-ööl vastu 02.08.2006, grupis koos B.V ja O. T.-ga, ärandasid ajutise kasutamise eesmärgil kannatanu I K. kuuluva sõiduauto VAZ 2105 xxx xxx, mis asus Metsapargi 14 maja juures, Kohtla-Järvel, mille jätsid peale avariid Tehase tänaval Kohtla-Järvel. -ööl vastu 03.08.2008, auto õhuakna lõhkumise teel, ajutise kasutamise eesmärgil, ärandas kannatanu I. M. kuuluva sõiduauto VAZ 2106 xxx xxx. -13.08.2006, ajutise kasutamise eesmärgil, ärandas kannatanu S. A. kuuluva sõiduauto VAZ 21011 xxx xxx, mis asus Rutiku Aiandusühistu maja 41 juures, Kohtla-Järvel, mille jättis peale avariid Rutiku maja 1 juurde. Seega, pani I.J toime võõra vallasasja omavolilise kasutamise, isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse ja asja omavolilise kasutamise ja grupi poolt
S § 215 lg 2 p 1,2). 2 Peale selle, olles varem karistatud Ida PP 13.05.2005 otsusega LS § 74-19 alusel rahatrahviga 15000 krooni, mis on tasumata, -juhtis 07.05.? Mõisa tee maja 9, Kohtla-Järvel, juures sõiduautot VW Golf xxx xxx, olles joobeseisundis; -juhtis 05.05.2007 Hariduse maja 9, Jõhvis, sõiduautot VW Golf xxx xxx, olles joobeseisundis. Seega pani I.J toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, isiku poolt, keda on varem karistatud sellise teo eest,
Vastavalt süüdistusaktile B.V-le on esitatud järgmine süüdistus: -ööl vastu 02.08.2006, grupis koos I.J-i ja O. T. -ga, ärandasid ajutise kasutamise eesmärgil kannatanu I K. kuuluva sõiduauto VAZ 2105 xxx xxx, mis asus Metsapargi 14 maja juures, Kohtla-Järvel, mille jätsid peale avariid Tehase tänaval Kohtla-Järvel. Seega, pani B.V toime võõra vallasasja omavolilise kasutamise grupi poolt
S § 215 lg 2 p 2). -ööl vastu 02.08.2008-03.08.2006, grupis I.J-i ja O. T.-ga pani kannatanu I. K. kuuluvast autost VAZ 2105 xxx xxx toime varguse: Hansapanga kaart -50 krooni, Hansapanga krediitkaart -100 krooni, veel üks Hansapanga kaart- 50 krooni, juhiluba -50 krooni, välismaalase pass- 400 krooni, kogusummas 750 krooni. -ööl vastu 07.09.2006, grupis koos I.J-i ja O. T.-ga, garaaži katuse lõhkumise teel, tungisid kannatanu M. V. kuuluvasse garaažiboksi nr xxx ja varastasid sealt kannatanule kuuluva sõiduauto Nissan Sunny xxx xxx. Seega, pani B.V toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, grupis, isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse või röövimise, sissetungimisega,
Peale selle, olles varem karistatud Ida PP 14.06.2006 otsusega LS 74-19 alusel rahatrahviga 11700 krooni, mis on tasumata, -juhtis B.V 06.05.2007 Päikese 15 asuva maja juures, Kohtla-Järvel, sõiduautot VW Golf xxx xxx, olles joobeseisundis. Tutvunud kriminaalasja materjalidega leiab kohtunik, et isik ei saa olla antud kohtu alla esitatud süüdistuses lühimenetluses, sest suure tõenäosusega tõendite kontrollimine lühimenetluses võib osutuda võimatuks. Seetõttu ei nõustu kohtunik antud kriminaalasja arutamisega lühimenetluses. Esiteks, kohus märgib, et kohus ei saa anda isikud kohtu alla süüdistusakti alusel, milles kuriteona käsitletakse ilmselt väärtegu. Kohus peab silmas kannatanu I. K. varguse episoodi, kus kahju summa on 750 krooni. Alla tuhande krooni jäänud kahju puhul ( kui puuduvad KarS § 266 järgi ettenähtud kuriteo tunnused– sissetungimine kannatanu tahte vastaselt) puudub alus rääkida kuriteost, sest selline tegu on kvalifitseeritav väärteona KarS §218 lg 1 alusel. See episood tuleks I.J-i ja B.V süüdistusest välja jätta. 