lg 2 järgi Süüdistatav Viktor Tokarev Sünniaeg: 30.08.1946 Voroneži oblastis, keskharidus, väidetav faktiline elukoht: XXX, registreeritud elukoht puudub, töökoht: puudub Tõkend: vahistamine valitud alates 16.12.1997 Varasem karistatus: puudub RESOLUTSIOON 1. Lõpetada KarS § 81 lg 1 p 2 ja lg 6 alusel menetlus kriminaalasjas nr 1-97-7
lg 2 ettenähtud kuriteo toimepanemises selles, et tema, 04.08.1997 kella 11.20 ajal püüdis koos R.J, K.B, M.L-iga Stockmanni Kaubamaja parklast asukohaga Liivalaia 53 Tallinnas salaja varastada nelja euroalust maksumusega 200 krooni tükk, kogumaksumusega 800 krooni, kuid ei viinud kuritegu lõpuni, sest oli kinni peetud sündmuskohal kaupluse turvateenistuse poolt. Seega Viktor Tokarev pani toime tahtliku tegevuse, mis oli suunatud võõra vara salajase varguse toimepanemisele, mis oli toime pandud isikute grupi poolt ja mis jäi lõpule viimata süüdlase tahtest mitteolenevatel asjaoludel, so pani toime KrK §
Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on materjalide kohtueelse menetlemise protokollivormis koostatud protokoll koostatud 13.08.1997 ning 29.08.1997 on Tallinna Prokuratuur saatnud materjalid Tallinna Linnakohtule kohtulikuks arutamiseks. Tallinna Linnakohtu 09.09.1997 määrusega algatati kriminaalasi ja kriminaalasja arutamine määrati 21.10.1997. 05.11.1997 seisuga Viktor Tokarevi nimelist isikut aadressbüroo andmetel Eesti Vabariigis ei olnud. Tallinna Linnakohtu 16.12.1997 määrusega kuulutati Viktor Tokarev tagaotsitavaks ja tema suhtes valiti tõkendiks vahi alla võtmine. Tallinna Politseiprefektuuri 29.11.1999 koostatud teatise kohaselt on Kesklinna Politseiosakonna poolt algatatud tagaotsimistoimik nr 9801008 tagaotsitava Viktor Tokarevi suhtes. Karistusregistris on V.Tokarevi kohta andmed selle kohta, et 13.08.1997 on temale süüdistus esitatud KrK §
Kodakondsus- ja Migratsiooniametil puuduvad andmed Viktor Tokarevi kohta. Tallinna Perekonnaseisuametis ei leidu ka Viktor Tokarevi surmaakti. Kuni käesoleva ajani ei ole tagaotsitavaks kuulutatud V.Tokarevi tabatud ning Eesti Vabariigi andmebaasides puuduvad andmed Viktor Tokarevi (sünd 30.08.1946) olemasolu kohta ning ainsad andmed tema kohta ilmnevad kriminaalasjast. Inkrimineeritava süüteo toimepanemise ajal oli KrK §
Ka käesoleval ajal kehtiva Karistusseadustiku järgi oleks V.Tokarevile inkrimineeritav kuritegu kuni 15.03.2007 olnud karistatav KarS § 199 lg 2 p 7 ja § 25 lg 2 järgi ja tegemist olnuks teise astme kuriteoga. Alates 15.03.2007 kehtima hakanud Karistusseadustiku muudatusest on aga tegemist KarS § 218 lg 1 ettenähtud väärteoga. Kuni 01.09.2002 kehtinud KrK § 53 lg 1 p 2 sätestas, et isikut ei või võtta kriminaalvastutusele, kui tema poolt teise astme kuriteo toimepanemisest on möödunud viis aastat. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt aegumine katkeb kui isik enne ettenähtud tähtaja möödumist paneb toime uue kuriteo ning aegumise arvestamist alustatakse sel juhul uue kuriteo toimepanemisest. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt aegumine peatub, kui kuriteo toimepannud isik ennast uurimise või kohtu eest varjab. Neil juhtudel aegumine uueneb ajast, mil isik kinni peeti või ilmus süü ülestunnistamisele. Seejuures ei või isikut kriminaalvastutusele võtta, kui kuriteo toimepanemisest on möödunud 15 aastat ja aegumine ei ole katkenud uue kuriteo toimepanemise tõttu. