1-07-223\3

(06231400984)Kohtunik Külli Iisop Kohtuistungi sekretär Eveli Kallion Kriminaalasi U.B süüdistus KarS § 424 järgi lühimenetluses Prokurör Aleksander Tšitšerov Süüdistatav U.B - isikukood: XXX, Eesti kodanik, keskeriharidusega, elukoht: XXX; töötab autojuhina AS-s Lihula Maaparandus; varem karistatud: - 27.05.2003.a Lääne Politseiprefektuuri otsusega teeseadus § 401 lg 1 järgi – rahatrahv 3000 krooni, - 30.12.2003.a Lääne Maakohtu otsusega LS § 7419 järgi – rahatrahv 12 000 krooni, - 27.10.2004.a Lääne Maakohtu otsusega KarS § 424 alusel – tingimisi vangistus 3 kuud, katseaeg 1 aasta ja 6 kuud ning sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 3 kuuks, - 17.10.2005.a Lääne Politseiprefektuuri otsusega LS § 7435 lg 1 alusel – rahatrahv 300 krooni, - 29.11.2005.a Pärnu Maakohtu otsusega KarS § 424 alusel – rahaline karistus 200 päevamäära, s.o 10 000 krooni ning sõiduki juhtimiseõiguse äravõtmine 4 kuuks. Kaitsja vandeadvokaat Veera Tolli-Baskin RESOLUTSIOON

1. Süüdi tunnistada U.B KarS § 424 järgi ning karistuseks mõista 1 (üks) aasta vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat põhikaristust ühe kolmandiku võrra ning kandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 8 (kaheksa) kuud vangistust. KarS § 74 alusel ei pöörata vangistust täielikult täitmisele, kui U.B 2(kahe) aasta ja 6(kuue)-kuulise katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ning kriminaalhooldaja järelevalve all täidab KarS § 75 lg-s 1 nimetatud kontrollnõuded ning KarS § 75 lg 2 p 2 ja p 8 alusel järgmised kohustused: mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume ning osaleda kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalabiprogrammides. Pärnu Maakohtu KrHO juhatajal määrata U.B-le kriminaalhooldaja Lisakaristusena KarS § 50 lg 1 p 1 alusel ära võtta U.B-lt mootorsõiduki juhtimise õigus 2 (kaheks) aastaks. Tõkend – elukohast lahkumise keeld tühistada pärast kohtuotsuse jõustumist.
2. Välja mõista U.B-lt menetluskulud riigieelarve tuludesse (Rahandusministeeriumi arveldusarve 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas, viitenumber 2800049777) – s.o. määratud kaitsjale makstav tasu 1 340,- (üks tuhat kolmsada nelikümmend) krooni ja sundraha 5400,- (viis tuhat nelisada) krooni. Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb otsuse teinud kohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul ning apellatsioon esitada 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. SÜÜDISTUS. U.B, olles 21.11.2005.a karistatud KarS § 424 alusel rahatrahviga 10 000 krooni ning juhtimisõiguse äravõtmisega neljaks kuus mootorsõiduki korduva joobeseisundis juhtimise eest, taas 01.08.2006.a kell 18.44 juhtis ta Harjumaal Padise vallas Keila-Haapsalu mnt 22 km-l mootorsõidukit MAZ 5551, registrimärgiga 902 KAE, olles joobeseisundis ning omades eelnevalt kehtivat karistatust mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis. Sellega pani U.B toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis isiku poolt, keda on varem karistatud sellise teo eest. Süüdistatav U.B tunnistas end kohtuistungil täielikult süüdi ja kahetses toimepandut; nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Tema kaitsja Veera Tolli-Baskin süüdistust põhjendatuks ja leidis, et süüdistatava käitumine on õigesti kvalifitseeritud. Kohtuliku arutamise järeldused. Kohus leiab, et U.B süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on lisaks süü omaksvõtule kohtuistungil tõendamist leidnud järgmiste kohtuistungil kontrollitud tõenditega: - Pärnu Maakohtu kohtuotsusega nr 1-580-05, mille kohaselt karistati teda 21.11.2005.a KarS § 424 alusel rahatrahviga 10 000 krooni ning juhtimisõiguse äravõtmisega neljaks kuus joobeseisundis juhtimise eest (tl 3); - väärteoprotokolliga