1-02-25\4

(00231001035)Kohtunik Eha Popova Kohtuistungi sekretär Julia Senkevitš Kriminaalasi S.A süüdistuses Prokurör Andrei Voronin Süüdistatav S.A KrK 143 lg 2 p1-1, 186 järgi eluk. XXX , sünd 04.09.1947.a., Eesti Vabariigi kodanik, keskeriharidus, varem kriminaalkorras karistamata Kaitsja advokaat Heikki Ojamaa RESOLUTSIOON Tunnistada süüdi S.A KrK § 143 lg 2 p 1-1 järgi ja mõista karistuseks 1 (üks) aasta vangistust, KrK § 186 järgi 3 (kolm) kuud vangistust. Vastavalt KarS § 63 lg 2 lugeda kergem karistus kaetuks raskeima karistusega liitkaristuseks kuritegude kogumi eest mõista 1 (üks) aasta vangistust. ning Kohaldada S.A suhtes KarS § 73 sätteid ning määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele kui ta 3 (kolme) aasta jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. Vastavalt KarS § 49 võtta S.A-lt ära juhtival ja materiaalsete väärtuste liikumist korraldaval ametikohal töötamise õigus 3 (kolmeks) aastaks. Tõkend – allkiri elukohast mittelahkumise kohta – jätta endiseks kuni kohtuotsuse jõustumiseni. 2 Katseaja algust arvata alates 27.06.2007.a. Välja mõista S.A-lt riigituludesse sundraha 5400 ja menetluskulud 6885,50 krooni. Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr. XXXXXXXXXXXXXXXX SEB Eesti Ühispangas viitenumber Menetluskulude tasumist tõendavad XXXXXXXX maksekorraldused esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kantseleile. Asitõendid: AS R aktsiaraamat tagastada AS-le R, arvutidiskett tagastada A. T , teised asitõendid jätta kriminaalasja juurde. Tsiviilhagi jätta läbivaatamiseks tsiviilkohtumenetluses. Kinnistu vabastada aresti alt. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kättesaadav, teatades apellatsiooniõiguse kasutamise soovist kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul, alates resolutiivosa kuulutamisest. TUVASTATUD ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHAD S.A on antud kohtu alla süüdistatuna KrK § 143 lg 2 p 1-1 järgi selles, et tema 01.11.1999.a. kasutades Tallinna notar Kadi D büroos aadressil XXX AS-le R kuuluva kinnistu asukohaga XXX ostu-müügilepingu sõlmimisel võltsitud AS R nõukogu 17.10.1999.a. koosoleku protokolli, viis sellega A. T , kes esindas lepingu sõlmimisel AS R ning notari K. D eksimusse aktsiaseltsi nõukogu nõusoleku osas nimetatud tehingu suhtes ja omandas pettuse teel 10000 krooni eest AS-le R kuuluva kinnistu, mille tegelik väärtus oli 325 000 krooni, pannes seega toime võõra vara saamise pettuse teel, millega põhjustati suur varaline kahju. Kohtualune S.A end esitatud süüdistuses süüdi ei tunnista ja seletab, et ta ei ole ise AS R töötanud ja ei ole nig ei ole kursis firma asjadega. Tal oli kokku 21 aktsiat, millega oli enamusaktsionär. A. T oli juhatuse liige ja tegevdirektor ning tema kaudu sai tuttavaks O. P , kes oli nõukogu esimees. 1998.a. suvel müüs ta oma teise firma. A. T küsis temalt firma jaoks laenu ning ta nõustus sellega. Tehti hüpoteek tema nimele 1999.a. jaanuaris. Hüpoteek vormistati 1 miljoni kroonile. Hindamisakti kohaselt oli kinnistu kallim. Hüpoteegi üleandmise lepingus sätestati hooldamise tasu 15 000 krooni. 