lg 2 p 4 järgi süüdi selles, et ta varem röövimise toime pannud isikuna röövis vägivalda kasutades 20.01.2007.a. kella 00.50 ajal Tallinnas Sõle 61 maja juures A. S jope koos selle taskus olnud esemetega, dokumentidega ja mobiiltelefoniga ning kannatanu kaelas rippunud kuldristi koguväärtusega 7075 krooni. N.D, P.T ja P.V tunnistati KarS § 214 lg 2 p 1, 4 järgi süüdi selles, et nad varem varavastaseid kuritegusid korduvalt toimepannud isikutena nõudsid 07.01.2007.a. kella 18.00 ajal Tallinnas Uus-Maleva 7 sotsiaalmaja ees ja toas nr. 34 S.K 5000 krooni üleandmist ning selle summa maksmise tagatisena vägivalda kasutades võtsid talt arvuti koos klaviatuuri, kõrvaklappide, arvutihiire ja monitoriga kokku 7000 krooni väärtuses. Maksmise nõuet nad kordasid P.T ja P.V 15.01.2007.a. kella 18.00 ajal ning 24.01.2007.a. kella 22.00 ajal. N.D ja P.
kella 22.30 ajal Tallinnas Kopli 69B asuva kasiino vahetus läheduses S. K kehalises väärkohtlemises- N.D lõi talle kasiino ees rusikaga näkku, ühiselt tirisid ta kioski taha, kus lükkasid ta pikali ning peksid teda jalgadega kehasse ja pähe. P.
lg 2 p 4, 5, 7, 8 järgi süüdi selles, et tema varem varavastaseid kuritegusid korduvalt toimepannud isikuna pani toime uued vargused: 11.11.2006.a. kella 22.30 ajal Tallinnas Kärberi tn. 32 maja juures hõivas A.L jope taskust avalikult mobiiltelefoni №kia 3100 maksumusega 2000 krooni ja 33 krooni maksva rahakoti koos selles olnud sularahaga 1000 krooni, korterivõtmetega maksumusega 400 krooni, A.L nimele väljastatud passi, juhiloa ja sõiduki dokumentidega, samuti koos kindlakstegemata isikuga 31.01.2007.a. kella 14.55 ajal sissetungimisega Tallinnas Telliskivi 61B juures abihoonesse hõivas AS-le Bastion kuulunud metalli kogumaksumusega 5000 krooni. P.
lg 2 p 1 järgi süüdi selles, et tema varem varavastaseid kuritegusid korduvalt toimepannud isikuna omastas 12.10.2005.a. kella 18.30 ajal Tallinnas Priisle kaupluse ja Kärberi tänava vahel talle D. K helistamiseks saadud mobiiltelefoni Motorola E398 maksumusega 2250 krooni, 12.03.2006.a. Tallinnas Peterburi tee 8-30 korteris talle I. K helistamiseks saadud mobiiltelefoni Samsung E630 maksumusega 3816 krooni ja 15.01.2007.a. kella 18.00 ajal Tallinnas Uus-Maleva 7 sotsiaalmaja toas nr. 34 V.D helistamiseks saadud mobiiltelefoni №kia 6610 maksumusega 1100 krooni. 3 P.V tunnistati KarS § 202 lg 2 p 2 järgi süüdi ajavahemikus 25.29.01.2007.a. oma elukohas x kuriteo tulemusena saadud automagnetoola Blaupunkt omastamises M. N, 20.01.2007.a. A.S röövitud talvejope omastamises ja kandmises kuni 29.01.2007.a. ning 15.01.2007.a. V.G omastatud mobiiltelefoni №kia 6610 omastamises. Apellatsioonid ja taotluste sisu N.D on apellatsioonis vaidlustanud tema süüditunnistamise A.B röövimises 03.12.2006.a. ja väljapressimises S.K, neis ta ennast süüdi ei tunnista, palub nendes süüdistustes kohtuotsust muuta, samuti kergendada tema karistust. Apellant kinnitas, et tal oli konflikt A.B põhjusel, et A.B oli talt varem ostnud mobiiltelefoni hinnaga 7900 krooni, kuid oli venitanud maksmisega. Pooled kohtusid bensiinitanklas, kus nimetatud võla eest A.B ise pakkus N.D-le kullast käeketi. Selle käeketi andis N.D mõnekümne minuti pärast 2200 krooni eest pandimajja. Mingi muu vara võtmist või üleandmist, nagu ka noaga ähvardamist, aset ei leidnud. Kannatanu on selle kuriteo välja mõelnud suurema hüvituse saamise eesmärgil, muid tõendeid süüdistuse kinnitamiseks pole. Kaebaja kahetseb, et ei nõudnud A.B oma võlga õiguskaitseorganite abil ja andis kannatanule põhjuse esitada valesüüdistus. Ka pole ta kavatsenudki midagi ebaseaduslikult saada S.K, keda ta tundis narkootikumide vahendajana. Kohtudes juhuslikult kannatanuga küsis ta S.K , kas too ei soovi narkootikume. S.K võttis seda ütlemist tõe pähe ja rääkis sellest P.V-le ja P.T-le, kes kolmekesi küsisid J.V narkootikume. Kaebaja solvus selle peale, sest „ta ei kauple surmaga“ ja lõi S.K näkku. Samas selgus vestluse