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on inkrimineeritav tegu toime pandud 04 augustil 1997. Kuivõrd kriminaalasjas ei leidu andmeid selle kohta, et Viktor Tokarev oleks vahepeal, so alates 04.08.1997 kuni käesoleva ajani toime pannud uusi kuritegusid, siis ei ole kriminaalvastutusele võtmise aegumine katkenud KrK § 53 lg 2 mõttes. Samas on alates 16.12.1997 V.Tokarev kuulutatud tagaotsitavaks. Seega Kriminaalkoodeksi § 53 lg 3 sätete kohaselt tuleks aegumine lugeda peatunuks. Vastavalt Riigikohtu lahenditele nr III-1/1-39/95 ja 3-1-1-32-96 on Riigikohus korduvalt märkinud, et kriminaalvastutusele võtmise aegumistähtaega KrK § 53 mõttes arvestati alates kuriteo toimepanemisest kuni süüdistatava kohtu alla andmiseni. Kriminaalasjast nähtuvalt on kuriteo toimepanemise ajana märgitud 04.08.1997 ning Tallinna Linnakohtu 09.09.1997 määrusega anti Viktor Tokarev kohtu alla. Seega möödus kuriteo toimepanemisest kohtu alla andmiseni 1 kuu ja 5 päeva, mistõttu ei olnud kriminaalvastutusele võtmine Kriminaalkoodeksi sätete ja kohtupraktika kohaselt aegunud. Kui arvestada süüteo aegumist käesoleval ajal kehtiva KarS § 81 põhimõtete järgi, siis vastavalt KarS § 81 lg 1 p 2 sätetele ei tohi kedagi kuriteo toimepanemises süüdi mõista ega karistada kui kuriteo toimepanemisest kuni selle kohta tehtud kohtuotsuse jõustumiseni on möödunud viis aastat teise astme kuriteo toimepanemisest. Vastavalt KarS § 81 lg 5 põhimõtetele teise astme kuriteo aegumine katkeb isiku suhtes tema kriminaalasjas menetlustoimingu tegemisega või isiku poolt enne KarS § 81 lg 1 p 2 sätestatud tähtaja möödumist uue kuriteo toimepanemisega. Kuriteo aegumise arvestamist alustatakse sel juhul tema kriminaalasjas menetlustoimingu tegemisest või uue kuriteo toimepanemisest. Isikut aga ei tohi kuriteo toimepanemises süüdi mõista ega karistada, kui selle toimepanemisest kuni selle kohta tehtud kohtuotsuse jõustumiseni on möödunud KarS § 81 lg 1 p 2 sätestatust viie aasta võrra pikem aeg ja kuriteo aegumine ei ole uue kuriteo toimepanemise tõttu katkenud. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi määruses nr 31-1-114-02 on asutud seisukohale, et KarS § 81 lg 1 p 2 sätestab üldpõhimõtet, mille kohaselt kedagi ei tohi teise astme kuriteo toimepanemises süüdi mõista ega karistada, kui selle toimepanemisest kuni selle kohta tehtud kohtuotsuse jõustumiseni on möödunud viis aastat. Sama paragrahvi lõikest 5 tuleneb aga, et kuriteo aegumine katkeb isiku suhtes tema kriminaalasjas menetlustoimingu tegemisega ja sellest menetlustoimingust alustatakse uuesti aegumise arvestamist. Nii katkestab iga menetlustoiming kuriteo aegumise ning aegumistähtaeg hakkab iga menetlustoimingu tegemisega uuesti algusest peale. Samas aga ei saa kuriteo aegumise katkemine ja uuesti kulgemine toimuda lõputult, sest KarS § 81 lg 5 sätestab, et isikut ei tohi süüdi mõista ega karistada kui teo toimepanemisest on möödunud sama paragrahvi lõikes 1 sätestatud viie aasta võrra pikem aeg ja kuriteo aegumine ei ole uue kuriteo toimepanemise tõttu uuesti katkenud. Seega tuleneb Riigikohtu seisukoha järgi KarS § 81 lg 1 pst 2 ja lgst 5, et juhul, kui teise astme kuriteo toimepanemise järel viie aasta jooksul ühtegi menetlustoimingut ei tehta ning selle teo toime pannud isik ei pane toime uut kuritegu, aegub kuritegu viie aastaga, kui aga menetlustoiminguid on teostatud, siis viie aasta möödumisel viimasest menetlustoimingust. Ning juhul, kui see viimane menetlustoiming on tehtud hiljem kui viis aastat pärast kuriteo toimepanemist, aegub kuritegu kümne aastaga. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on viimane menetlustoiming V.Tokarevi osavõtul tehtud siis, kui temalt võeti seletus 06.08.1997 ja seejärel kuulutati 16.12.1997 tagaotsitavaks. Seega on viimase kuriteo toimepanemisest möödunud üle 10 aasta ning puuduvad andmed selle kohta, et V.Tokarev oleks nende enam kui kümne aasta jooksul toime pannud uut kuritegu. Seega võiks tulla järeldusele, et V.Tokarevi kriminaalasjas inkrimineeritud kuritegu on KarS § 81 lg 1 p 2 ja lg 5 mõttes aegunud. Riigikohtu kriminaalkolleegium on oma 22.11.2002 määruses nr 3-1-1-114-02 asunud seisukohale, et Karistusseadustiku § 5 lg 2 kohaselt on tagasiulatuv jõud