1999.a. suvel sai ta teada, et A. T ja O. P on teine firma ning AS R tehnikat kasutatakse teises firmas. Ta tegi 15.09.1999.a. avalduse soovi kohta omandada võla katteks kinnistu. 01.11.1999.a. ostu-müügileping, mille väärtuseks oli hüpoteek 1 miljon krooni ja 10000 krooni, kokku tehingu väärtus 1010 000 krooni. Sellega vabastati AS R võla tasumisest ja A. aktsiate eest tasumisest. Peale ostu- 3 müügilepingu vormistamist sõlmiti rendileping, mille alusel AS R võttis kinnistu temalt rendile. Mõne kuu sai ta renditasu, kuid siis maksed katkesid. A. T kuulis, et firmas on uus direktor. Talle öeldi, et ta on kinnistu valesti saanud. Ta andis 1 miljon krooni A. T Raha laenu andmiseks sai ta oma teise firma müügist, samuti laenas sugulaselt, kes on käesolevaks ajaks surnud. T kätte ja ei tea kuhu see raha on läinud. Raamatupidajale ta tõepoolest raha ei andnud. Kinnistu Ostu-müügitehingu sõlmimise ajal oli notari juures tema ja A. T . Kõik vajalikud dokumendid olid olemas. Tema dokumente notari juurde ei viinud. Seda tegi ilmselt A. teder. Ta ei tea midagi investoritest, samuti ei tea midagi kassa-väljamineku orderitest. Laenuleping sõlmiti tema juures kodus 5.01.99.a. 1 miljonile kroonile, ta andis A. T raha ja sai kviitungi. Ta laenas ka isiklikult A. T 55 000 krooni. Samuti müüs ta A. T aktsiaid. R. S ta aktsiaid müünud ei ole. Kohtualuse AT ütluste kohaselt tema töötas AS-s R juhatuse liikmena 01.10.1996 – 25.10.1999.a. 1998.a. lõpus kaotas ettevõte oma peamise hankija ning juurde oli vaja leida investoreid. S.A, kes sel ajal oli aktsiaseltsi enamusaktsionär, lubas leida investori Rootsist. S.A veenis aktsiaseltsi nõukogu liikmeid ja AT, et lisainvesteeringuid saavad nad ainult siis, kui läbirääkijaid ja otsustajaid on ainult üks ning seetõttu oleks vaja koormata AS-le R kuuluv kinnistu XXX tema kasuks hüpoteegiga, et vajadusel saaks ta kohe investeeringuid tagada. AS R nõukogu nõustus sellega ja 1999.a. suvel vormistati S.A nimele hüpoteek. Mingisugust nõuet see hüpoteek ei taganud, tegemist oli tühja hüpoteegiga. Mingeid investeeringuid Rootsist ei tulnud.

1. oktoobril 1999.a. pidi lõppema tema juhatuse liikmeks oleku tähtaeg, kuid seda pikendati kuni
2. oktoobrini 1999.a. 1999.a. oktoobri lõpus pöördus tema poole Lembit S.A, kes ütles, et kinnistu tuleb vormistada tema nimele, kuna rootslased on nõus läbirääkimisi pidama üksnes eraisiku ja mitte firmaga. Ta selgitas S.A-le, et tema seda tehingut enam vormistada ei saa, kuna tal puuduvad juhatuse liikme volitused, kuid S.A teatas, et see ei oma tähtsust, kuna B-kaardi järgi on ta ikka veel juhatuse liige. 