nr AB797413, mille kohaselt juhtis ta 01.08.2006.a kell 18.44 Padise vallas Keila-Haapsalu mnt 22 km-l mootorsõidukit MAZ 5551, registrimärgiga 902KAE, olles joobeseisundis (tl 4); - alkoholijoobe tuvastamise protokolliga, mille kohaselt oli alkoholijoove indikaatorvahendiga mõõdetuna 1,32 mg/l (tl 6); U.B nõustud joobe sellise tuvastamisega ega nõudnud joobeseisundi meditsiinilist tuvastamist ja alkoholisisalduse määramist veres. - kahtlustatava U.B enda ütlustega kohtueelses menetluses (tl 14-15), milles ta kinnitab, et jõi lõunaajal, s.o vahetult enne sõidukiga liikuma hakkamist, 0,5 liitrit õlut. Neid tõendeid kogumis hinnates kohus leiab, et U.B süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud, tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud ning ta tuleb süüdi tunnistada KarS § 424 järgi. Õigusvastasust ning süüd välistavaid asjaolusid kohus antud asjas tuvastanud ei ole. Karistuse mõistmisel lähtub kohus U.B süüst. Tegemist on isikuga, keda juba kahel korral on samaliigilise kuriteo eest kriminaalkorras karistatud ning kes enne karistatuse kustumist nende tegude eest juhtis mootorsõidukit (kallurautot) raskes joobes, seades sellega suurde ohtu nii enda kui kõigi kaasliiklejate elu ja tervise. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus tema süü puhtsüdamlikku kahetsust, karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus arvestab ka teo toimepanemise tehiolusid ja süüdlase isikut ning leiab, et U.B ei ole võimalik karistada rahalise karistusega. Rahatrahv pole olnud ka piisavaks vahendiks, et ära hoida uue samaliigilise süüteo toimepanemist ning tasumata on tal eelmise kohtuotsusega väljamõistetud menetluskulud. Uue süüdimõistva otsusega kaasnevad ka uued menetluskulud. Mõistes U.B-le põhikaristusena aga vangistust, peab kohus võimalikuks kohaldada tema suhtes KarS § 74 ja § 75 sätteid, s.o. vangistust tingimisi kriminaalhooldaja järelevalve all nagu taotlesid seda prokurör ja kaitsja, sest tema ülalpidamisel on kaks alaealist last ning tema enda kinnitusel on ta viimase poole aasta jooksul alkoholi tarvitamisest loobunud. Lisaks seadusest tulenevatele kontrollnõuetele, tuleb U.B-le panna ka täiendavad kohustused KarS § 75 lg 2 p 2 ja p 8 alusel: mitte tarvitada katseaja kestel alkoholi ja narkootikume ning osaleda kriminaalhooldaja poolt määratavates sotsiaalabiprogrammides. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel peab kohus põhjendatuks (isikut ja tema toimepandud tegusid arvesse võttes) kohaldada lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist ning seda vähemalt 2 aastaks, s.o. üle sanktsiooni keskmise määra. Selline lisakaristuse kohaldamine teenib õiguskorra kaitsmise huvisid ja peab oma mõju avaldama ka U.B-le. Lühiajaliselt mõistetud lisakaristused eelmiste otsustega (3 kuud ja 4 kuud juhtimisõiguse äravõtmist) pole oma eesmärke teeninud. U.B peab endale otsima töökoha, mis ei ole seotud mootorsõiduki juhtimisega, sest aastate kestel on ta olnud hoolimatu teiste kaasliiklejate elu ja tervise suhtes. Iga joobes rooli istunud isik peab teadma, et talt võetakse õigus juhtida mootorsõidukit ning juhtimisõiguse äravõtmise pikkus tuleneb süütegude arvust ja sagedusest, nende poolt tekitatud ohu suurusest. Kuna tegemist on asja lahendamisega lühimenetluses, tuleb kohtul süüdistatavale mõistetavat põhikaristust (vangistust) vähendada ühe kolmandiku võrra. KrMS § 175 lg 1 p-de 4 ja 9, § 180 kohaselt tuleb süüdimõistetult välja mõista ka menetluskulud, s.o. määratud kaitsjale makstav tasu ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha: teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on sundraha § 179 lg 1 p 2 alusel 1,5 palga alammäära. Õigusnormid, millest kohus juhindub otsuse tegemisel, on KrMS §-d 238, 311 –
3. Kohtunik