1-07-1009\3

1-07-1009 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 15.märtsil 2007.a Tallinnas Kriminaalasja number 1-07-1009 Kohtukoosseis Kohtunik Katre Poljakova Kohtuistungi sekretär Ülle Saks Tõlk Natalia Senkevitš Kriminaalasi J.F-i süüdistus KarS § 121 järgi lühimenetluses Prokurör Tiiu Rõõm Süüdistatav J.F isikukood: xxx Kaitsja Vandeadvokaat Eva Rivis RESOLUTSIOON Juhindudes KarS §-dest 69; 74 lg 4 KrMS §-dest 173 lg 1 p 1; 175 lg 1 p.p 4,9; 238 lg 1 p 3 ja lg 2; 311; 313 kohus otsustas:

1. Süüdi tunnistada J.F KarS § 121 järgi ja karistada teda tähtajalise vangistusega 3 (kolm) kuud.
2. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistus 1/3 võrra mõista J.F-ile lõplikuks karistuseks vangistus 2 (kaks) kuud.
3. Juhindudes KarS § 74 lg 1 sätetest mitte pöörata J.F-ile mõistetud vangistust täielikult täitmisele, kui ta ei pane 18-kuulise katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ning täidab talle KarS § 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi.
4. Katseaja kulgemist arvestada kohtuotsuse kuulutamise päevast s.o. 15.märtsist 2007.a.
5. Vastavalt KarS § 75 lg 1 kohustada J.F-i järgima katseajal järgmisi kontrollnõudeid: elama aadressil; ilmuma Harju Maakohtu kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; • alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks ööpäevaks; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- või töökoha vahetamiseks.
6. Määrata J.F katseajaks Harju Maakohtu Kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt nimetatud kriminaalhooldaja järelevalve alla.
7. J.F-i suhtes kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld – jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni, seejärel tühistada.
8. Välja mõista J.F-ilt riigituludesse menetluskuluna: • Sundraha summas 5400 krooni; • määratud kaitsjale makstud tasu summas 1876, 20 krooni. Väljamõistetud menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele Eesti Ühispangas arve nr 10220034800017 või Hansapangas konto nr
9. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitus „J.F 1-07-1009 sundraha“; „J.F 1-07-1009 kaitsjatasu“. Kviitungid esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kriminaalkantseleile. Kohtukulud ja sundraha tasuda 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. • • Edasikaebamise kord Kohtumenetluse pool, kes soovib käesolevat otsust vaidlustada apellatsiooni korras on kohustatud sellest Harju Maakohtule kirjalikult teatama 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Otsusele võib esitada apellatsioonkaebuse 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtule kaudu. SÜÜDISTUS J.F on kohtu alla antud ja teda süüdistatakse selles, et tema 19.09.2006.a kella 17.40 ajal korteri koridoris tõukas J. G-i, mille tagajärjel viimane kukkus maja, rebis tead juustest ka lõi kahel korral kuklasse tekitades peapõrutuse. Samuti tema 21.02.2007.a kella 00.20 ajal korteris lõi J. G-i ühel korral metallkruusiga pähe, tekitades temale põrutushaava. Seega J.F pani toime teise inimese tervise kahjustamise, tema löömise ja valu tekitamisega kehalise väärkohtlemise s.o KarS § 121 kvalifitseeritava kuriteo. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Süüdistatav J.F selgitas kohtulikul uurimisel, et ta on süüdistusest aru saanud, end temale inkrimineeritud kuriteos tunnistab täielikult süüdi ning nõustub kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Enda ülekuulamist süüdistatav ei taotlenud. 