Obsah (7)

§ 310§ 189§ 175§ 180§ 408§ 412§ 423

TARTU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse tegemise aeg ja koht 18. veebruar 2008 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajas Kriminaalasi Asja lahendamise menetlus nr 1-07-14947 (kohtueelses menet

) §-dest 159 ja 249, tegi kohus otsustused. Otsustused süüs ja karistamises

1. Tunnistada alaealine Reimo Parm süüdi karistusseadustiku (KarS) § 199 lg 2 p 8 järgi; vabastada alaealine Reimo Parm karistusest ja kohaldada mõjutusvahendina KarS § 87 lg 1 p 2 alusel allutamist 5 kuuks käitumiskontrollile vastavalt KarS §-s 75 sätestatule; kinnitada Reimo Parmule katseajaks KarS § 75 lg 2 alusel käitumiskontrolli ajal kohustustena: 1) jätkata hariduse omandamist; määrata Reimo Parmule käitumiskontrolli ajaks alaliseks elukohaks xxxxxxx xxxx xxxxxxxx xxxx xxxx xxxx xxxxxxxxxxxxx ; tühistada Reimo Parmule kohaldatud elukohast lahkumise keeld.
2. Tunnistada S.J süüdi karistusseadustiku (KarS) § 202 lg 1 ja § 25 lg 1, 2 järgi ja mõista talle rahaline karistus 100 päevamäära, s. o 5000 krooni; KarS § 66 lg 1 alusel määrata S.J-ile mõistetud rahaline karistus 100 päevamäära tasumisele ositi mitte vähem kui 1000 krooni kuus; tühistada S.J-ile tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld. Otsustused kriminaalmenetluse kuludes ja muudes asjaoludes
3. Kahju, kriminaalmenetluse kulude ja kriminaalmenetluses kohaldatavate muude abinõude osas: 2.1 kuriteoga tekitatud ja heastamata kahjus: 2.1.1 rahuldada täielikult Viktor O. tsiviilhagi ning välja mõista alaealiselt Reimo Parmult või vahendite puudumisel tema seaduslikult esindajalt 6000 krooni Viktor O. i kasuks; 2.2 välja mõista alaealiselt Reimo Parmult või vahendite puudumisel tema seaduslikult esindajalt riigieelarve tuludesse määratud kaitsja tasu kohtumenetluses 776 krooni 55 senti ja muu kriminaalmenetluse kulu – kaitsja tasu kohtueelses menetluses 1932 krooni 85 senti, postikulud 31 krooni 50 senti; 2.3 jätta sundraha 6525 täies ulatuses riigi kanda; 2.4 välja mõista S.J-ilt riigieelarve tuludesse sundraha 6525 krooni, määratud kaitsja tasu kohtumenetluses 776 krooni 55 senti ja muu kriminaalmenetluse kulu – kaitsja tasu kohtueelses menetluses 1288 krooni 55 senti, postikulud 31 krooni 50 senti; 2.5 kohtumenetluses määratud korras esinenud kaitsja osutatud riigi õigusabi ja sellega seotud kulutuste eest osutatud tasu 1553 krooni 10 senti arvestatakse riigi selleks otstarbeks määratud vahendite arvelt advokaat Endel Tomsonile. Selgitused kohtuotsuse peale edasikaebamise korras ja otsuse täitmises
4. Selgitada: 3.1 käitumiskontrollile allutatud süüdimõistetule nimetab kriminaalhooldaja kriminaalhooldusosakonna juhataja ning kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku sellekohase ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele; 3.2 kohtuotsust rahalise karistuse täitmisele pööramiseks ei saadeta kohtutäiturile ja mõistetud rahaline karistus loetakse täidetuks, juhul kui süüdimõistetu on rahalise karistusena mõistetud rahasumma täies ulatuses tasunud rahandusministeeriumi arvele nr 10220034796011 Ühispangas või arvele nr 221023778606 Hansapangas (viitenumber 4100065035); 3.3 kohtuotsust kriminaalmenetluse kuludes ei saadeta täitmisele pööramiseks kohtutäiturile ja kohtuotsus kriminaalmenetluse kuludes loetakse täidetuks, kui süüdimõistetu on kriminaalmenetluse kulud täies ulatuses tasunud kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul rahandusministeeriumi arvele nr 10220034800017 Ühispangas (viitenumber 2800049874); 3.4 kohtuotsuse peale edasikaebamise kord on sätestatud

