S § 121 järgi ja karistuseks mõista 1 (üks) aasta vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka E.D eelvangistuses 17.19.03.2006.a viibitud 3 päeva, karistusest jääb kanda 11 kuud 27 päeva vangistust. KarS § 74 lg 1,3 alusel ei pöörata 11 kuud 27 päeva vangistust täielikult täitmisele, kui E.D 2 (kahe) aasta pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lõikes 1 sätestatud kontrollnõudeid: • elab kohtu määratud alalises elukohas – X • ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, 2 • • • allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15-ks päevaks, saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. KarS § 78 p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsuse koopia saata täitmiseks süüdimõistetu elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale. E.D suhtes kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld – kaotab kehtivuse E.D esimesest ilmumisest kriminaalhooldusametniku vastuvõtule. Välja mõista E.D-lt riigituludesse menetluskuludena 500.- krooni sundraha ja 3486 krooni 90 senti määratud kaitsjale makstud tasu ning 2850.krooni ekspertiisikulu. Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumile (makse saaja): - pangakontole nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas, viitenumber 2800049874, selgituseks märkida: „E.D, 1-07-10995, menetluskulud“ või - pangakontole nr 221023778606 Hansapangas, viitenumber 2800049874; selgituseks märkida: „E.D, 1-07-10995, menetluskulud“. Kui menetluskulusid ei ole tasutud kohtuotsuse jõustumisest alates 1 kuu jooksul, täidetakse kohtuotsust täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ja sellisel juhul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega kaasnevad kulud. Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo Rein Napa OÜ kasuks 796 krooni 50 senti advokaat Rein Napa süüdistatav E.D kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. Asitõend – nuga, mis asub kriminaalasja toimikus suletud pitseeritud ümbrikus,
EDASIKAEBAMISE KORD
lg 3 p 4 alusel on kohtumenetluse poolel kohtuotsuse peale õigus esitada apellatsioon ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või
15.peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses.
lg 1 alusel tuleb apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest.
lg 2 alusel esitatakse apellatsioon otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega. ASJAOLUD 2 3 Süüdistus 04.09.2007 sõlmitud kokkuleppes E.D süüdistatakse selles, et tema 16.03.2006.a kella 20.30 paiku Tartumaal, Elvas, X asuvas eramajas lõi ühise alkoholi tarvitamise käigus oma elukaaslast H.S. ühe korra noaga rindkere piirkonda, põhjustades taolise tegevusega H.S. noahaava rindkeres. Seega pani E.D toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o teise inimese tervise kahjustamise. Karistus 04.09.2007 sõlmitud kokkuleppes KarS § 121 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus E.D-le karistuseks 1 (üks) aasta vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka E.D eelvangistuses viibitud aeg 17-19.03.2006.a, s.o 3 (kolm) päeva ja lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 11 (üksteist) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust. KarS § 74 alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui E.D 2 (kahe) aasta pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab KarS § 75 lg-s 1 ettenähtud kontrollnõudeid ja kohustusi: elab kohtu poolt määratud alalises elukohas; ilmub kriminaalhooldaja määratud ajal registreerimisele kriminaalhooldusosakonda, allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab kriminaalhooldajale andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks, saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Kohtu seisukoht Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kokkuleppemenetluses veendus kohus, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud. Süüdistatav jäi kriminaalasja kohtulikul arutamisel sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Süüdistatav E.D tuleb süüdi tunnistada KarS § 121 järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Kriminaalasjas tsiviilhagi esitatud ei ole.
lõikes 1 sätestatu kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Käesolev kohtuotsus on E.D suhtes süüdimõistev.
lg 1 alusel tuleb E.D hüvitada menetluskulud: - määratud kaitsjale makstud tasu (
lg 1 p 4): kokku 3486 krooni 90 senti (991 krooni 20 senti + 1699 krooni 20 senti + 796 krooni 50 senti); - 2850.- krooni ekspertiisikulu (lk 27;
lg 1 p 3); - süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 6525.- krooni (
Lähtudes aga asjaolust, et süüdistataval on sügav puue, tema sissetulek on väike – 3800.- krooni, mis on väiksem kui Eesti Vabariigis hetkel kehtiv palga alammäär 4350.- krooni, peab kohus
lg 3 alusel võimalikuks 3 4 menetluskuludest suurem osa sundrahast jätta riigi kanda, kohustades E.D süüdimõistetuna tasuma riigile sundraha üksnes 500.- krooni ulatuses. Nimetatud otsustuse tegemisel lähtub kohus lisaks eeltoodule ka asjaoludest, et küllaltki lihtsakoelises kriminaalasjas on menetlus kestnud pikalt, enne kui kriminaalasi jõudis kohtusse, ning kriminaalmenetluse ajal on süüdistatavale põhjustatud kuriteo ohvriks langemisega sügav puue, millest tulenevalt on tema ainukeseks sissetulekuks töövõimetuspension 3800.- krooni, mis on väike summa. Süüdistatava varalisest seisundist tingituna käiks talle sundraha suuremas ulatuses riigile tasumine ilmselgelt üle jõu. Ülejäänud menetluskulude vähendamist ei pea kohus põhjendatuks, sest need on otseselt need kulud, mis on tulenenud E.D enda kuritegeliku käitumisega seonduvast kriminaalasja menetlemisest. E.D tuleb süüdimõistetuna endal kanda kriminaalasja menetlemisega otseselt kaasnenud kulud. Kui süüdimõistetul ei ole neid menetluskulusid koheselt võimalik tasuda, on võimalik lasta kohtutäituril teha oma sissetulekust kinnipidamisi menetluskulude riigile hüvitamiseks. Süüdistatava kaitsjaks riigi õigusabi korras oli kohtueelses menetluses advokaat Heiki Kuningas ja asenduskaitsjaks advokaat Rainer Objartel. Kohtumenetluses oli süüdistatava kaitsjaks asenduskaitsjana advokaat Rein Napa. Kohtueelses menetluses oli määratud kaitsjate tasuks riigi õigusabi osutamise korras kokku 2690 krooni 40 senti (lk 47-48, 74-75). Kohtumenetluses esitas advokaat Rein Napa kohtule taotluse, välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest 796 krooni 50 senti süüdistatav E.D kaitsjana määratud korras osutatud õigusabi eest. Kaitsja taotlus on põhjendatud ja kooskõlas riigi õigusabi seaduses (edaspidi lühendatult: RÕS) ja justiitsministri 26.01.2005.a määruses nr 2 „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja kord“ (edaspidi lühendatult: Kord) sätestatud põhimõtetega. Korra § 8 lg 2 alusel on määratud kaitsja tasuks kokkuleppemenetluseks ettevalmistamise eest 550.- krooni. Korra § 8 lg 4 alusel on kohtuistungil osalemise eest tasuks 125.- krooni iga poole tunni kohta. Korra § 2 lg 2 p 1 ja esitatud taotluse alusel võtta üldkoefitsiendiks 1,0 (II astme kuritegu). Seega: (550 x 1,0) + (125 x 1,0 ) = 550 + 125 = 675. Korra § 1 lg 2 alusel lisandub 675 kroonile käibemaks 18%, see on 675 + 121,5= 796,5. Kohtumenetluses on määratud kaitsja tasu suuruseks riigi õigusabi osutamise korras 796 krooni 50 senti. Heli Sillaots kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.