1-06-16018\2

Kriminaalasi nr. 1-06-16018 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL 22.03.2007.a. Harju Maakohus koosseisus: kohtunik sekretär prokurör kaitsja tõlgi JULIA VERNIKOVA SILVI VÄIKMERI juuresolekul ROBERT SAAREKE URMAS SIMON ANNELI HELMANN osavõtul arutas avalikul kohtuistungil Tallinnas lühimenetluse korras kriminaalasja J.N, isikukood: xxx süüdistuses KarS § 121 järgi. Käesolevas kriminaalasjas on süüdistus esitatud selles, et J.N 11.09.2006.a kella 14.30 ajal maja hoovis lõi J.N tekkinud tüli käigus H. R-i korduvalt jalaga näo ja keha piirkonda, tekitades selliselt kannatanule füüsilist valu. Seega J.N oma sellise tegevusega, mis seisnes teise inimese peksmises, pani toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohtuistungil seletas süüdistatav, et ta on süüdistusest aru saanud ja tunnistas end temale esitatud süüdistuses süüdi ning nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses, enda ülekuulamist ei taotlenud. J.N kaitsja asus seisukohale, et esitatud süüdistus on põhjendatud ja tõendamist leidnud. Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid: - H. R avaldust (tl 3) selle kohta, et 11.09.2006.a kella 14.30 ajal tegi H. R abikaasa märkuse nende maja hoovis urineerivale naisterahvale, mispeale viimane lükkas abikaasa vastu ust. H. R hüüdis appi, kuid kukkus pikali tänavale. Koheselt ligines sama naisterahvas, lõi lamajale jalaga näo piirkonda ning kõhtu. Appi tuli möödasõitja, kes kutsus ka politsei. - kannatanu H. R ütlusi (tl 4-6) selle kohta, et 11.09.2006.a kella 14.30 ajal tegi H. R abikaasa märkuse nende maja hoovis urineerivale naisterahvale, mispeale viimane lükkas abikaasa vastu ust. H. R astus vahele, mispeale naisterahvas lõi teda korduvalt rindkeresse ja jalgadesse. Kannatanu kukkus löökidest pikali, naisterahvas jätkas jalgadega peksmist keha piirkonda. Kannatanu leidis lähedusest metallist uksemati, mille võttis endale kilbiks. Pärast kannatanu ja ta abikaasa majja põgenemist hakkas lööja akent lööma. Hoovis rohkem pealtnägijaid ei olnud. Traumapunkti ei pöördunud, kuna tal on raske liikuda. - tunnistaja L. R ütlusi (tl 7) selle kohta, et 11.09.2006.a kella 14.30 ajal tegi ta märkuse nende maja hoovis urineerivale naisterahvale, mispeale viimane lükkas abikaasa vastu maja ust. Sekkus tunnistaja abikaasa, kes kukkus rüseluses pikali. Naisterahvas lõi seejärel tunnistaja abikaasale jalaga näkku ja kõhtu. Tänaval peatus sõiduk, mille juht kutsus politsei. - tunnistaja H. S ütlusi (tl 8-10) selle kohta, et sõites 11.09.2006.a kella 14.00 ajal mööda tänavat, nägi ühe maja juures kaklemas kolme inimest. Naisterahvas, kes paistis purjus olevat ja väga agressiivne, lõi korduvalt käte ja jalgadega vanemat meesterahvast, kes kukkus pikali. Tunnistaja peatas auto, helistas politseisse. - kahtlustatava J.N ütlusi (tl 11-13) selle kohta, et ta saab kahtlustuse sisust aru, kuid ei ole nimetatud kuritegu toime pannud. Ta oli üksinda ühe maja hoovis, tahtis pissida. Tuli meeskodanik ja neil tekkis sõnavahetus. Meesterahvas võttis hoovist terava metallist välismati ja lõi sellega J.N-ile pähe. Üks naisterahvas kutsus politsei. Kust ta tuli, ei tea. Vassiljev ei löönud meesterahvast, ainult lükkas enesekaitseks. Mees lükkamisest ei kukkunud. Kahtlustatav oli alkoholijoobes, kuid sai kõigest aru, mis toimus. Kohtuliku arutamise järeldused. J.Nunnistab süüd täielikult. Kohus leiab, et J.N süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on kohtuistungil täies mahus tõendamist leidnud kriminaalasjas kogutud kirjalike tõenditega, samuti kannatanu ütlustega kohtus. Neid tõendeid kogumis hinnates kohus leiab, et J.N süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud, tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud ning ta tuleb süüdi tunnistada KarS § 121 järgi. Karistuse mõistmisel kohus arvestab J.N süü raskust. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Samuti arvestab kohus süüdistatava isikut. Süüdistatav on toime pannud teise astme kuriteo, ta on varem kriminaalkorras karistamata. Samas tuleb arvestada, et süüdistataval puudub kindel töökoht, mistõttu ta on käesoleval ajal raskes majanduslikus olukorras. Sellest tulenevalt kohus leiab, et J.N tuleb karistada vangistusega ning kohaldada KarS § 69 sätteid, asendades vangistuse üldkasuliku tööga. Juhindudes KrMS § 238 lg 1 p 4, lg 2, § 311, § 313, kohus otsustas: Tunnistada süüdi J.N KarS § 121 järgi ja mõista karistuseks 3 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes lõplikuks karistuseks 2 (kaks) kuud vangistust. Kohaldada KarS § 69 lg.1,2,3,4 sätteid ning asendada 2 kuud vangistust üldkasuliku tööga 120 tundi kahe kuu jooksul, alates kohtuotsuse jõustumisest arvestades, et ühele päevale vastab 2 tundi üldkasulikku tööd. 2 KarS § 69 lg.4 alusel üldkasuliku töö tegemisel peab J.N järgima kontrollnõudeid ja täitma kohustusi vastavalt KarS §-s 75 sätestatule. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel. KrMS § 175 lg 1 p 4, 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel välja mõista J.N-ilt sundraha summas 5400 krooni ja menetluskuludena kaitsjatasu summas 1831,95 krooni riigituludesse, mis tuleb tasuda ühe kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti Ühispangas nr 10220034800017 või Hansapangas nr 221023778606, viitenumber mõlemal juhul 2800049777. Kviitung esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kriminaalkantseleile. Kohtuotsusele võib süüdistatav ja tema kaitsja 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatakse Harju Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse Harju Maakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates 15 päeva jooksul. KOHTUNIK 3