Kriminaalasi nr. 1 – 07 - 2903 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL
- aprillil 2007 a. Harju Maakohus koosseisus kohtunik: Valeri Lõõnik sekretäri: Leili Merila ja tõlgi: Katrin – Jana Vaab juuresolekul prokuröri: Aleksander Tšitšerov kaitsja: Veljo Viilol osavõtul arutas avalikul kohtuistungil Tallinnas P.B ik. XXX süüdistusasja KarS § 424 järgi. Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kontrollitud tõenditega kohus tuvastas: P.B on kohtu alla antud süüdistatavana selles, et ta olles 16.01.2006 a. karistatud LS § 74 – 19 lg. 1 alusel rahatrahviga 10200 krooni mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest, tema taas 13.
- 2006 a. juhtis Sõpruse pst. 200 b juures mootorsõidukit ja 27.08.2006 a. juhtis Narva mnt. mootorsõidukit Audi 80 reg. nr. XXX XXX, olles mõlemal korral joobeseisundis ning omades eelnevalt kehtivat karistatust mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis. Seega P.B juhtis mootorsõidukit joobeseisundis isikuna, keda on varem karistatud sellise teo eest s.o. pani toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Süüdistatav P.B tunnistab end talle inkrimineeritud kuriteos täielikult süüdi ja taotleb kriminaalasja menetlemist lühimenetluse vormis. Prokurör ja kaitsja samuti nõustuvad kriminaalasja menetlemist lühimenetluse vormis. Kaitsja on seisukohal, et süüdistatavale esitatud süüteo kvalifikatsioon on põhjendatud ning süüteo toimepanemine süüdistatava poolt tõendatud. Süüdistatav ei taotle enda ülekuulamist, jääb eeluurimisel antud ütluste juurde. Kinnitab eeluurimisel antud ütlusi selles, et ta teadis eelneva karistuse kehtivusest. Rahatrahv tasumata, kuna puudusid vahendid. 13.08.2006 a. ta tarvitas alkoholi ja tankla asub maja juures. Arvas, et midagi ei juhtu ja sõitis tanklasse. Tankla juures politseinik pidas ta kinni ning tal tuvastati alkoholijoove. Ta ei uskunud nii suurt purjus olekut ja ta toimetati ekspertiisi. Ekspertiisiga tal tuvastati alkoholijoove 2, 78 promilli ja selle näiduga ta nõustus. 27.08.2006 a. ta tarvitas umbes 1,5 l. õlut ja kaine sõber toimetas ta linnani. Seejärel sõber sõitis trammiga edasi ja teades, et on alkoholi tarvitanud, otsustas autoga sõita parkimiskohta. Sõitnud umbes 5 min., nägi politseiautot vilkuritega. ta peatus ning politseinike poolt alkomeetri abil mõõdeti tal alkoholijoove 1, 30 mg/l. Ta oli selle näiduga nõus ning ekspertiisi läbimist ei nõudnud. Võimaluse korral taotleb juhilubade allesjäämist, sest vastasel juhul kaotab töökoha. Ta on nõus mistahes rahatrahvi tasumist. Lisab, et pantis oma korteri ja laenu raha eest ostis töötamiseks veoauto. Tunnistaja A. L poolt kohtueelsel menetlusel antud ütluste alusel ta töötab politseis ja 13.08.2006 a. ta sai info selles, et Sõpruse pst. tanklas on joobnud juht. Ta pidas kinni sõidukit juhtinud P.B, kes oli joobnud olekus. Tunnistaja T. K poolt kohtueelsel menetlusel antud ütluste alusel ta töötab politseis ja 27.08.2006 a. ta sai info, et Laagna kanalist linna poole sõidab sõiduauto Audi reg. nr. XXX XXX mille juht on joobnud. Mõne hetke pärast tuli uus teade, et see sõiduk sõitis vastu kõnnitee ääre-kivi ja jätkab liikumist. Sõiduk peeti kinni Mere pst. 8 juures. Sõidukit juhtis auto omanik P.B ja tal indikaatorvahendiga tuvastati alkoholijoove. Kohus, kuulanud ära süüdistatava selgitused ning tutvunud kohtueelsel uurimisel antud tunnistajate ütlustega ning muude kirjalike tõenditega, sealhulgas väärteomenetluse lõpetamise määruse / t.l. 3, 15 /, väärteoprotokolli / t.l. 4, 7, 16 /, protokolliga alkoholijoobe tuvastamise kohta indikaatorvahendiga / t.l. 5, 17 /, otsusega väärteoasjas / t.l. 6 /, joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise aktiga, millest nähtuvalt P.B-ltuvastati alkoholijoove 2, 78 promilli / t.l. 9 /, seega on tuvastatud P.B süü KarS § 424 järgi inkrimineeritava kuriteo toimepanemises. KarS § 56 alusel kohus arvestab süüdistatava süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Kriminaalasja menetlemisel järgitud lühimenetluse sätteid ja süüdistatava enda süüditunnistamine ning lühimetluse kohaldamisega nõustumine oli tema tõeline tahte avaldus. Kohus arvestab süüdistatava kriminaalkorras karistamatust, töökoha ja iseseisva sissetuleku olemasolu, P.B teadmist enda alkoholijoobes olekut ja teadlikku otsustamist ikkagi juhtida mootorsõidukit, tema poolt joobeseisundis mootorsõiduki juhtimisel liiklusõnnetuse tekitamist ja seejärel uuesti mootorsõiduki juhtimise jätkamist, kohus leiab, et teda tuleb karistada vangistusega tingimisi katseajaga. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 179, § 238, § 313 lg. 1 p. 5 kohus otsustas: 1 Süüdi tunnistada P.B KarS § 424 järgi ja mõista karistuseks 6 ( kuus ) kuud vangistust Mõistetud karistuse vähendamisega ühe kolmandiku võrra, mõista põhikaristuseks 4 ( neli ) kuud vangistust KarS § 73 alusel mõistetud karistus jätta täitmisele pööramata kui P.B kohtu poolt määratud 3 ( kolme ) aastase katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu KarS § 50 lg. 1 p. 1 alusel võtta P.B-lt 1 ( üheks ) kuuks mootorsõiduki juhtimisõigus. Katseaja algust ja mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise tähtaega arvestada kohtuotsuse kuulutamise päevast. 2 Välja mõista P.B-lt sundraha 5400 krooni riigieelarve tuludesse 3 Välja mõista P.B-lt kaitsjatasu 1938.15 krooni 4 Välja mõista P.B-lt kohtukuludena ekspertiisitasu 120 krooni Rahalised nõuded kanda Rahandusministeeriumi a/a 10220034800017 SEB Eesti Ühispank viitenumber 2800049777 5 Vastavalt KrMS § 318, § 319 on kohtuotsusele õigus esitada apellatsioon 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kätteandmisele järgnevast päevast Harju Maakohtu kaudu Tallinna Ringkonnakohtusse, apellatsioonõiguse kasutamise soovist tuleb kohtule teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamise päevast. Kohtunik / allkiri /
🔗 Ametlikule allikale
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.