01.11.1999.a. helistas S.A talle ja palus tulla XXX notaribüroosse. S.A esitas notarile kõik vajaminevad dokumendid: kinnistusraamatu väljavõtte, kehtiva B-kaardi koopia ja nõukogu otsuse kinnistu müügiks ja notar kinnitas kinnistu ostu-müügilepingu, mille kohaselt omandiõigus AS-le R kuuluvale XXX asuvale kinnistule pidi üle minema S.A-le. 02.11.1999.a. helistas S.A talle taas ja teatas, et oleks vaja vormistada mõningad dokumendid: nimelt fiktiivne laenuleping, millest nähtuks nagu oleks AS R S.A-lt saanud 1 miljon krooni laenu. S.A sõnade kohaselt vajas ta lepingut selleks, et soovis võtta laenu oma XXX asuva maja renoveerimiseks. S.A väitis, et soovib näidata pangale, nagu oleks tal fiktiivsest laenulepingust tulenevalt olemas püsiv sissetulek laenuintresside näol AS-lt R. Algul ta ei soovinud sellist laenulepingut sõlmida, kuid siis tuletas S.A talle meelde tema enda laenulepingut S.A-ga, mis oli sõlmitud 1999.a. suvel selle kohta, et tema saab S.A-lt laenu 55 000 krooni, mida ta kasutab AS-le Rpalgiveoauto soetamiseks. Laenu tagasimakseid võis ta teha AS R vahenditest ning laenulepingu kohaselt pidi AT sellise lepingu sõlmimise eest saama ka tasu, mis pidi koosnema viimasest tagasimaksest. S.A teatas, et kui A. T keeldub fiktiivsest laenulepingust, ei saa ta aktsiaseltsi vahenditest enam laenu tagasi maksta ja peab seda ise tegema. Seetõttu otsustas ta S.A nõudmisel siiski laenulepingu koostada ja sellele AS R nimelt alla kirjutada. S.A-lt saadud andmete põhjal koostas ta järgmiseks päevaks laenulepingu ja nad kirjutasid sellele koos S.A-ga alla. 04.11.1999.a. helistas S.A uuesti ja palus tal vormistada ka AS R kassa sissetulekuorder ühele miljonile kroonile, et laenuleping paistaks tõene ja pangale usaldusväärne. Pärast mõningat viivitamist koostaski ta nõutud orderi oma arvutis ja andis selle S.A-le üle. S.A andis talle ka oma 4 ettevõtte, AS M kassa sissetulekuorderi lepingus näidatud summale, et aktsiaseltsile ei tekiks fiktiivsetest dokumentidest probleemi. Kassa sissetuleku orderi koostas ta meelega arvutis, kuna tegelikkuses kasutas AS R ostetud orderiblankette, mis täideti käsitsi. AS R ei ole kunagi saanud S.A-lt laenu summas 1 miljon krooni. Sellest, et aktsiaseltsi nõukogu koosoleku protokoll kinnistu müügi nõusoleku kohta oli võltsitud, tema ei teadnud enne, kui alustati kriminaalmenetlust. Tunnistaja JA ütluste kohaselt AS R ei kasutanud kunagi trükitud kassa sissetulekuordereid. Talle näidatud kassa sissetulekuorder summas 1 000 000 krooni on talle võõras. AS R kassas ei ole tema töötamise aja jooksul (s.o. alates AS R asutamisest kuni 2000.a. lõpuni) kunagi olnud nii suurt summat nagu üks miljon krooni. Ka ei tea ta, et selline summa oleks olnud AS R pangaarvel. Tunnistaja AT ütluste kohaselt sai ta AS R tegevdirektoriks 02.02.2000.a. ning juhatuse liikmeks 07.07.2000.a. AS R dokumendid sai ta oma valdusse alles juulis 2000.a. Enne seda sõlmis ta aga S.A nõudmisel viimasega rendilepingu XXX asuva kinnistu kasutamiseks, mis S.A sõnade kohaselt kuulus talle. Alles AS R dokumentide oma valdusse saamisest sai talle selgeks, et nimetatud kinnistu kuuluvus S.A-le on kahtlane. Ta päris aru nii kinnistu ostu-müügitehingu kinnitanud notarilt kui AS R nõukogu liikmetelt. Selgus, et S.A omastas kinnistu pettuse teel: nõukogu koosoleku protokoll, millega anti nõusolek AS-le R kuulunud kinnistu