3 Teiseks, KarS § 199 lg 2 ja 215 lg 2 järgi kvalifitseeritavate kuritegude puhul on tegemist varavastaste kuritegudega, milles kohustuslikule määramisele ja tõendamisele kuulub varavastase kuriteoga tekitatud kahju suurus. Kohus kordab, et alla tuhande kroonile jääva kahju puhul on tegemist mitte kuri- vaid väärteoga. Kohus märgib, et süüdistuses ei ole näidatud üheski episoodis ( peale 750-kroonise varguse) teoga tekitatud kahju suurus, rääkimata sellest, et näidata tuleks koosseisulise ( varastatud või ärandatud asjade maksumus) ja koosseisuvälise ( näiteks varguse toimepanemisel kahjustatud esemed) kahju suurust. Samas kannatanud on kohtueelsel uurimise käigus ühel või teisel määral omale varale tekitatud kahju määratlenud ( kannatanu A. lk 18 k 1, kannatanu P. lk 20 pöördel k 1, kannatanu M. lk 81 k 1, kannatanu K. lk 92 pöördel k 1, kannatanu V. lk 146 k 1 ). Kuna süüdistuses ei ole näidatud obligatoorsele tõendamisele kuuluv kuriteokoosseisu tunnus, ei pea kohus võimalikuks sellises süüdistuses isikud kohtu alla anda. Kolmandaks, kohus pöörab prokuröri tähelepanu sellele, et kannatanutele tekitatud kahjude tuvastamisel ja määramisel kohtueelse uurimise käigus ei olnud kogutud ühtki tõendit kahjude suuruse osas. Toimikusse ei ole lisatud isegi sõidukite registreerimistunnustusi, mille alusel võiks kohus tuvastada vähemalt auto väljalaske aastat ( selleks, et hinnata auto võimalikku turuväärtust ja kontrollida tsiviilhagi põhjendatust) ning auto omanikku või vastutavat kasutajat ( selleks, et kontrollida, kas kannatanul on seadusest tulenev õigus esitada tsiviilhagi). Tsiviilhagide ainukeseks tõendiks kõikides episoodides on üksnes kannatanute enda ütlused, mis ei ole mitte millegagi kinnitatud. Näiteks remondi kohta ei ole esitatud remondikulude tõendavaid dokumente ( näiteks kannatanu V. lk 146 k 1). Näiteks kannatanu P., lk 106 k 1 pöördel, müüs auto maha vanametalliks. Mingeid dokumente selle kohta esitatud ei ole. Järelikult, et ole võimalik hinnata, mis summale võib tsiviilhagi väheneda. Kannatanutel on õigus esitada tsiviilhagi ka kohtus, samuti esitada omapoolseid tõendeid (KrMS § 38). Kuid see ei käi lühimenetluse kohta. Lühimenetluses ei saa esitada uusi tõendeid ega tugineda asjaoludele, mis ei ole kohtueelsel uurimisel uuritud. Seega, jättes antud kriminaalasja raames uurimata tsiviilhagidesse puutuvaid asjaolusid, peab uurija ja prokurör arvestama riskiga, et lühimenetluse kohaldamine ei saa sel juhul pidada võimalikuks. Neljandaks, kahtlustatavad ei ole esitatud tsiviilhagide kohta ülekuulatud. Toimikust ei ole võimalik tuvastada isegi seda, kas kahtlustatavatele tutvustati nende vastu esitatud tsiviilhagide suurust ja põhjendusi, kas nad võtavad hagid õigeks või vaidlevad nende vastu ja millised on nende põhjendused. Kohus pöörab prokuröride tähelepanu sellele, et vastavalt Riigikohtu praktikale ( lahend 3-11-11-07) kuritegu iseenesest ei loo tsiviilhagi esitamise iseseisvat alust ja ekslikuks tuleb lugeda seisukohti, et kriminaalasjades kuulub kuriteoga tekitatud kahju välja mõistmisele süüdlaselt, kes on kuriteo toime pannud. Kohus peab andma tegudele nii karistusõigusliku kui ka tsiviilõigusliku hinnangu. Antud lühimenetluses on see aga välistatud, kuna kohtule ei ole esitatud piisavaid andmeid tsiviilhagide lahendamiseks ja see on mitte kannatanute vaid uurija ja prokuröri süül. Viiendaks, kohus jälle ja taas pöörab prokuröri tähelepanu sellele, et KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo puhul ei