2 J.F-i kaitsja hinnangul on süüdistatava süü talle inkrimineeritavas kuriteos tõendatud. Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid: • kannatanu J. G poolt kohtueelsel uurimisel antud ütluseid (I kd t.l.2-7; 12-20) selles, et 19.09.2006.a tuli ta kella 17.40 ajal koju koos oma lastega, kuid korterisse nad sisse ei saanud, kuna uks oli seestpoolt lukustatud ja võti ukse ees. Koputasid uksele, lapsed kutsusid isa, kuid ust ei avatud. Pärast mõningat proovimist õnnestus tal uks siiski avada. Korteris valitses korralagedus, maas vedelesid alkoholipudelid ja diivanil lamas J.F, kes oli alkoholijoobes. J.F hakkas pudelist viina jooma ja kannatanu temaga riidlema, et kas ei ole häbi niimoodi laste nähes juua..J.F hakkas teda sõimama ja ütles, et ta läheks ära, kui miski ei meeldi. Kannatanu hakkas politseile helistama, kuid mees haaras telefoni ja lõhkus selle ära. Siis haaras kannatanu laua pealt mehe telefoni ja proovis sellega helistada, kuid Seejärel hakkas kannatanut lükkama koridori poole, tõukas kannatanut ja viimane kukkus. Seejärel lõi süüdistatav talle rusikaga kuklasse. Kannatanu hüüdis vanemale pojale I-le, et too paluks naabritel politsei kutsuda. Seepeale hakkas J.F tagasi korterisse minema. Naabrinaine kutsus politsei, kannatanu hakkas mehele korterisse järgnema, et too ei sulgeks korteri ust. Olles koridoris haaras mees tal juustest ja tõmbas pead allapoole. Kannatanu põlvitas, seepeale lõi mees veel ühel korral rusikaga vastu kukalt ja läks korterisse ning lukustas ukse. Nemad poegadega jäid politseid ootama. 21.02.2007.a episoodi kohta antud ütlusi (II kd t.l.2-6) selles, et 21.02.2007.a öösel oli ta oma kodus, kodus oli ka J.F, kes oli alkoholijoobes. Abikaasa küsis kannatanult, kuidas kutsuda kiirabi, mille peale kannatanu küsis, et miks sul seda vaja on. Abikaasa ütles, et kutsub kiirabi haigele lapsele, kellel oli palavik. Kannatanu vastas seepeale, et tema otsustab, millal lapsele arsti on vaja. Seejärel hüppas süüdistatav diivanilt püsti, võttis valamu juurest suure metallkruusi ja lõo sellega kannatanule vastu pead. Kannatanu tundis äkilist valu, haavast hakkas verd jooksma. Ta kutsus politsei, kes kutsus kiirabi ja kannatanu viidi traumapunkti. Järgmisel päeval s.o. 22.02.2007.a pidi neil olema kohtuistung. • Lasnamäe traumapunkti patsiendikaarti (I kd t.l.9), millest nähtub, et J. G pöördus 19.
10. 2006.a traumapunkti ning tal diagnoositi peapõrutust; • Tunnistaja I. Š poolt kohtueelsel uurimisel antud ütluseid (I kd t.l.21-26), millest nähtub, et 19.09.2006.a läks tunnistaja koos ema ja väikevennaga koju, kuid korteriuks oli seestpoolt suletud ja võti oli ees. Tunnistajal õnnestus võti eest lükata ja uks avada. Korteris oli segadus, toas oli kasuisa J.F, kes oli purjus. Ema ja kasuisa vahel tekkis tüli, ema üritas politseisse helistada, kuid kasuisa ei lasknud, vaid lõhkus mobiiltelefoni ära. Ema proovis teise telefoniga helistada, kuid J.F hakkas teda korterist välja lükkama. Mis juhtus koridoris tunnistaja ei näinud, kuid kuulis, et ema hüüab ja käsib tal politsei kutsuda. Tunnistaja koputas esimesele uksele, mis ette jäi ja palus helistada politseisse. Sel hetkel nägi, et kasuisa lükkas ema, too kukkus ja kasuisa lõi talle rusikaga kuklasse. Seejärel J.F hakkas minema tagasi korterisse, kuid ema püüdis teda takistada. Süüdistatav haaras emal juustest ja tõmbas teda allapoole, kuni ema oli põlvili. Seejärel lõi J.F emale ühel korral rusikaga kuklasse. Tunnistaja hüüdis emale, et las ta paneb ukse kinni. Ema