1-06-9202\1

(06231801548)Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekretär Eda Loor Tõlk Maksim Tšurkin Kriminaalasi H.L-i süüdistus KarS § 25 lg 2 ja 199 lg 2 p 4 järgi Lühimenetlus Prokurör Žanna Morozova Süüdistatav H.L ik: xxx, EV kodanik, põhiharidus, töökoht: V AS, elukoht: xxx Tõkend: elukohast lahkumise keeld Varasem karistatus:

1. Harju Maakohtu 21.02.1997 otsusega KrK § 139 lg 2 p 1 järgi vabadusekaotus 6 kuud tingimisi 1 aastase katseajaga;
2. Tallinna Linnakohtu 25.03.2003 otsusega KarS § 274 lg 1 järgi rahaline karistus 5000 krooni;
3. Tallinna Linnakohtu 11.05.2004 otsusega KarS § 199 lg 2 p 4 ja 25 lg 2 järgi vangistus 2 kuud KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel tingimisi 3 aastase katseajaga Kaitsja Väärtegude toimepanemise eest karistatud 15 korda Advokaat Leelo Viil RESOLUTSIOON
4. H.L süüdi tunnistada KarS § 25 lg 2 ja 199 lg 2 p 4 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja karistada teda tähtajalise vangistusega 45 (nelikümmend viis) päeva.
5. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada H.L-ile mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 30 1
10. (kolmkümmend) päeva. KarS § 65 lg 2 alusel, liites käesoleva otsusega mõistetud karistusele eelmise kohtuotsusega, so Tallinna Linnakohtu 11.05.2004 otsusega mõistetud ja ärakandmata karistus, so vangistus 2 kuud täies ulatuses, mõista lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tahtajaline vangistus 3 (kolm) kuud. H.L-i suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld muuta kohtuotsuse jõustumisel kohtuotsuse täitmise tagamiseks tõkendiks vahistamine. H.L-ilt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu 1221 (üks tuhat kakssada kakskümmend üks) krooni ja 30 senti, mis tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 Eesti Ühispangas või nr 221023778606 Hansapangas, viitenumbriga
11. H.L-ilt välja mõista KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 4500 (neli tuhat viissada) krooni, mis tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või nr 221023778606 Hansapangas, viitenumbriga
12. Kriminaalmenetluse kulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24 Tallinnas. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatavad, nende kaitsjad ja kannatanud 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: H.L süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud varguse, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil 05.06.2006 kella 20.45 ajal püüdis ASelver AS kauplusest Merimetsa Selver asukohaga Paldiski mnt 56 Tallinnas varastada neljast pudelist koosnevat pakendit õlut Saku Rock hinnaga 33 krooni ja 90 senti ning liikudes kaupluse väljapääsu poole möödus kassadest, jättes kauba eest tasumata, kuid oli kinni peetud turvatöötajate poolt. Oma tahtliku tegevusega H.L vastavalt oma ettekujutusele teost alustas vahetult varguse toimepanemist, so võõra vallasasja äravõtmist selle vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil isikuna, kes on varem toime pannud varguse, so pani toime karS § 25 lg 2 ja 199 lg 2 p 4 ettenähtud kuriteo. Kohtuistungil süüdistatav H.L tunnistas end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi ning nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Kaitsja asus seisukohale, et süüdistatava käitumisele antud karistusõiguslik hinnang on põhjendatud ning süüdistatava poolt süüteo toimepanemine kriminaalasjas kogutud tõenditega tõendatud. Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid: • Merimetsa Selveri A-Selver AS avaldusest nähtuvalt võttis H.L 05.06.2006 kella 20.45 ajal kauplusest Merimetsa Selver kaupa, so neli pudelit õlut Saku Rock kokku hinnaga 33 krooni ja 90 senti ning möödus kassadest, jättes kauba eest tasumata. Kaup tagastati rikkumata kujul kauplusele. (t/l 2) 2 • • 05.06.2006 koostatud tunnistaja MM ülekuulamisprotokollist nähtuvalt oli tunnistaja tööl Merimetsa Selveris ja nägi kaamerast, et isik võttis riiulilt 4 pudelit õlut ja väljus kauplusest, jättes kauba eest tasumata. Tunnistaja jooksis mehele järele ja palus tulla turvaruumi. Mees andis välja õlle, mille eest ta tasunud ei olnud. (t/l 4-5) 06.06.2006 koostatud kahtlustatava H.L-i ülekuulamisprotokollist nähtuvalt ei oska kahtlustatav teo toimepanemist tunnistada, kuivõrd 05.06.2006 sõitis Keila-Joalt Tallinna ja väljus bussist Selveri juures. Sisenes kauplusesse ja edasi mäletab seda, et turvamees pidas ta kinni ja küsis tšekki. Kuna oli purjus, siis ei mäletanud, kas ostis midagi või mitte. Tšekki ei olnud ja ise ei mäletanud kas maksis või mitte. (t/l 7-9) Süüdistatavat H.L süüdistatakse varguse katse toimepanemises, millise puhul varalist kahju ei tekkinud. Süüdistatav on end temale inkrimineeritud süüteo toimepanemises põhimõtteliselt süüdi tunnistanud, väites seda, et joobe tõttu ei mäleta seda, kas tasus kauba eest. Kontrollimisel ilmnes, et tal ostu tõendav tšekk puudus. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega, sealhulgas süüdistatava ütlustega kohtueelses menetluses ja kohtuistungil, samuti kannatanu tunnistaja MM ütluste, samuti kaupluse avaldusega, asub seisukohale, et süüdistatava süü temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus. Süüdistatava käitumine on kvalifitseeritud KarS § 25 lg 2 ja 199 lg 2 p 4 järgi, so võõra vallasasja äravõtmise katsena selle vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse. Kriminaalmenetluses on tuvastatud, et kauplustest varguse katse toimepanemisel oli süüdistatav isikuks, kes on varem varguse toime pannud, kuivõrd teda on varem varguse toimepanemise eest karistatud ja uue varguse pani ta toime kohtu poolt määratud katseajal, seega ei olnud varasem karistus kustunud. Seetõttu on süüdistatava puhul tegemist isikuga, kes on varem varguse toime pannud. Seetõttu leiab kohus, et süüdistatava käitumisele antud karistusõiguslik hinnang on põhjendatud ja alus selle muutmiseks puudub. Süüdistatavale inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud eranditult vangistus kuni 5 aastat. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on süüdistatavat juba 2 korda varavastaste kuritegude toimepanemise eest karistatud. Käesolevas kriminaalasjas inkrimineeritud varavastase kuriteo pani süüdistatav toime kohtu poolt määratud katseajal. Seega ei teinud süüdistatav eelmisest mõistetud karistusest ja karistuse kohaldamata jätmise tingimusest järeldusi ega suutnud hoiduda uue varguse toimepanemisest ka ähvardava karistuse täitmisele pööramise hirmus. Eelmise kohtuotsusega jäeti mõistetud karistus süüdistatava suhtes kohaldamata KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel ja ainukeseks karistuse täitmisele pööramata jätmise tingimuseks oli see, et süüdistatav ei pane temale määratud katseajal toime uut kuritegu. Vastavalt KarS § 73 lg 4 sätetele pööratakse karistus täitmisele kui süüdimõistetu paneb katseajal toime uue tahtliku kuriteo ning liitkaristus mõistetakse KarS § 65 lg 2 sätete kohaselt. Kuivõrd KarS § 199 lg 2 sanktsioon näeb karistusena ette eranditult vangistuse, siis tuleb süüdistatavale ka karistusena mõista vangistus, millisele tuleb KarS § 73 lg 4 ja § 65 lg 2 alusel liita täies ulatuses eelmise otsusega mõistetud ja ärakandmata vangistus. Inkrimineeritava kuriteo toimepanemise eest karistuse määra valikul lähtub kohus asjaolust, et süüdistatava rünne oli suunatud väheväärtusliku vara vastu ja seegi rünne jäi katse staadiumi, mistõttu peab kohus võimalikuks mõista süüdistatavale karistuse ettenähtud sanktsiooni alammäära lähedasena. Kuivõrd senise kohtupraktika kohaselt ei saa katseajal toime pandud uue teo eest uuesti kohaldada karistuse kohaldamata jätmist, siis kuulub mõistetav liitkaristus reaalsele ärakandmisele. Märt Toming kohtunik 3