alusel, alaealisel vajalike vahendite puudumisel, menetluskulud sisse nõuda tema vanematelt: isalt V V’ilt (elukoht: XXX) ja emalt R R’lt (elukoht: XXX). Menetluskulusid on võimalik vabatahtlikult tasuda otsuse näidatud arvele ühe kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest. Tähtajaks tasumata nõuded suunatakse täitmiseks kohtutäiturile täitementluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Otsuse peale (seoses kokkuleppemenetluse normide väidetava rikkumisega) on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb otsuse teinud kohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul ning apellatsioon esitada 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. SÜÜDISTUS K.R 02.07.2007.a. kella 21.15 ajal Harjumaal Viimsi vallas Randoja tee maja nr. 10 juures võõra vallasasja omastamise eesmärgil läks alaealiste S N (sünd.XXX.a.) ja J T (sünd.XXX.a.) juurde ja nõudis nendelt mobiiltelefoni. Kui kannatanud keeldusid telefoni andmast, ähvardas ta kannatanuid füüsilise vägivallaga ehk löömisega. Pärast seda andis S N talle mobiiltelefoni Siemens C75 (väärtusega 1 700 krooni), mis kuulus kannatanu vanematele. J T andis talle mobiiltelefoni Motorolla, mis kuulus tema isale I T’ile. Oma tahtliku tegevusega pani K.R toime KarS § 200 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis oli toime pandud vägivallaga ähvardades. Kokkuleppe sisu. 2 Süüdistatava, kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotletakse K.R süüdi tunnistamist KarS § 200 lg 1 järgi, tema karistusest vabastamist ning mõjutusvahendi kohaldamist, milleks KarS § 87 lg 1 p 2 alusel on allutamine kriminaalhooldaja käitumiskontrollile üheks aastaks, mil ta on kohustatud järgima kõiki KarS § 75 lg-s 1 nimetatud kontrollnõudeid ning täitma kohustused: mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume, jätkata üldhariduse omandamist ning osaleda kriminaalhooldaja määratud sotsiaalabiprogrammis. Kohtuliku arutamise järeldused. Süüdistuses KarS § 200 lg 1 järgi tunnistas K.R end kohtuistungil süüdi ja kahetses toimepandut. Kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega täies ulatuses. Prokurör ja kaitsja jäid samuti sõlmitud kokkuleppe juurde ning palusid selle kohtuotsusega kinnitada. K.R ema on teadlik, et kuriteoga tekitatud kahju hüvitamata osa, samuti menetluskulud võib kohus panna alaealise vanematele. Tsiviilhagidele ta vastuväiteid ei esitanud. Kannatanud on andnud nõusoleku kokkuleppemenetluse kohaldamiseks, oma õigustest on nad teadlikud. Kohtuliku arutamise põhjal teeb kohus järelduse, et K.R enese süüdi tunnistamine ja kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus leiab, et õigesti on kvalifitseeritud K.R käitumine, tema süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kriminaalasjas kogutud kirjalike tõenditega ning ta tuleb süüdi tunnistada KarS § 200 lg 1 järgi, ta karistusest vabastada ning kohaldada mõjutusvahendit vastavalt sõlmitud kokkuleppele.
§-de 175 lg 1 p 3, 4, 9 ja § 180 kohaselt tuleb süüdimõistetult välja mõista ka menetluskulud, s.o. antud asjas ekspertiisitasu, määratud kaitsjale makstav tasu ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha (esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral on sundraha § 179 lg 1 p 1 järgi 2,5 palga alammäära ehk 10 875 krooni). Arvestades perekonna varanduslikku olukorda, ema tervislikku seisundit ning ka alaealise resotsialiseerumisväljavaateid, jätab kohus
lg 3 alusel osa menetluskuludest riigi kanda.
alusel paneb kohus menetluskulude hüvitamise alaealise vanematele: isale V V’le ja emale R R’le. Õigusnormid, millest kohus juhindub otsuse tegemisel, on
§-d 248 lg 1 p 5, 249, 311, 313. Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.