võõrandamiseks, oli võltsitud ning OP sellele alla kirjutanud ei olnud. Käesoleva ajani on tal AS R nimelt pooleli tsiviilkohtus vaidlus kinnistu omandiõigus üle. AT majanduslik seisund ei olnud eriti hea kõnealuste sündmuste ajal. Tunnistajate OP, KN ja IP ütluste kohaselt soovis S.A 1999.a. suvel, et AS-le R kuuluv kinnistu XXXX koormataks tema kasuks hüpoteegiga, kuna see hõlbustab tal Rootsist investorit leida. Hüpoteek vormistati S.A nimele, kuid tegemist oli tühja hüpoteegiga, mis ei taganud ühtegi konkreetset nõuet. Rootsist investoreid ei saabunud. 1999.a. sügisel soovis S.A osta kinnistut, kuid seda nii naeruväärselt odava raha eest, et ostusoovi arutusele reaalselt ei võetud. Nende teada ei ole AS R kunagi saanud S.A käest laenuks miljonit krooni ning kindlasti ei ole nad sellise laenu võtmise kohta andnud oma nõusolekut, mida nõuab AS R põhikiri. Ka ei ole kunagi AS R nõukogu koosolekul arutatud kinnistu müüki S.A-le ega sellist otsust vastu võetud. Neile näidatud AS R nõukogu koosoleku protokolli
3. oktoobrist 1999.a. nad õigeks ei tunnistanud, andes ütlusi, et säärast koosolekut ei ole kunagi aset leidnud, samuti, et protokoll ei vasta tavalistele vormistamisnõuetele. OP ütluste kohaselt ei ole allkiri protokollil tema poolt kirjutatud. Tunnistaja RS ütluste kohaselt ostis tema 1999.a. detsembris ennast MR nimetava mehe käest 110 000 krooni eest AS R aktsiad. Ostes, teadis ta, et aktsiaseltsile kuulub kinnistu bilansilise väärtusega 1,8 miljonit krooni. Käis koos müüjaga ka varasid üle vaatamas. Ta võttis AS R tegevjuhina tööle AT, kellele hiljem ka aktsiad 110 000 krooni eest edasi müüs. Kui selgus, et eelmainitud kinnistu ei kuulugi aktsiaseltsile, oli ta nõus aktsiad ATlt tagasi ostma. Isiku fotode järgi äratundmiseks esitamise protokollist nähtub, et R. Sõrmus tundis temale aktsiad müünud MR nime all esinenud mehes tundis R. S ära S.A. Tunnistaja MR ütluste kohaselt ei ole tema kunagi ostnud S.A-lt AS R aktsiaid ega ole varem ei nimetatud mehega ega nimetatud äriühinguga mingilgi viisil kokku puutunud. Kohtus ülekuulatuna ei välistanud M.R , et tema kaotsi läinud passiga võidi kuritarvitada. 5 Tunnistaja NV ütluste kohaselt n tunneb ta mõlemaid kohtualuseid. S.A oli tema elukaaslane. S.A andis A. T oma elukohas XXX laenu 1 miljon krooni. 07.01.1999.a. andis S.A A. T oma elukohas aktsiad. Ta nägi, et S.A ja A. kirjutasid pabereid. Raha üleandmist ta ei näinud, kuid peale A. T lahkumist ütles S.A, et andis 1 miljoni ning näitas lepingut. Ta ei lugenud lepingut, kuna see oli eesti keeles. Ta nägi kviitungit, mis oli trükitud blanketil käsitsi täidetud. Raha oli S.A kodus seifis, selle võti oli ainult S.A . Ta ei tea, millise ajani raha seifis oli. Samuti ta ei tea, kas laenu andmise ajal S.A seifi juures käis. Ta valmistas köögis süüa ning tal mängis muusika. Tunnistaja K.D ütluste kohaselt temale notarina ei olnud vaja nõukogu nõusolekut T ja S.A vahel toimunud tehingu kinnitamiseks. Selline dokument eksisteeris notarile esitatud dokumentide hulgas. Äriseadustiku