järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Lõuna Ringkonnaprokuratuuri Tartu I osakonna prokuröri abi Margus Lellep Süüdistatav S.H Asenduskaitsja tõkendit ei ole kohaldatud; karistatus: kriminaalkorras varem karistamata; vandeadvokaat Anu Pärtel RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada S.H
järgi ja karistuseks mõista 3 (kolm) kuud vangistust.
lg 1 alusel määrata, et vangistus jäetakse tingimisi kohaldamata ja ei pöörata täielikult täitmisele, kui S.H ei pane 18 (kaheksateistkümne) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle
Käitumiskontrolli ajal on S.H kohustatud täitma kriminaalhooldusametniku järelevalve all järgmisi
§-s 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid:
MS § 175 lg 1 p 9; § 179 lg 1 p 2 ja § 180 lg 3 alusel välja mõista S.H-lt menetluskuluna sundraha 1000.- (tuhat) krooni. S.H tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti Ühispangas nr 10220034800017 või Hansapangas nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049874 ning selgitus: „S.H, 1-07-4845, sundraha“. Kohtukulud sundraha osalise tasumise näol tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon läbi Tartu Maakohtu Tartu Ringkonnakohtule kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast. Prokuratuur või menetlusosaline, kellel on kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsuse alusel tekkinud kohustus kriminaalmenetluse kulud hüvitada, võib otsuse vaidlustada kas apellatsioonis või määruskaebuse esitamise korras vastavalt KrMS 15.peatüki sätetele. Kokkuleppe sisu S.H süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on 21.10.2005.a. Lõuna Politseiprefektuuri otsusega karistatud Liiklusseaduse § 74’19 järgi mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobe seisundis rahatrahviga 6000 (kuus tuhat) krooni, juhtis 23.09.2006.a. kella 23:20 ajal Tartu linnas Vallikraavi – Kuperjanovi tänavate ristmikul mootorsõidukit VAZ 2107 reg. märgiga 666 TBN, olles alkoholijoobes. Sellega pani S.H pani toime
järgi kvalifitseeritava kuriteo, so mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis isikuna, keda on varem karistatud sellise teo eest. Tsiviilhagi ei ole. Asitõendeid ei ole. Kriminaalmenetluse kulud on: KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale advokaat Anu Pärtel’ile makstud tasu summas 991.20 krooni. Karistuse liik ja määr:
ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale S.H-le karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust.
alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele kui S.H ei pane 18 (kaheksateist) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab
lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid: elab kohtu poolt määratud alalises elukohas; ilmub kriminaalhooldaja määratud ajal registreerimisele kriminaalhooldusosakonda, allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab kriminaalhooldajale andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks, saab kriminaalhooldusametnikult 2 eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokuröri abi jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et S.H, tema kaitsja ja prokuröri abi vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kohus on veendumusel, et S.H on sõlminud kokkuleppe oma tõelise tahte kohaselt. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse S.H süüdi tunnistada
MS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Käesolevas kriminaalasjas peaks kohus välja mõistma süüdimõistetult menetluskuluna sundraha, milline summa II astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral on 1,5 palga alammäära, s.o. 5 400.- krooni ja kaitsjale väljamakstava tasu summas 1 787,70 krooni. Samuti kuuluks KrMS § 175 lg 1 p 10 alusel väljamõistmisele postikulu summas 19,80 krooni. KrMS § 180 lg 3 sätestab, et menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus on seisukohal, et S.H, kes on II grupi invaliidsuspensionär, mis seisneb raskes puudes ja põhjustab lisakulutusi, tuleb osaliselt vabastada menetluskulude hüvitamisest. Kohus peab põhjendatuks välja mõista S.H-lt tasumisele kuuluvast sundrahast 1000.- krooni, sundraha 4 400.- krooni ulatuses ja kaitsjale väljamaksmisele kuuluv summa ning postikulud jätta riigi kanda. Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.