Prokuröri abi Marika Kreutzberg Süüdistatav F.U elu- või asukoht ja aadress: xxx; isikukood või sünniaeg: xxx; kodakondsus: määratlemata; haridus: 6 klassi; emakeel: vene keel; töökoht või õppeasutus: töötab: lepingu alusel; varem karistatud: -08.05.1997 Tallinna linnakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1, 2, 3, § 140 lg 2 p 1, 2, 3, § 141 lg 2 p 1, 2, 3 alusel vabadusekaotusega 3 aastat; -30.04.2001 Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 197 lg 2 p 2 – 15 lg 2 alusel vabadusekaotusega 4 kuud; -29.05.2002 Harju Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1, 2, 3, § 202 alusel vabadusekaotusega 2 aastat tingimisi 2 a 3 k katseajaga; -24.01.2007 Harju Maakohtu poolt KrK § 140 lg 1, 2, 3 – 15 lg 2,
263 p 1, 3, 4, § 202 lg 1 alusel vangistusega 2 aastat ja rahalise karistusega 5250 krooni; -21.05.2007 Harju Maakohtu poolt
, 199 lg 2 p 4, § 142 lg 2 p 1, 2 alusel vangistusega 2 aastat 6 kuud tingimisi katseajaga 2 aastat Kaitsja Kahtlustatavana kinnipidamine alates 07.04.2008.a. Sergei Narusberg RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada F.U
MS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat põhikaristust 1/3 võrra. Lõplikuks karistuseks mõista F.U ´le 2 (kaks) kuud vangistust.
lg.2 alusel suurendada uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise 21.05.2007 Harju Maakohtu poolt mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, s.o. 2 (kaks) aastat 5 (viis) kuud 6 (kuus) päeva vangistust. Ärakandmisele kuulub 2 (kaks) aastat 7 (seitse) kuud 6 (kuus) päeva vangistust.
lg.1 alusel arvestada karistusaja hulka tema eelvangistuses viibitud aeg ning karistuse kandmise alguseks lugeda 07.04.2008.a. Tõkendina kohaldada F.U suhtes vahistamine. Vahistada F.U kohtusaalis. 5 Välja mõista F.U ´lt KrMS § 179 lg.1 p.2 alusel ja KrMS § 256 lg.2 alusel sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 3 262 ( kolm tuhat kakssada kuuskümmend kaks) krooni 50 senti riigituludesse. Ülejäänud osas jätta menetluskulud riigi kanda. Sundraha tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas märkides viitenumbri 2800049777 või Rahandusministeeriumi arveldusarvele 221023778606 Hansapangas märkides viitenumbri 2800049777. Sundraha tasumist tõendav dokument esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kriminaalkantseleile. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või resolutiivosa kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale. Kohtuotsuse põhiosa F.U süüdistatakse selles, et tema, 06.04.2008 kella 23.00 paiku Tallinnas, Majaka põik trammipeatuses lõi 3 korral rusikaga näkku JN’t põhjustades näo põrutushaava. Sel moel F.U löömisega kahjustades teise inimese tervist pani toime kehalise väärkohtlemise s.o
F.U süü temale inkrimineeritud kuriteos on täielikult tõendatud kriminaalasja kirjalike materjalidega, millised on kohtuistungil uuritud ja avaldatud, kannatanu JN ütlused, et tema 06.04.2008.a. sõitis trammiga, number neli, koju. Peatuses Majaka põik tõusis tema 2 püsti, et väljuda, kuid tema peale kukkus mees, kes oli tugevalt purjus. Püüdis mehe kinni ning palus, et mees ei tõukaks teda enam. Kui tema väljus trammist, siis mees lõi temale rusikaga lõua piirkonda. Sõbranna KM, oli kogu selle aja tema kõrval, kes püüdis kaitsta ning palus meesterahvast, et ei laseks käsi käiku. Sellepeale andis meesterahvas sõbrannale kõrvakiilu. Kui tema ütles meesterahvale, et kutsub politsei, siis isik haaras tema varrukast, lõi temale veel kord lõua piirkonda ja tabas tema nina. Kokku lõi meesterahvas teda kolm korda rusikaga. Seejärel meesterahvas lahkus. Tema ninast hakkas tulema verd ning hiljem pani tähele, et põsel on kriim. Nägi, kuidas meesterahvas sisenes maja trepikotta ning jäi sinna seisma, tema kutsus kohale politsei ning kui politsei tuli, siis tundis tema meesterahva kohe ära. Meesterahval olid tumedad juuksed ning kes oli 27-32 aastane, seljas musta värvi jope ning jalas olid sinised teksapüksid. 