1-05-2113\1

(04237300191)Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungi sekretär Galina Kovaljova Kriminaalasi P.Z-i süüdistus KarS § 199 lg 2 p 4,7 järgi Lühimenetlus Prokurör Katrin Tron Süüdistatav P.Z Ik: XXX, VF kodanik, töökoht: puudub, viimane elukoht: XXXXXXXX, politsei andmetel viibib Venemaal Varasem karistatus: 1) Tallinna Linnakohtu 15.06.2001 otsusega KarS § 139 lg 2 p 1,3 järgi vangistus 6 kuud tingimisi, katseaeg 1 aasta 6 kuud; 2) Pärnu Maakohtu 14.11.2003 otsusega KarS § 199 lg 2 p 4,7,8- § 25 lg.1 järgi vangistus 3 kuud ja 29 päeva, 3) Tallinna Linnakohtu 18.11.2004 otsusega KrK § 139 lg 2 p 1,2,3- § 15 lg.2 järgi vangistus 6 kuud 26 päeva; KarS § 68 alusel – mõisteti vangistus 2 kuud ja 27 päeva. 4) Tallinna Linnakohtu 30.05.2005 otsusega KarS § 202 lg 2 p 3 järgi vangistus 5 kuud , Kaitsja Advokaat Merike Borunova RESOLUTSIOON

1. P.Z süüdi tunnistada KarS § 199 lg 2 p 4,7 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja karistada teda tähtajalise vangistusega 3 (kolm) kuud.
2. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada P.Z-ile mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 2 kuud. 1
3. KarS § 65 lg 1 alusel lugeda käesoleva otsusega mõistetud kergem karistus ( 2 kuud ) kaetuks Tallinna Linnakohtu 30.05.2005 otsusega mõistetud ja ärakandmisele kuulunud raskema karistusega, so 5 kuud. Mõistetud karistus 5 kuud vangistust lugeda ärakantuks.
4. Tühistada tõkend- vahistamine kohtuotsuse jõustumisest.
5. Välja mõista P.Z-ilt 675 krooni kaitsja tasu eest riigi tuludesse, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 SEB Ühispangas või Hansapangas nr 221023778606, märkides viitenumbri 2800049777, ning selgitus: „P.Z , 1-05-2113, kohtukulud”. Väljamõistetud summad tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti Ühispangas nr 10220034800017 või Hansapangas nr
6. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitus: „P.Z , 1-05-2113, kohtukulud”. 6.Kriminaalmenetluse kulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24 Tallinnas. Kui kriminaalmenetluse kulud ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse rahalised nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatavad, nende kaitsjad ja kannatanud 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: P.Z-i süüdistatakse selles, et tema varem varguse toime pannud isikuna, grupis koos A P’ga ja S P’ga, varastas 13.04.2004.a. kella 22.30 paiku XXXXX maja trepikojast M K`ile kuuluva jalgratta maksumusega 5000 krooni. Seega P.Z pani toime isikuna, kes on varem toime pannud varguse, võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, isikute grupis, so KarS § 199 lg 2 p 4,7 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Eeluurimisel süüdistatav P.Z seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistas end temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemises süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Kohtualune P.Z hoidub kõrvale kohtusse ilmumisest, tema asukoht ei ole teada, tema on kuulutatud tagaotsitavaks alates 2005 aastast, ning politsei andmetel varjab P.Z ennast Vene Föderatsiooni territooriumil. Vastavalt KrMS prg. 269 lg.2 p.2 kriminaalasja võib erandlikult arutada süüdistatava osavõtuta, kui ta viibib väljaspool Eesti Vabariigi piire ja hoidub kohtusse ilmumisest kõrvale ning ilma temata on kohtulik arutamine võimalik. Kohus, arutades küsimust kriminaalasja süüdistatava juuresolekuta kohtuistungil, 2 arutamise võimalikkuse kohta ilma ei leidnud mingeid takistusi asja läbivaatamiseks, kõik menetlusosalised olid nõus asja arutada ilma P.Z-i juuresolekuta. Kaitsja asus seisukohale, et esitatud süüdistuses märgitud süüteo kvalifikatsioon on põhjendatud ning inkrimineeritavate kuritegude toimepanemine tõendatud. Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid: Kannatanu M K´i ütlused /t.l 5/ Tunnistaja R T´e ütlused / t.l 8/ Kahtlustatava A P´i ütlused /t.l 30-31, 39-43, 52-54/ Äratundmiseks esitamise protokoll + fototabel /32-36/ Kahtlustatava P.Z-i ütlused /t.l 92-94/ Äratundmiseks esitamise protokoll + fototabel /t.l 102-104/ Kahtlustatava S P ütlused /t.l 105-107, 121-123/ Ütluste olustikuga seostamise protokoll + fototabel /t.l 111-114/ Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava isikut, süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust ning vastutust raskendavate asjaolude puudumist. Süüdistatav P.Z on varem karistatud. Arvestades taolisi asjaolusid asub kohus seisukohale, et süüdistatav P.Z ei sobi kriminaalhooldusele . Kohus asub seisukohale, et süüdistatava P.Z-i süü temale inkrimineeritud varavastase kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus. Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava käitumine kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 4,7 järgi. Süüdistatavat süüdistatakse selles, et tema, olles isikuks, kes on varem toime pannud varguse, pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, isikute grupis. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on süüdistatavat korduvalt karistatud varguste toimepanemise eest ning inkrimineeritava teo toimepanemise ajaks ei olnud karistused kustunud. Seega oli süüdistatav inkrimineeritava varguse toimepanemise ajal isikuks, kes on varem toime pannud varguse. Kohtueelsel menetlusel on M K esitanud tsiviilhagi 5000 krooni nõudes. S P ja A P hüvitasid tekitatud kahju, s.o. 5000 krooni. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust raskendavate ja kergendavate asjaolude puudumist. Süüdistatava kohtueelsel menetlusel tunnistas oma süüd täielikult. Süüdistatavat on varem korduvalt kohtu poolt karistatud ning teda on korduvalt karistatud ka väärtegude toimepanemise eest. Arvestades aga asjaolu, et kriminaalasjas on süüdistatavale inkrimineeritud vaid üks kuriteoepisood, millisega tekitatud varaline kahju ei ole suur, mistõttu ei ole süüdistatava süü eriti suur, leiab kohus, et vaatamata süüdistatava isikuandmetele võib süüdistatavale mõista karistuse oluliselt alla ettenähtud sanktsiooni minimaalse määra. Kriminaaltoimikus leiduva 30.05.2005 kuulutatud otsuse kohaselt on varasemas kriminaalasjas süüdistatavale inkrimineeritud teod toime pandud 2004 aasta detsembris seega pärast käesolevas kriminaalasjas inkrimineeritud tegu. Seega pidanuks neid kuritegusid menetletama ühises menetluses ning ka karistuse pidanuks mõistma kõigi kuritegude kogumis. Arvestades taolist asjaolu leiab kohus, et liitkaristuse mõistmisel kohtuotsuste kogumis tuleb kohaldada KarS § 65 lg 1 sätteid. Kuivõrd eelmise kohtuotsusega on süüdistatavale mõistetud suhteliselt pikaajaline vangistus, siis võrreldes käesolevas 3 kriminaalasjas inkrimineeritud kuriteo toimepanemise asjaolusid ja süü suurust leiab kohus, et inkrimineeritava teo eest mõistetava oluliselt lühemaajalise vangistuse võib lugeda kaetuks eelmise kohtuotsusega mõistetud raskema karistusega, lugedes liitkaristuse kandmise aja algust alates eelmise otsusega mõistetud karistuse ärakandmisest. Tatjana Bogdanova kohtunik 4