käigus, et S.K on hoopis võlgu P.V-le ja P.T-le. Selle võla katteks pakkus S.K ise arvutit. Järgmisel päeval kohtudes küsiti S.K lubatud arvuti kohta ja mingit vägivalda kasutamata andis kannatanu arvuti vabatahtlikult, paludes üksnes, et seda ei müüdaks maha. Ringkonnakohtu istungil täpsustas N.D oma apellatsiooni ja palus tema käitumine mõlemas kõnesolevas süüdistuses kvalifitseerida omavolina ja kergendada mõistetud karistust. P.T oma kaebuses leidis, et tema süüditunnistamiseks S.K raha väljapressimises puuduvad piisavad tõendid. Samuti ei vasta mõistetud karistus kaebaja osale neis sündmustes ja ületab tegelikult toimepandu raskuse. 4 Ringkonnakohtu istungil täpsustas P.T oma apellatsiooni ja palus tema käitumine kõnesolevas süüdistuses kvalifitseerida omavolina ja mõista tema liitkaristuseks 4 aastat vangistust. P.V arvates on käesolevat kriminaalasja menetletud eelarvamusega. Selle tulemusena kasutati süüdistuse tõendamiseks narkomaanist kannatanu S.K, kes enda probleeme lahendades andis ütluseid operatiivtöötajate juhiste järgi. Tegelikult oli kannatanu kaebajale võlgu narkootikume, selle tagatisena andis ise oma arvuti tingimusel, et seda ei müüda edasi. Kannatanu väited tema löömisest näkku pole millegagi kinnitust leidnud, sündmuskohale tulnud turvatöötaja ei näinud löömisele viitavaid jälgi, kannatanu pole pöördunud ühegi raviasutuse poole. Vaatamata taotlustele ei vastastatud apellanti kannatanuga, kohtusse V.K aga ei ilmunud. Tunnistaja V.D on kannatanu sõber ja andis tunnistusi kannatanu ütluste järgi. Kokkuvõttes P.V kinnitas apellatsioonis, et V.K pole ta midagi välja pressinud. Ta soovis V.D telefoni pandimajast tagasi osta ja tagastada omanikule, kuid seda ei lastud tal teha. Apellant leidis veel, et talle on mõistetud liialt range karistus, ta pole enam noor ja on viibinud pika aja elust vanglas. Sulandumist ühiskonda takistas tal olukord, et kohtutäitur võttis kogu tema poolt ehitusel teenitud töötasu, jätmata raha söögi ostmiseks, see oli ka tõukejõuks uute kuritegude toimepanemisele. Kaebaja palus langetada õiglane kohtuotsus. Ringkonnakohtu istungil täpsustas P.V oma apellatsiooni ja palus tema käitumine kõnesolevas süüdistuses kvalifitseerida omavolina. Ringkonnakohtu seisukoht Tulenevalt apellatsioonides sisalduvatest taotlustest ei pea ringkonnakohus vajalikuks käesolevas kohtuotsuses käsitleda neid tõendeid ja neist tehtud järeldusi, mis puudutavad teisi kuritegusid peale süüdistuse seonduvalt kannatanute A.B ja V.K. Tulenevalt apellatsioonidest on vajalik tuua olulisimad röövimise (KarS § 200), väljapressimise (KarS § 214) ja omavoli (KarS § 257) teokoosseisude tunnused. Röövimise põhikoosseisuks loetakse võõra vallasasja vägivallaga äravõtmist eesmärgiga see asi ebaseaduslikult omastada. Vägivald või sellega ähvardamine on seejuures asja ülemineku vahend. Röövimisega on tegemist, kui kannatanu asi hõivatakse üheaegselt vägivalla kasutamisega. 5 Väljapressimiseks loetakse varalise kasu üleandmise nõudmist, kui seejuures kasutati vägivalda või ähvardati piirata isiku isikuvabadust, avaldada häbistavaid andmeid, hävitada või rikkuda vara. Vägivald või sellega ähvardamine on seejuures kannatanu sundimise vahend. Väljapressimisega on tegemist, kui vägivald on ajaliselt lahutatud kannatanu asja üleminekust. Mõlemad nimetatud kuriteod on varavastased süüteod. Seevastu süüdistatavate poolt nimetatud omavoli klassifitseeritakse avaliku rahu vastase süüteona, kaitstavaks õigushüveks on avalik julgeolek ja omavoliks loetakse oma tõelise või oletatava õiguse teostamist ebaseaduslikus korras, kui see on olnud seotud vägivallaga KarS § 120-122 mõttes või põhjustas muu KarS §-s 257 nimetatud tagajärje. Selle kuriteo subjektiks on isik, kellele kuulub subjektiivne õigus või kes oletab taolise õiguse endale kuulumist. Et N.D ja A.B nimetatud kuupäeval kohtusid ja A.B andis kuldesemed N.D-le, ei eita ka süüdistatav N.D. Ka pole vaidlustatud süüdistust, et