oma omaette tähtsust mitte see, et kas isik on talle varem määratud trahv tasunud või mitte, vaid see, kas isik oli varem sellise teo eest karistatud või mitte. Isikut ei saa lugeda karistatuks, kui tema karistusandmed on teo toimepanemise momendiks Karistusregistri § 25 näidatud alusel kustunud või kustutatud ja isik ei ole enne karistusandmete kustutamise tähtaja möödumist uue kuri- või väärteo toime pannud. Kusjuures seda tuleb näidata süüdistuses, mitte piirduda paljasõnalisega väitega, et trahv ei 4 ole tasutud. Kohus tuletab meelde, et rahatrahvi sissenõudmine ei kesta igavesti: Täitemenetluse seadustiku § 202 lg 1 sätestab, et täitemenetlus väärteoasja tehtud otsuse alusel rahatrahvi sissenõudes lõpetatakse täitmise aegumise tõttu, kui rahatrahv ei ole sisse nõutud KarS § 82 sätestatud tähtaja jooksul. KarS § 82 lg 1 p 3 väärteoasjas tehtud otsuse täitmine aegub 18 kuu jooksul alates otsuse jõustumisest. See on karistusandmete kustutamise alus Karistuseregistri § 25 lg 1 p 8-1 alusel. Ühe sõnaga, süüdistuses tuleb näidata juhul, kui trahv oli 18-kuulise tähtajal jooksul tasutud, millal see oli tasutud, ja karistusandmed ei ole seega kustunud Karistusregistri § 25 lg 1 p 1 alusel. Juhul, kui trahv ei olnud täidetud seadusega ettenähtud tähtaja jookasul ( 18 kuud), tuleb näidata süüdistuses, et eelmine trahviotsus jõustus teatud kuupäeval, ja süüksarvatud tegu on toime pandud sellise tähtaja jooksul ja seega karistusandmed ei ole kustunud KRegS § 25 lg 1 p 8-1 alusel. Juhul, kui süüksarvatud tegu oli toime pandud 18-kuulise tähtajast väljasjääval ajal, siis tuleb näidata, kas isik on selle 18-kuulise tähtaja kestel on toime pannud muid väär- või kuritegusid ja seega isiku karistusandmed ei ole kustunud KRegS § 26 lg 5 alusel. Kui need asjaolud ei ole süüdistuses näidatud, ei pea kohus võimalikuks isiku kohtu alla anda. Kohus viitab Riigikohtu praktikale ( lahend 3-1-1-53-07), mille kohaselt süüdistuses ilmse puuduse avastamisel tuleks kasutada õigust tagastada süüdistusakti ( lühimenetluses ka kriminaaltoimiku – kohtu märkus) prokuratuurile. Edasi Riigikohus märgib, „et jättes süüdistusakti prokuratuurile tagastamata ja andes süüdistatava kohtu alla olukorras, kus esitatud süüdistuse alusel ei ole võimalik tuvastada kuritegu, tuli kohtul süüdistatava õigeks mõista…“. Kohus jääb järjekindlalt oma varasemale seisukohale, et ka lihtmenetlustes peavad tõendamisesemeks olevad asjaolud olema usaldusväärselt tõendatud kriminaalasja materjalidega, sest ka lihtmenetluses tehtud kohtuotsus ei saa rajaneda oletustele. Kahtlustatavad tunnistavad ennast süüdi. Kohus teeb prokurörile ettepaneku kaaluda antud asjas ökonoomsema menetluse liigi kohaldamine. See on ilmselt peale seda, kui saavad piisavalt uuritud tsiviilhagidesse puutuvaid asjaolusid, millele kohus osutab antud määruses. Kohus märgib, et ka kokkuleppemenetluses kahtlustatavatele esitatud süüdistus peab olema õige ja hästi tõendatud. Juhindudes KrMS § 235-1 lg 1 p 3 kohtunik M ä ä r a s: Kriminaalasi I.J-i süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 4,7,8; 215 lg 2 p 1,3; 424 alusel ja B.V süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 4,7,8; 215 lg 2 p 3; 424 alusel tagastada Viru Ringkonnaprokuratuurile menetluse jätkamiseks. Määrus on lõplik ja edasikaebamisele ei kuulu. Määruse ärakirjad saata kahtlustatavatele ja nende kaitsjatele. Kohtunik Inna Kirsipuu
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.