seadusel, mis välistab teo karistatavuse, kergendab karistust või muul viisil leevendab isiku olukorda. Nimetatud määruse kohaselt ei välista aegumine teo karistatavust, sest teo karistamisväärsus säilib, kuid puudub võimalus seda karistamisväärsust realiseerida. Sellest tulenevalt on asutud seisukohale, et aegumine võib teo karistatavaust välistamata ning karistust kergendamata leevendada isiku olukorda, mistõttu on põhjendatud kohtualuse suhtes leebema seaduse kohaldamine. Nii Kriminaalkoodeksi kui ka Karistusseadustiku järgi teise astme kuriteo enne Karistusseadustiku jõustumist toime pannud isiku suhtes võib pärast Karistusseadustiku jõustumist sõltuvalt asjaoludest osutuda leebemaks kas KrK § 53 lg 1 p 2 või KarS § 81 lg 1 p 2 ja lg 5 kohaldamine. Sel juhul on aegumise kohaldamine KrK § 53 lg 1 p 2 järgi võimalik üksnes siis, kui isik ei ole toime pannud uut kuritegu ja teda ei ole antud kohtu alla KrK § 53 lg 1 p 2 märgitud tähtaja jooksul. Juhul kui isik on viimatinimetatud tähtaja jooksul kohtu alla antud, osutub tema suhtes leebemaks ja kuulub kohaldamisele KarS § 81 lg 1 p 2 ja lg 5, kuna võrreldes varasema regulatsiooniga sisaldub neis põhimõte, et isikut ei või süüdi mõista ega karistada, kui selle kuriteo asjas ei ole viie aasta jooksul tehtud ühtegi menetlustoimingut või kui kuriteo toimepanemisest on möödunud kümme aastat. Kuivõrd KarS § 81 lg 1 sätestab kuriteo aegumise korral üldpõhimõttena kuriteo toime pannud isiku süüdimõistmise ja karistamise keelu ning KrMK § 5 lg 1 pst 3 tuleneb samuti üldpõhimõttena nõue aegumistähtaja möödumisel kriminaalmenetlus lõpetada, on Riigikohtu kriminaalkolleegium asunud seisukohale, et kui kuriteo aegumine ilmneb kohtuliku arutamise staadiumis, kuulub menetlus kohtualuse süüküsimust lahendamata määrusega lõpetamisele ning menetlust tuleb jätkata vaid siis, kui see on vajalik kaitseõiguse tagamiseks. V.Tokarev on olnud tagaotsitav alates 16.12.1997 kui ta kuulutati kohtumäärusega tagaotsitavaks ja senini, so enam kui kümne aasta jooksul ei ole suudetud tema asukohta kindlaks teha ning kriminaalasi on endiselt menetluses. Käesoleva määruse koostamise ajal kehtiva KarS § 81 lg 6 sätete kohaselt kui kuriteo aegumine on katkenud, algab aegumine uuesti KarS § 81 lg 5 sätestatud menetlustoimingu tegemisest. Isikut ei tohi kuriteo toimepanemises siiski süüdi mõista ega karistada, kui selle toimepanemisest kuni selle kohta tehtud kohtuotsuse jõustumiseni on möödunud KarS § 81 lg 1 sätestatust viie aasta võrra pikem aeg, antud juhul KarS § 81 lg 1 p 2 sätestatust viie aasta võrra pikem aeg. Taolistel asjaoludel asub kohus seisukohale, et kuivõrd V.Tokarevile inkrimineeritud teo toimepanemisest on möödunud 10 aastat ja 6 kuud ning KarS § 81 lg 5 p 1 kohaselt tõkendi vahistamine kohaldamisest on möödunud 10 aastat ja 1 kuu ja 20 päeva, siis on V.Tokarevile inkrimineeritud kuritegu aegunud KarS § 81 lg 1 p 2 ja lg 6 mõttes. Peale selle oleks V.Tokarevile inkrimineeritud süütegu alates 15.03.2007 hinnatav väärteona KarS § 218 lg 1 mõttes ning KarS § 81 lg 3 kohaselt on väärtegu aegunud, kui selle toimepanemisest kuni selle kohta tehtud kohtuotsuse jõustumiseni on möödunud kaks aastat. Selline väärtegu oleks aegunud ka KarS § 81 lg 8 mõttes, kuivõrd aegumine ei uuene menetlusaluse isiku kõrvalehoidumisel kohtust kuni isiku kinnipidamiseni kui väärteo toimepanemisest on möödunud 3 aastat. Eeltoodud motiividel asub kohus seisukohale, et V.Tokarevi süüdistuses alustatud kriminaalmenetlus kuulub määrusega lõpetamisele Viktor Tokarevile inkrimineeritud süüteo aegumise tõttu. Kuivõrd kriminaalmenetlus kuulub lõpetamisele, tuleb tühistada ka Viktor Tokarevi suhtes valitud tõkend vahistamine ja tema tagaotsimine kuulub lõpetamisele. Märt Toming kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.