näidatud kuupäevadel süüdistatavad kohtusid S.K ja said oma valdusse tema vara. Kaaluvaks käesoleva süüdistuse hindamisel osutub kindlaks teha asjaolu, et kas N.D teostas A.B suhtes ja kas N.D, P.T ja P.V teostasid S.K suhtes neile subjektiivselt kuuluvat või oletatavat õigust. Teisisõnu- kas vara hõivati kannatanutelt vägivaldselt (A.B isegi noa ähvardusel) või vara loovutati vabatahtlikult ilma väljastpoolt tuleneva sunnita. Maakohtu otsuses on näidatud tõendid, millel rajaneb N.D süüditunnistamine A.B röövimises- kannatanu ütlused, teatis sõiduauto kohta, milles teda röövinud isik lahkus sündmuskohalt ja mida juhtimas ta mõni päev hiljem nägi teda röövinud isikut, fotode järgi äratundmiseks esitamise protokoll ning tunnistaja G.M ütlused A.B kuldesemete olemasolu kohta, mis kannatanu väidete kohaselt olevat talt röövitud. Seevastu N.D kinnitas, et enne 03.12.2006.a. oli ta kannatanuga kohtunud vaid ühel korral, siis andis ta kannatanu kätte oma mobiiltelefoni selle mahamüümiseks. Süüdistuses nimetatud ajal andis kannatanu oma kuldeseme selle võla katteks. Maakohus, hinnanud tõendeid kogumis, leidis, et selles vastuolus tuleb hinnata usaldusväärsemaks kannatanu A.B ütluseid, millest tulenevalt enne kõnesolevaid sündmuseid kannatanu süüdistatavat ei tundnud. 6 Samasugune on olukord episoodis kannatanu V.K: puudub vaidlus esemete süüdistatavatele loovutamise ja vara väärtuse üle, süüdistatavate väidete kohaselt loovutas kannatanu selle vara välise sunnita, samal ajal kui kannatanu väidete kohaselt hõivati vara talt vägivaldselt lubadusega see tagastada nõutud rahasumma maksmise korral. Maakohus leidis, et süüdistatavatel puudus alus nõuda S.K raha ja võtta ära tema arvutitehnikat. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu kõnesolevad järeldused on kooskõlas asjas kogutud tõenditega, mille kordamiseks käesolevas otsuses puudub vajadus. Seevastu apellantide väited, et kannatanud on neile võlgu, on paljasõnalised ja on esitatud sooviga pääseda õiglasest karistusest. On mõeldamatu, et J.V andis mahamüümiseks oma mobiiltelefoni isiku kätte, kellega ta kohtus esmakordselt. Kriminaalasjas pole esitatud ühtegi süüdistatavate poolt nimetatud asjaolu kinnitavat tõendit, mille kohaselt kannatanud A.B ja S.K enne süüdistuses nimetatud aega tundsid süüdistatavaid või süüdistatavatel oli mingi alus varaliseks nõudeks kannatanute vastu. Samuti on mõeldamatu, et kannatanu andis vabatahtlikult ilma välise sunnita oma kuldeseme N.D kätte. See tähendab, et süüdistatavatel polnud subjektiivset õigust A.B ja V.K vara omastamiseks. Ka polnud neil mingit alust oletada sellise õiguse olemasolu. Seega ei saa süüdistatavate käitumist kvalifitseerida omavolina, kuriteod on kvalifitseeritud maakohtu poolt õigesti. Käesoleva menetluse eesmärk pole anda hinnangut S.K võimalikele isikuandmetele (N.D poolt nimetatuna narkomaan). Asjaolu, et tunnistaja on kannatanu sõber, ei tee tema poolt antud ütlused seadusevastasteks. Puuduvad tõendid, mis viitavad kannatanute huvile suurendada neilt hõivatud esemete hulka või nende väärtust. Lähtuda tuleb kannatanute poolt nimetatud kahjusummade suurusest, sest röövitud kuldesemete asukohta pole võimalik kindlaks teha N.D käitumise tagajärjel. Käesolev kriminaalasi ja süüdistatavate varasem kriminaalne minevik kinnitavad N.D, P.T ja P.V jätkuvat elustiili elada teiste isikute vara arvelt. See ja apelleeritud kohtuotsuses nimetatud muud karistust mõjutanud asjaolud on aluseks, et süüdlastele on mõistetud seaduslikud ja põhjendatud karistused. Ringkonnakohtu arvates on vastutustundetu põhjendada uute kuritegude toimepanemist asjaoluga, et P.V peab tasuma eelmiste seaduserikkumistega põhjustatud rahalisi kohustusi. Apelleeritud kohtuotsus tuleb KrMS § 337 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ning esitatud apellatsioonid jätta rahuldamata. 7 Jüri Paap Meelika Aava Igor Amann 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.