1-07-2236\2

(06231401152)Kohtukoosseis Kohtunik Orvi Tali Konsultant-kohtuistungi sekretär Marju Vilt Tõlk - Kriminaalasi Prokuröri abi Süüdistatav T.K süüdistuses KarS § 424 järgi. Kadi Ruus T.K isikukood: XXX Tõkend Ei ole kohaldatud. Kaitsja Urmas Simon RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada T.K KarS § 424 järgi ja mõista karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat põhikaristust 1/3 võrra. Lõplikuks karistuseks mõista T.K ´le 2 (kaks) kuud vangistust. KarS § 74 kohaldamisel mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele kui T.K ei pane 18 (kaheksateist) kuulise katseaja kestel toime uut kuritegu, täidab KarS § 75 lg.1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid, s.t. 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Määrata T.K Harju Maakohtu kriminaalhooldusosakonna (Tallinn, Tartu mnt.85) juhataja poolt määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla. Katseaja algust lugeda otsuse tegemise päevast. KarS § 50 lg.1 kohaselt ära võtta T.K ´lt mootorsõiduki juhtimise õigus 5 (viieks) kuuks. Välja mõista T.K ´lt KrMS § 179 lg.1 p.2 alusel sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäär, s.o. 5 400 ( viis tuhat nelisada) krooni riigituludesse. Ülejäänud osas jätta menetluskulud riigi kanda. Sundraha tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas märkides viitenumbri 2800049777 või Rahandusministeeriumi arveldusarvele 221023778606 Hansapangas märkides viitenumbri

1. Sundraha tasumist tõendav dokument esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kriminaalkantseleile. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või resolutiivosa kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale. Kohtuotsuse põhiosa 19 lg 1 alusel T.K süüdistatakse selles, et tema, olles 10.07.2006 karistatud LS § 74 rahatrahviga 8100 krooni ning mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 4 kuuks mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis (rahatrahv tasumata), kehtiva karistuse ajal, juhtis 27.08.2006 kella 23.10 ajal Harjumaal Keila linnas Haapsalu maanteel mootorsõidukit BMW 520 reg nr XXX XXX, olles joobeseisundis. Seega T.K pani toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis isiku poolt, keda on varem karistatud sellise teo eest. T.K süü temale inkrimineeritud kuriteos on täielikult tõendatud kriminaalasja kirjalike materjalidega, millised on kohtuistungil uuritud ja avaldatud, s.o. – Otsus väärteoasjas nr 2373,06,003505 10.07.2006 (koopia), mille kohaselt 20.
2. 2006.a. pani T.K toime väärteo, juhtis Keila linnas, Harju maakonnas, Haapsalu mnt. 55A mootorsõidukit alkoholijoobes. Liiklusseaduse § 74-19 lg 1 alusel määrati T.K-le rahatrahv 135 trahviühiku ulatuses, s.o. 8100 krooni ja Liiklusseaduse § 74-19 lg 2 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine 4 kuuks ( t. lk 3 ); Väärteoprotokoll AB 838109 20.06.2006 (koopia), mille kohaselt 20.06.2006.a. pani T.K toime väärteo liikudes Keskväljaku suunas kus ta juhtis mootorsõidukit alkoholijoobes ( t.lk. 4 ); Protokoll alkoholijoobe tuvastamise kohta 20.06.2006 (koopia), millest nähtub, et 20.06.2006.a. tuvastati T.K alkoholijoove ( t.lk. 5 ); Väärteoprotokoll AB 822924 27.08.2006, et 27.08.2006.a. juhtis T.K sõidukiga BMW 520 reg, XXX XXX Haapsalu mnt.-l mootorsõidukit olles alkoholijoobes, juhtimisõigus karistusena ära võetud ( t. lk 6 ); Protokoll alkoholijoobe tuvastamise kohta 27.08.2006 tuvastati T.K alkoholijoove ( t.lk 7 ); Menetlusaluse isiku T.K ütlused, et olles ära joonud 4 0,5 liitrilist õlut ilma juhtimisõiguseta istus auto rooli sellepärast ,et tahtis oma tüdruksõbrale järgi minna. Kahetseb toimepandud ( t. lk 8 ); Kahtlustatava T.K ütlused ,et 27.08.2006.a. tarbis alkoholi, jõi viina ja õlut. Alkoholi tarbimise lõpetas vahetult enne sõiduauto BMW 520 reg nr XXX XXX juhtima asumist. Tahtis sõita tüdrukutele järgi. Sõitu alustas ta Keilast Koidu tänavalt sõitis Haapsalu maanteel olevasse pitsabaari, kus teda pidas kinni politsei, andes vilkuritega peatumise märguande. Puhumise tulemusena näitas alkomeeter alkoholijoovet 0,97 mg/l. Protokolliga nõustus ning temale mõistetud 10.07.2006.a. LS § 74-19 alusel rahatrahv 8 100 krooni on tasumata, kuna puudusid materiaalsed võimalused ( t. lk 20-21 ); ning toimiku teiste materjalidega. Kriminaalasja arutamisel lühimenetluses süüdistatav enda ülekuulamist ei taotlenud. Süüdistatav T.K on nõus lühimenetluse kohaldamisega ning ta tunnistas end süüdi temale inkrimineeritud kuriteos vastavalt süüdistusaktis toodud süüdistuse sisule. Karistust kergendavaks asjaoluks on süü puhtsüdamlik kahetsus, karistust raskendavad asjaolud puuduvad. T.K on varem kriminaalkorras karistatud, milline asjaolu on kohtule iseloomustavaks asjaoluks, töötab. T.K karistuse mõistmisel tuleb arvestada eelkõige isiku süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest ja samuti võimalust mõjutada T.K edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, leiab kohus, et T.K ei ole võimalik ega otstarbekas karistada rahalise karistusega, vaid teda tuleb karistada vangistusega, kuna T.K ei ole tasunud temale mõistetud rahatrahve. T.K kahetsus ja töökoha olemasolu ei anna alust ning ei ole piisav lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest, et talle karistuse mõistmisel kohaldada rahalist karistust. Kuid T.K suhtes on otstarbekas kohaldada KarS § 74 sätteid ning määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele. Samuti arvestades asjaolu, et T.K juhtis mootorsõidukit joobeseisundis, siis asub kohus seisukohale, et T.K suhtes tuleb kohaldada ka lisakaristust, kuna ainult erandlikud asjaolud võivad anda kohtule võimaluse lisakaristust mitte kohaldada, kuid T.K puhul sellised erandlikud asjaolud puuduvad. Kogu menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu. Eeltoodut arvestades jätab kohus osa menetluskuludest riigi kanda. Kohtunik