alusel oli vaja nõukogu otsust kuni 01.09.99, kuna tehing on sõlmitud hiljem, siis nõukogu otsust ei olnud vaja. Käekirjaekspertiisiaktist nähtuvalt MR ja S.A vahel sõlmitud aktsiate ostumüügilepingul kuupäevaga 07.01.1999.a. on MR allkiri tõenäoliselt kirjutatud S.A poolt. Kinnisvara eksperthinnangu nr 560 KE/2001 kohaselt on kinnistu väärtuseks hinnati 325 000 krooni /I kd tl356/. Kohus kuulanud ära kohtualused , tunnistajad ning uurinud kirjalikke tõendeid - asitõendite vaatlusprotokollid, kinnistu ostu-müügileping, AS R nõukogu koosoleku protokollid, AS R aktsiaraamat, jt – leidis, et kohtualuse süü talle inkrimineeritava kuriteo toimepanemises on kriminaalasja kohtuliku uurimise käigus täielikult tõendamist leidnud. Kohus ei arvesta tõendina S.A vastuolulisi ütlusi, mis on ümber lükatud teiste kriminaalasjas kogutud tõenditega. Kohtualuse süü on tõendamist leidnud eelkõige kaaskohtualuse A. T ütlustega selle kohta, et kõik dokumendid notari büroosse esitas S.A. S.A veenis teda koostama ka fiktiivse laenulepingu 1 miljoni krooni suuruses summas ning samuti kassa sissetuleku orderi, mille ta koostas meelega arvutis. Tegelikult kasutati AS R orderi blankette, mida täideti käsitsi. Tegelikult AS R ei ole kunagi saanud S.A-lt laenuks 1 miljonit krooni ning asjaolust, et nõukogu koosoleku protokoll, millega anti nõusolek kinnistu müügiks, oli võltsitud, sai ta teada alles peale kriminaalasja algatamist. A. T ütlused riimuvad teiste tunnistajate ütlustega ning kriminaalasjas kogutud kirjalike tõenditega, millest nähtub, et AS R kassasse ei ole kunagi laekunud summat 1 miljon krooni ning AS R nõukogu ei ole andnud nõusolekut kinnistu müügiks. Tunnistaja N. V ütlustesse suhtub kohus kriitiliselt, kuna tegemist on S.A elukaaslasega. Samas ei lükka ka N. V ütlused ümber A. T ütlusi selle kohta, et tegelikult ei ole AS R S.A-lt laenu miljonilist laenu saanud. Tunnistaja seletab, et ta ei näinud raha üleandmist ning kuulis sellest S.A-lt. Ta nägi mingit lepingut, kuid ei ole seda lugenud, kuna ei valda eesti keelt. Kohus leiab, et kriminaalasjas kogutud tõenditega on leidnud tõendamist, et S.A esitades teadvalt võltsitud AS R nõukogu koosoleku protokolli AT, viis viimase ekstusse, mille tagajärjel A. T kirjutas müüja nimelt alla kinnistu ostu-müügilepingule ja selle lepingu alusel kanti S.A kinnisti ainuomanikuna kinnistusraamatusse. Ostumüügilepingu sõlmimise tagajärjel sai S.A 10 000 krooni eest kinnistu, mille väärtus vastavalt hindamisaktile oli 325 000, saades pettuse teel võõrast vara 315000 krooni väärtuses. 1999.a. oli miinimumpalk 1250 krooni, suures varalise kahju moodustas 125000 krooni. Seega tekitati AS-le R kelmuse tagajärjel suur varaline kahju. Subjektiivsest küljest tegutses S.A otsese tahtlusega. Teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. 6 S.A tegevus on kuriteona karistatav ka karistusseadustiku § 209 lg 2 p 2 järgi. Vastavalt KarSRS § 3 lg 2 on tema tegevus õigesti kvalifitseeritud KrK § 143 lg 2 p1-1 järgi. KarS § 186 järgi süüdistatuna on S.A kohtu alla antud selles, et tema organiseeris A. T poolt ametlike dokumentide võltsimise kasutamise eesmärgil. 