järgi lühimenetluse korras kohtusse Tegi kindlaks: 28.03.2007 saabus kohtusse kriminaalasi N.
MS § 235-1 lg. 1 p. 1 kohaselt kohtu alla anda, ei saa nõustuda lühimenetluse kohaldamisega, sest lühimenetluse kohaldamiseks puudub seaduslik alus ning kriminaalasi kuulub tagastamisele Viru Ringkonnaprokuratuurile KrMS §-s 235-1 lg. 1 p. 2, 3 näidatud alusel. Kohus märgib, et kriminaalasja kohtueelsel menetlemisel on rikutud kahtlustatava kaitseõigusi. Kaitsja Eduard Bulattšik tutvus toimikuga 29.11.2006 ( toimikus on kaitsja order ja avaldus, kuid need toimiku leheküljed ei ole nummerdatud). Vastavalt KrMS §-le 225 lg. 1, menetlusosalised võivad kriminaaltoimiku tutvustamisest alates 10 päeva jooksul esitada prokuratuurile taotlusi. Järelikult, kaitsjal on aega kuni 09.12.2006 ( kaasa arvates) taotluste esitamiseks KrMS § 225 lg. 1 korras. Kuna 09.12.2006 on laupäev, siis taotluste esitamise viimane päev on 11.12.2006, esmaspäev. KrMS § 234 lg. 2 sätestab, et taotlus lühimenetluse kohaldamiseks esitatakse süüdistatava poolt KrMS § 225 ettenähtud korras. KrMS § 225 lg. 5, mis reguleerib taotluste esitamist pärast seda, kui menetlusosalised on toimikuga tutvunud, sätestab, et kahtlustatava või süüdistatava taotlus lühimenetluse kohaldamiseks vaadatakse läbi krMS §ga 235 ettenähtud korras. KrMS § 235 sätestab, et kui prokuratuur nõustub esitatud lühimenetluse kohaldamise taotlusega, koostatakse KrMS § 154 kohaselt süüdistusakt. Nende normide süstemaatilisel analüüsimisel tuleb kohus järeldusele, et lühimenetluse taotlus peab olema esitatud KrMS §-s 225 korras, ehk peale seda, kui osalised on toimikuga tutvunud ja oma positsiooni kujundanud. See tundub loogiline olevat, sest kahtlustatav peab olema teadvustatud sellest, et lühimenetluses ei kutsuta kohtuistungile tunnistajaid, süüdistataval ja kaitsjal puudub võimalus neid küsitleda ja kohtuotsus langetatakse kriminaalasja kirjalike tõendite põhjal, karistust vähendatakse 1/3 võrra – see ongi lühimenetluse kohaldamise sisuline alus KrMS § 233 lg. 1 kohaselt. Just peale toimiku tutvustamist KrMS §-s 225 lg. 1 korras võivad kahtlustatav ja kaitsja täisväärtuslikult hinnata asjas kogutud tõendeid ja kujundada oma kaitsepositsiooni. Sellega püütakse tagada aus ja õiglane menetlemine. Lühimenetluse kohaldamine on kõigepealt kaitsja ja tema kaitsealuse läbirääkimiste ese, mitte prokuröri ( seda enam uurija) ja kahtlustatava salajaste suuliste läbirääkimiste punkt. N.L ei ole esitatud taotlust lühimenetluse kohaldamiseks KrMS §-s 225 ettenähtud korras. Toimikus ( lk. 13) on küll N.L-i allkirjastatud ja kohtueelse uurimise staadiumil 18.07.2006 esitatud taotlus ( mis koostatud eesti keeles, mida kahtlustatav justkui ei valda, sest uurija on kasutanud teiste menetlustoimingute läbiviimiseks tõlki), milles palutakse kohaldada lihtmenetlust ( hiljem sõna liht- on parandatud lihi-ks). Kohus märgib, et lihtmenetlused on ka käsk- ja kokkuleppemenetlused, seetõttu ei saa olla kindel, et kahtlustatav taotleb just lühimenetluse kohaldamist. Nimetatud taotlus on esitatud rohkem kui 4 kuud enne, kui kaitsja sai toimikuga tutvuda ja oma kaitsealusega ühendust võtta ning talle vajalikku nõu anda. Kohus leiab, et seega on rikutud isiku kaitseõigus ausale menetlemisele. Kuna kohus ei käsitle lk. 13 olevat taotlust KrMS § 225 ettenähtud korras esitatud lühimenetluse kohaldamise taotluseks, puudub KrMS §-s 233 lg. 1 nõutav lühimenetluse kohaldamise alus. Kohus ei saa jätta tähelepanuta kriminaalasjaga tutvumisel avastatud menetlusõiguse, kõigepealt kaitseõiguse, rikkumisi, mis võiksid kahjustada menetlust niivõrd, et kohtul võib tekkida kahtlus menetlemise aususes. Seetõttu ei saa kohus nõustuda lühimenetluse kohaldamisega. Juhindudes KrMS 235-1 lg. 1 p. 2,3 kohus M Ä Ä R A S: Tagastada kriminaalasi 1-07-3775
järgi Viru Ringkonnaprokuratuurile lühimenetluse kohaldamise aluse puudumise ja kohtu lühimenetlusega mittenõustumise tõttu. Määrus on lõplik ja edasikaebamisele ei kuulu. Määruse ärakirjad saata süüdistatav N.L-ile ja kaitsja Eduard Bulattšikule. Kohtunik Inna Kirsipuu
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.