ei takistanud kasuisa enam ja see läks korterisse ja pani ukse lukku. Tunnistaja koos vennaga läks alla politseid ootama, ema jäi korteri ukse taha ootama. • Tunnistaja N. A poolt kohtueelsel uurimisel antud ütluseid (I kd t.l.27-28) selles, et 19.09.2006.a kella 17.30 ajal koputas tema korteriuksele umbes 13-aastane poiss, kes ütles, et kasuisa peksab ema ja palus kutsuda politsei. Tunnistaja helistas 110, ütles, et trepikojas mees peksab naist. Edasi rääkis naisterahvas, kes osales kakluses ise, tunnistaja mobiiltelefoniga, politseiga. 3 • • Kahtlustatava J.F-i poolt kohtueelsel uurimisel antud ütluseid (I kd t.l.29-30) selles, et 18.09.2006.a kuni 19.09.2006.a tarvitas ta oma kodus alkoholi, naist lastega kodus ei olnud. 19.09.2006.a umbes kella 17-18 ajal ärkas selle peale, et naine lükkab teda, kuid jäi uuesti magama. Muid sündmuseid ei mäleta. Järgmine kord äratas politseiametnik ja ta toimetati politseijaoskonda. 21.02.2007.a episoodis (II kd t.l.15-20) antud ütlusi selles tarvitas tõepoolest 20.02.2007.a alkoholi, umbes 350 grammi viina. Abikaasaga on neil suhted halvad, kuna abikaasa petab teda teise mehega. Õhtul läks ta magama, lapsed jäid samuti magama. Öösel ärgates nägi süüdistatav, et toas on võõras meesterahvas, kellega abikaasa tarvitab alkoholi. Ta palus meesterahval lahkuda, kuid too hakkas vastupanu osutama, seejärel oli süüdistatav sunnitud kasutama jõudu ja selle mehe toast välja lükkama. Seejärel läks ta valamu juurde, et juua. Abikaasa istus samal ajal laua taga ning väljendas end süüdistatava suhtes ebatsensuurselt. Süüdistatav ei pidanud vastu ja lõi naist metallkruusiga vastu pead. Seda, et verd oleks jooksnud, ta ei näinud. Siis läks uuesti magama. Ärkas seepeale, et toas viibisid politseitöötajad ja toimetasid ta politseiosakonda. Koopiat erakorralise meditsiini osakonna patsiendikaardist (II kd tl.7) millest nähtub, et kannatanu J. G toodi 21.02.2007.a kiirabiga erakorralise meditsiini osakonda kella 00.44 ajal ning tal tuvastati põrutushaav peas. Kohus, kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, asub seisukohale, et kriminaalasjas kogutud ja kohtuistungil kontrollitud tõenditega, sealhulgas kannatanu J. G ja tunnistajate I. Š, N. A ütlustega, aga ka väljavõtetega patsiendikaartidest on J.F-i süü temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemises tõendamist leidnud ja õigesti kvalifitseeritud KarS § 121 järgi. Karistuse mõistmisel KarS § 56 lg 1 alusel arvestab kohus kohtualuste süüd, tema isikut ning karistust raskendavate asjaolude puudumist, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma kuritegude toimepanekust ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Vastutust kergendavaks asjaoluks peab kohus süüdistatava poolt oma süü tunnistamist ja kahetsemist. J.F on varem ühel korral kohtulikult karistatud samalaadse kuriteo eest. J.F pani toime teise astme kuriteo. KarS § 121 näeb karistuse liigina ette rahalise karistuse ja vangistuse. Arvestades süüdistatava isikut, seda, et teda on varema samalaadse kuriteo eest karistatud rahalise karistusega, kuid see karistusliik ei ole ilmselt olnud piisav tagamaks et J.F edaspidi ei pane toime kuritegusid, tuleb talle karistuseks mõista vangistus. Arvestades, et J.F ei ole varem vangistust kandnud, peab kohus võimalikuks kohaldada tema suhtes karS §-s 74 ette nähtud karistusest vabastamist ühes käitumiskontrolliga. Süüdlaselt tuleb välja mõista menetluskulud riigi kasuks. Kohtunik Katre Poljakova: /allkiri/ 4