§-des 318 – 321, millede kohaselt kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata kohtumenetluse pooltel Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega; apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest.

1. Kokkuleppe sisu Prokuröri, süüdistatava ja süüdistatava kaitsja allkirjastatud kokkuleppe kohaselt on alaealine Reimo Parm süüdi mõistetud (KarS) § 199 lg 2 p 8 järgi ja kohaldatud mõjutusvahendina KarS § 87 lg 1 p 2 alusel allutamist 5 kuuks käitumiskontrollile vastavalt KarS §-s 75 sätestatule; kinnitada Reimo Parmule katseajaks KarS § 75 lg 2 alusel käitumiskontrolli ajal kohustustena: 1) jätkata hariduse omandamist; määrata Reimo Parmule käitumiskontrolli ajaks alaliseks elukohaks xxxxxxx xxxx xxxxxxxx xxxx xxxx xxxx xxxxxxxxxxxxx. Prokuröri, süüdistatava ja süüdistatava kaitsja allkirjastatud kokkuleppe kohaselt on S.J-ile mõistetavaks karistuseks KarS § 202 lg 1 ja § 25 lg 1 , 2 järgi rahaline karistus 100 päevamäära, s. o 5000 krooni; KarS § 66 lg 1 alusel määrata S.J-ile mõistetud rahaline karistus 100 päevamäära tasumisele ositi mitte vähem kui 1000 krooni kuus. Reimo Parmu on süüstatud kokkuleppemenetluses selles, et tema et tema
2. aprillil
3. a öösel koos 13-aastase Raido Vindi ja 13-aastase Maddis Ausperega tungis akna eemaldamise teel Viljandi maakonnas Võhma linnas xxxxxxxx xx xx Viktor O. kuuluvasse hoonesse, kust 2 varastas teisel korrusel olevatelt akendelt 6 alumiiniumist tuulutusakent, põhjustades varalise kahju kokku 6000 krooni. Reimo Parmu tegu on talle kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 8 järgi võõra vallasasja äravõtmisena ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis oli toime pandud sissetungimisega. S.J on süüstatud kokkuleppemenetluses selles, et tema ajavahemikul
4. aprill kuni
5. aprill
6. a omandas 13-aastase Raido Vindi, 13-aastase Maddis Auspere ja 14-aastase Reimo Parmu poolt varastatud alumiiniumist õhutusrestid, mis varastati Võhmas
7. aprillil
8. a Viktor O-le kuuluvalt xxxxxxxx xx xx hoonelt ning püüdis varastatud alumiiniumi turustada
9. aprillil
10. a, kuid kuritegu jäi lõpetamata politseiametniku sekkumise tõttu. S.J-i tegu on talle kvalifitseeritud KarS § 202 lg 1 ja § 25 lg 1 ja 2 järgi kuriteo toimepanemise tulemusena saadud vara omandamise, hoidmise ja turustamise katsena.
11. Kohtu põhjendused karistuse mõistmisel Kohtuistungil süüdistatavad kinnitasid, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustusid sellega. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatavate tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus tuvastas kriminaalasja menetlemisel, et tõendamiseseme asjaolud on selged ning süüdistatavad tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Tsiviilhagi otsustamine Viktor O. on esitanud kriminaalasjas tekitatud ja heastamata kahjude hüvitamiseks tsiviilhagi 6000 krooni (tl 1, 6). Tsiviilhagi on põhjendatud ja tuleb

§ 310lg 1 alusel täielikult rahuldada.

3. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse põhjendus Menetluskulud on sätestatud

§-s 175. Vastavalt

§ 189

lg-le 1 kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega ning

§ 189

lg 2 kohaselt kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega.

§ 175

lg 1 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha.

§ 175lg 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale makstud tasu.

Lõuna Ringkonnaprokuratuuri kriminaalmenetluse kulude hüvitamise määrustega on Reimo Parmule määratud korras kaitsja esinemise eest arvestatud hüvitamisele kuuluvaks summaks 1189,45 ja 743,40 krooni, kokku 1932,85 krooni. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri kriminaalmenetluse kulude hüvitamise määrusega on S.J-ile määratud korras kaitsja esinemise eest arvestatud hüvitamisele kuuluvaks summaks 1288,55 krooni. Süüdistatava Reimo Parmu kaitsja on esitanud kohtus aruande, millede kohaselt on kohtulikus menetluses osutatud õigusteenust, mille hinnaks on 776 krooni 55 senti. Süüdistatava S.J-i kaitsja on esitanud kohtus aruande, millede kohaselt on kohtulikus menetluses osutatud õigusteenust, mille hinnaks on 776 krooni 55 senti. Kaitsja esitatud aruanded kaitsjatasudes on usaldusväärsed ja vastavuses kehtestatud advokaadi tasumääradega. 3 Vastavalt

§ 180

lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu ning kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuses määratakse kes menetluskulud hüvitab ja kui suur on menetluskuludest igaühe osa absoluutsummana või kui see ei ole võimalik, siis murdosana väljendatult ning erikulude suuruse ja erikulud hüvitama kohustatud isiku. Vastavalt

§ 180

lg 3 menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumise väljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda.

§ 180

lg 2 kohaselt kui ühes kriminaalasjas mõistetakse süüdi mitu isikut, siis otsustab kulude jaotuse kohus, arvestades iga süüdimõistetu vastutuse ulatust ja varalist seisundit. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, et menetluskulude hüvitamine oleks süüdimõistetule S.J-ile üle jõu käivaks kohustuseks. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, et menetluskulude hüvitamine oleks süüdimõistetule Reimo Parmule täielikult üle jõu käivaks kohustuseks. Kuivõrd tegemist on alaealise isikuga, siis on põhjendatud sundraha jätmine riigi kanda. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks tuleb alaealiselt Reimo Parmult või vahendite puudumisel tema seaduslikult esindajalt välja mõista kriminaalmenetluse kuludena määratud kaitsja tasu kohtumenetluses 776 krooni 55 senti ja muu kriminaalmenetluse kulu – kaitsja tasu kohtueelses menetluses 1932,85 krooni, postikulud 31 krooni 50 senti - riigieelarve tuludesse. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks tuleb S.J-ilt välja mõista kriminaalmenetluse kuludena sundraha 6525 krooni, määratud kaitsja tasu kohtumenetluses 776 krooni 55 senti ja muu kriminaalmenetluse kulu – kaitsja tasu kohtueelses menetluses 1288,55 krooni, postikulud 31 krooni 50 senti - riigieelarve tuludesse. Vastavalt

§ 189

lg-le 3 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustust võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse menetluses (

§-de 383 – 392). 4. Muud põhjendused Süüdistatavatele tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld tuleb tühistada.

§ 408

lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud.

§ 412

lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul.

§ 423

kohaselt kriminaalmenetluse kulude sissenõudmisel järgitakse

sätteid rahalise karistuse täitmisele pööramise kohta. Sellest tulenevalt kohtuotsus kriminaalmenetluse kuludes pööratakse täitmisele juhul, kui süüdimõistetu ei ole ühe kuu möödumisel kohtuotsuse jõustumisest kohtukulusid tasunud ja sellekohast tõendit kohtule esitanud. Kalev Kuningas Kohtunik 4