ja
kokkuleppemenetluses Prokurör Jüri Vissak Süüdistatav R.M järgi elukoht X Kaitsja määratud korras isikukood XXX kriminaalkorras karistatud 1 korral väärtegude toimepanemise eest karistatud, karistatus kustumata Aivar Hint RESOLUTSIOON KrMS § 248 lg 1 p 5, § 249, § 239 lg 4, § 306, § 311, § 313 alusel kohus otsustas: Süüdi tunnistada R.M
Süüdi tunnistada R.M
järgi ja karistuseks mõista 3 (kolm) kuud vangistust.
lg 1 alusel mõista R.M-ile kergema karistuse raskema karistusega kaetuks lugemise teel liitkaristuseks 6 (kuus) kuud vangistust.
lg 2 alusel suurendada 6 kuud vangistust 15.06.2007.a Tartu Maakohtu, Tartu kohtumaja kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata 2 osa, s.o 3 (kolme) kuu vangistuse võrra ja liitkaristuseks mõista 9 (üheksa) kuud vangistust.
lg 5 ja
lg 1 alusel asendada R.M-ile karistuseks mõistetud 9 kuud vangistust 540 tunni üldkasuliku tööga.
lg 3 alusel tuleb 540 tundi üldkasulikku tööd ära teha 2 (kahe) aasta jooksul.
lg 4 alusel on R.M üldkasuliku töö tegemisel kohustatud järgima
lõikes 1 sätestatud kontrollnõudeid: • elama kohtu määratud alalises elukohas – • ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, • alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15-ks päevaks, • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Kohtuotsuse koopia saata täitmiseks süüdistatava elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale. R.M suhtes kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld – kaotab kehtivuse R.M esimesest registreerimisele ilmumisest kriminaalhooldusametniku vastuvõtule.
Kohtuotsuse koopia saata liiklusregistrisse kande tegemiseks Eesti Riiklikule Autoregistrikeskusele. Välja mõista R.M-ilt riigituludesse menetluskuludena 5400.- krooni sundraha ja 1787 krooni 70 senti määratud kaitsjale makstud tasu. Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumile (makse saaja): - pangakontole nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas, viitenumber 2800049874, selgituseks märkida: „R.M, 1-07-13789, menetluskulud“, või - pangakontole nr 221023778606 Hansapangas, viitenumber 2800049874, selgituseks märkida: „R.M, 1-07-13789, menetluskulud“ . Kui menetluskulusid ei ole tasutud kohtuotsuse jõustumisest alates 1 kuu jooksul, täidetakse kohtuotsust täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ja sellisel juhul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega kaasnevad kulud (KrMS § 423, § 417). Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest OÜ Tartu I Advokaadibüroo kasuks 796 krooni 50 senti advokaat Aivar Hinti süüdistatav R.M kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. EDASIKAEBAMISE KORD 2 3 KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel on kohtumenetluse poolel kohtuotsuse peale õigus esitada apellatsioon ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS 15.peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses. KrMS § 319 lg 1 alusel tuleb apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. KrMS § 319 lg 2 alusel esitatakse apellatsioon otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega. ASJAOLUD Süüdistus 02.11.2007.a sõlmitud kokkuleppes R.M süüdistatakse selles, et tema isikuna, keda on 15.06.2007.a Tartu Maakohtu kohtuotsusega karistatud
alusel 3 (kolme) kuulise vangistusega tingimisi 18 (kaheksateistkümne) kuulise katseajaga ühes mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 2 (kaheks) kuuks, milline kohtuotsus oli ARK Tartu büroo poolt täitmisele pööratud, juhtis 18.08.2007.a kella 10.20 ajal Tartus, Staadioni ja Lubja tänava nurgal, suunaga Liiva tänava poole mootorsõidukit Volkswagen Golf numbriga XXX XXX, omamata juhtimise õigust, jättes sellega tahtlikult täitmata eespoolnimetatud kohtuotsuse. Sellega pani R.M toime karistusest kandmise kõrvalehoidumise, s.o
Veel süüdistatakse R.M selles, et tema isikuna, keda on 15.06.2007.a Tartu Maakohtu kohtuotsusega karistatud
alusel 3 (kolme)-kuulise vangistusega tingimisi 18 (kaheksateistkümne) kuulise katseajaga ühes mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 2 (kaheks) kuuks, juhtis 20.09.2007.a kella 19.00 ajal Tartumaal, Tartu vallas, Vahi külas, Jõhvi- Tartu-Valga mnt 128,9-l kilomeetril mootorsõidukit Opel Vectra numbriga XXX XXX, olles joobeseisundis. Sellega pani R.M toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, isikuna, keda on varem karistatud sellise teo eest, s.o
Karistus 02.11.2007 sõlmitud kokkuleppes
ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 3 (kolme) kuulist vangistust.
ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 6 (kuue) kuulist vangistust.
lg 1 alusel palub prokurör Tartu Maakohtul lugeda kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ja mõista R.M-ile nimetatud kuritegude eest liitkaristuseks 6 (kuue) kuuline vangistus.
Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja poolt mõistetud 3 (kolme) kuulise vangistuse võrra ja mõista R.M-ile liitkaristuseks 9 (üheksa) kuud vangistust. 3 4 Samade kuritegude toimepanemise eest nõuab prokurör
lg 1 alusel kohtus lisakaristusena R.M-ilt mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist 1 (üheks) aastaks. Vastavalt
§-le 55 lg 1 laieneb lisakaristus - mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine – põhikaristuse kandmise kogu ajale ja lisaks kohtuotsusega määratud ajale.
§-de 74 lg 5 ja 69 alusel asendada R.M-ile mõistetud 9 (üheksa) kuuline vangistus
lg 1 alusel 540 (viiesaja neljakümne) tunnise üldkasuliku tööga, mille R.M on kohustatud ära tegema 2 (kahe) aastase tähtaja jooksul. Üldkasuliku töö tegemisel peab ta järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt
§-s 75 sätestatule: • elama kohtu määratud alalises elukohas; • ilmuma kohtu määratud ajavahemiku järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; • alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Kohtu seisukoht Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kokkuleppemenetluses veendus kohus, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud. Süüdistatav jäi kriminaalasja kohtulikul arutamisel sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Süüdistatav R.M tuleb süüdi tunnistada
ja
MS § 180 lõikes 1 sätestatu kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Käesolev kohtuotsus on R.M suhtes süüdimõistev. KrMS § 180 lg 1 alusel tuleb R.M hüvitada menetluskulud: - määratud kaitsjale makstud tasu (KrMS § 175 lg 1 p 4): kokku 1787 krooni 70 senti (991 krooni 20 senti + 796 krooni 50 senti); - süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 5400.- krooni (KrMS § 175 lg 1 p 9). Süüdistatava kaitsjaks riigi õigusabi korras oli nii kohtueelses menetluses kui ka kohtumenetluses advokaat Aivar Hint. Kohtueelses menetluses oli määratud kaitsja tasuks riigi õigusabi osutamise korras 991 krooni 20 senti (lk 34-35). Kohtumenetluses esitas advokaat Aivar Hint kohtule taotluse, välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest 796 krooni 50 senti riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. 4 5 Kaitsja taotlus on põhjendatud ja kooskõlas riigi õigusabi seaduses (edaspidi lühendatult: RÕS) ja justiitsministri 26.01.2005.a määruses nr 2 „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja kord“ (edaspidi lühendatult: Kord) sätestatud põhimõtetega. Korra § 8 lg 2 alusel on määratud kaitsja tasuks kokkuleppemenetluseks ettevalmistamise eest 550.- krooni. Korra § 8 lg 4 alusel on kohtuistungil osalemise eest tasuks 125.- krooni iga poole tunni kohta. Korra § 2 lg 2 p 1 alusel võtta üldkoefitsiendiks 1,0 (II astme kuritegu). Seega: (550 x 1,0 = 550) + (125 x 1,0 = 250) = 550 + 125 = 675. Korra § 1 lg 2 alusel lisandub 675-le kroonile käibemaks 18%, see on 675 + 121,5 = 796,5. Kohtumenetluses on määratud kaitsja tasu suuruseks riigi õigusabi osutamise korras 796 krooni 50 senti. Heli Sillaots kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.