02.11.1999.a. nõudis ta Tallinnas, XXX, et A. T tema poolt antud andmete alusel koostaks fiktiivse laenulepingu kuupäevaga 01.11.1998.a. selle kohta, et S.A kui laenuandja annab AS-le R kui laenusaajale sularahas üks miljon krooni laenu, millise lepingu A. T ka 02.11.1999.a. koostas ning 03.11.1999.a. S.A-le kasutamiseks üle andis, kuigi sellist laenu S.A AS-le R ei andnud. Samuti tema
4. ja 07.11.1999.a. nõudis A. T AS R fiktiivse kassa kviitung-orderi nr 17 kuupäevaga 05.01.1999.a. koostamist ühe miljoni krooni sularaha laekumise kohta S.A-lt, millise kviitung-orderi A. T ka 07.11.1999.a. koostas ja S.A-le kasutamiseks üle andis, kuigi sellist raha S.A tegelikkuses AS R kassasse üle ei andnud. Nimetatud ametlike dokumentide võltsimise organiseeris ta eesmärgiga varjata tema poolt toime pandud kelmust. Samuti tema võltsis koos A. T ametlikku dokumenti kasutamise eesmärgil, allkirjastades oma nimelt eeluurimisega tuvastamata ajal ja kohas 02.11.1999.a. A. T poolt koostatud fiktiivse laenulepingu kuupäevaga 01.11.1998.a. selle kohta, et S.A kui laenuandja annab AS-le R kui laenusaajale sularahas üks miljon krooni laenu,, millist laenu S.A AS-le R tegelikult ei andnud, eesmärgiga varjata tema poolt toime pandud kelmust. Samuti tema kasutas 01.11.1999.a. Tallinna notari K. D büroos Tallinn, XXX teadvalt võltsitud AS R nõukogu koosoleku protokolli 17.10.1999.a., esitades selle notarile K. D eesmärgiga omandada selle alusel AS-le R kuuluv kinnistu aadressil XXX Kohtualune S.A end esitatud süüdistuses süüdi ei tunnista ning seletab, et ta on andnud A. Tederile üle raha summas 1 miljon krooni ning nõukogu koosoleku protokolli ta ei ole notarile esitanud. Kohtualuse süü inkrimineeritavates kuritegudes on tõendamist leidnud järgmiste kriminaalasjas kogutud tõenditega: - kaaskohtualuse A. T käesolevas otsus eeltoodu ütlustega; - ekspertiisiaktiga nr DK-0112-01/825 02.04.2001.a. jt kirjalike tõenditega. Subjektiivsest küljest tegutses S.A otsese tahtlusega. Teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Kriminaalasja kohtuliku uurimise käigus kogutud tõenditega on leidnud tõendamist, et L. S.A kallutas A. T dokumentide võltsimisele ja võltsis dokumenti ning kasutas teadvalt võltsitud dokumenti eesmärgiga omandada õigusi ja vabaneda kohustust. Kohtualuse tegevus on kuriteona karistatav ka karistusseadustiku § 344 lg 1 ja 345 lg 1järgi. Vastavalt KarSRS § 3 lg 2 on tema tegevus õigesti kvalifitseeritud KrK § 186 järgi. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast edaspidi loobuma süütegude toimepanemisest. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. S.A on varem kriminaalkorras karistamata. Kohus leiab, et tema suhtes on võimalik kohaldada KarS § 73 sätteid. 7 Arvesse võttes, et kõnealuse kinnistu omandiõiguse üle on tsiviilkohtus mitu pooleliolevat vaidlust, tuleb tsiviilhagi jätta läbivaatamiseks tsiviilkohtupidamise korras. Eha Popova Kohtunik