07.04.2008.a. tundis tema ennast halvasti ja läks arsti juurde (t.lk.2 – 3, 9 – 11); isiku läbivaatuse protokoll, millest nähtub, et 07.04.2008.a. tuvastati kannatanu JN näol vasakpoolsel põsel kriimustus ja veri, samal põsel suunurga juures samuti veri, vasakpoolse ninasõõrme ümbrus verine, suus, vasakpoolsete esihammaste kohal, igemel marrastused (t.lk.5–8); Lasnamäe traumapunkti patsiendikaart, 07.04.2008.a. tuvastati JN`l näo põrutus-haav (t.lk.12); tunnistaja KM ütlused, et tema sõitis 06.04.2008.a. sõbranna JN`ga trammiga, number neli, koju. Nemad istusid eelviimastel istmetel kui sõbranna peale kukkus noormees. Kui nemad väljusid trammist, hakkas noormees solvama ja karjuma. K vastas midagi noormehele, kuid tema ei mäleta täpselt mida nimelt. №ormees lõi Kt rusikaga lõua piirkonda. Tema läks noormehe juurde ning küsis, miks ta seda teeb. №ormees lõi seepeale teda käega vastu huult. K sekkus ning isik lõi veelkord taas rusikaga Kt. Kui sõbranna ütles, et ta kutsub politsei, siis lõi noormees teda veel ühe korra. Seejärel läks noormees, kellel oli seljas musta värvi jope, jalas teksapüksid, nähtavasti purjus, minema. Vigastusi temal ei ole (t.lk.13 – 14); F.U poolt kahtlustatavana antud ütlused, millistega tunnistab oma süüd, et 06.04.2008.a. tema koos oma isaga, kes oli väga purjus ja magas, sõitsid trammis. Tema hakkas isa ülesse tõstma ning kukkus kogemata naisterahvale peale. Kui nemad tahtsid isaga väljuda, siis hakkas naisterahvas tema isa solvama ning tema lõi naisterahvast lahtise käega näo piirkonda. Peale seda lõi veel üks või kaks korda lahtise käega näkku. Rusikaga tema ei löönud. Tema isa oli väga purjus, kes ei mäleta ega ei saanud toimunust aru. Pärast seda viis tema oma isa koju ning kui tema seisis oma trepikojas tulid kohale politseinikud, kes pidasid tema kinni. Kahetseb puhtsüdamlikult ning vabandab kannatanu ees (t.lk.23 – 25) ning toimiku teiste materjalidega. Kriminaalasja arutamisel lühimenetluses süüdistatav enda ülekuulamist ei taotlenud. Süüdistatav F.U on nõus lühimenetluse kohaldamisega ning ta tunnistas end süüdi temale inkrimineeritud kuriteos. Karistust kergendavaks asjaoluks on süü puhtsüdamlik kahetsus, karistust raskendavad asjaolud puuduvad. F.U on varem kriminaalkorras karistatud viiel korral, s.h. KrK § 121 alusel, milline asjaolu on kohtule iseloomustavaks asjaoluks, ei tööta, õpib maalriks. Karistuse mõistmisel F.U ´le peab arvestama ka kohaldatava karistuse nii üld- kui ka eripreventiivset mõju. F.U ´le karistuse mõistmisel tuleb arvestada eelkõige isiku süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest ja samuti võimalust mõjutada F.U ´d edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, leiab kohus, et F.U ´d ei ole võimalik karistada rahalise karistusega, vaid teda tuleb karistada reaalse vangistusega, kuna F.U on antud kuriteo toime pannud katseajal, seega asub kohus seisukohale, et F.U ei ole teinud eelnevast karistusest vastavaid järeldusi, vaid jätkas kuritegude toimepanemist. Samuti F.U pannes toime katseajal uue kuriteo välistas võimaluse kergema karistusliigi valikuks. F.U kahetsus ei anna kohtule alust ning ei ole piisav lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest, süü suurusest, et talle karistuse mõistmisel kohaldada rahalist karistust. Rahalise karistuse mõistmine on välistatud F.U suhtes 3 ka põhjusel, kuna F.U ei ole tasunud temale eelnevalt mõistetud rahalist karistust, trahve ja menetluskulusid, F.U puuduvad tulud ( t lk.29), temalt kuuluvad väljamõistmisele ka uued menetluskulud. Kohus leiab, et rahalise karistuse kohaldamine isiku suhtes keda on varema karistatud viiel korral ja seda nii rahalise karistusega kui vangistusega, mis tingimisi ei ole täitmisele pööratud oleks vastuolus kohtupraktikaga. Samuti ei ole F.U isik, kelle suhtes oleks võimalik kohaldada
sätteid ning tema karistus asendada üldkasuliku tööga, kuna selleks puuduvad seaduslikud alused.
F.U näol ei ole tegemist isikuga, kes oma vanuse või vaimse tervise tõttu ei oleks tajunud toimepandud tegude ohtlikkust. Kohus leiab, et F.U suhtes on võimalik saavutada karistuse eesmärk mõistes temale reaalse vangistuse, kuid seda sanktsioonis ettenähtud alammäära lähedalt. Uue kuriteo eest mõistetud karistust suurendada eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra. F.U ´lt kuulub välja mõistmisele sundraha summas 3 262. 50 krooni, kaitsjatasu osutatud õigusabi eest kokku 2 282.90 krooni Arvestades F.U varalist seisundit (tasumata rahaliste kohustuste kogusummat) ja resotsialiseerumisväljavaateid, siis menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu. Eeltoodut arvestades jätab kohus osa menetluskuludest riigi kanda. Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.