1-07-1023\9

1-07-1023 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. juunil 2007.a., Tallinnas Kriminaalasja number 1-07-1023 Kohtukoosseis eesistuja Igor Amann, liikmed Meelika Aava, Ivi Kesküla Kohtuistungi sekretär Alina Koop Tõlk Kriminaalasi Z.T süüdistuses KarS § 424 järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 25.aprilli 2007.a. otsus Apellatsiooni esitaja advokaat Kristina Suvalova Prokurör Kadi Ruus Süüdistatav Z.T, ik. xxx, töök. R OÜ, eluk.Tallinn, X-X xx-xx, varem kohtulikult karistatud kolmel korral, neist viimati
2. sept. 2006.a. Harju Maakohtu poolt KarS § 275 järgi rahalise karistusega summas 10 000 kr., Kaitsjad advokaat Arina Liskmann RESOLUTSIOON Harju Maakohtu
3. aprilli 2007.a. otsus Z.T suhtes jätta muutmata ja advokaat Kristina Suvalov apellatsioon jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsus tehakse teatavaks kohtukantselei kaudu
4. juunil 2007.a., kuid selle peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule 30 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb 7 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult teatada. Asjaolud ja menetluse käik. Lühimenetluse korras tehtud Harju Maakohtu
5. aprilli 2007.a. otsusega tunnistati süüdistatav Z.T süüdi KarS § 424 järgi ning KrMS § 238 lg.2 kohaselt karistati 2 kuu pikkuse vangistusega, mis KarS § 74 lg.1,3 alusel jäeti tingimisi täitmisele pööramata 1 a. ja 6 kuu pikkkuse katseajaga, mille kestel süüdimõistetul tuleb järgida KarS § 75 lg.1 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid kriminaalhooldaja järelevalve all. KarS § 50 lg.1 alusel mõistetud lisakaristusena võeti süüdistatavalt Z.T-lt 3 kuuks ära mootorsõiduki juhtimise õigus. Z.T tunnistati süüdi selles, et tema, olles
6. oktoobril 2002.a. karistatud mootorsõiduki joobes juhtimise eest ja omades kehtivat karistatust,
7. juulil 2006.a., Tallinnas, XX mnt.xxx maja juures, joobeseisundis juhtis sõiduautot BMW M5, reg. nr. xxx XXX Menetlusosaliste seisukohad ringkonnakohtus. Advokaat K. Suvalova ei vaidlusta apellatsioonis esimese astme kohtu otsust süüdistatava Z.T kuriteo toimepanemises süüditunnistamise ega kuriteo kvalifikatsiooni osas, vaid mõistetud põhi - ja lisakaristuse osas. Apellant taotleb maakohtu otsusega mõistetud lisakaristuse tühistamist ja põhikaristusena rahalise karistuse kohaldamist. Apellandi põhistuste kohaselt väljendab süüdistatav Z.T puhtsüdamlikku kahetsust ning on asunud varasemate õigusrikkumiste eest määratud rahatrahve tasuma. Samalaadsete süütegude toimepanemise vältimiseks on süüdistatav Z.T astunud samme alkoholi tarvitamise piiramiseks. Süüdistatavale Z.T-le on tehtud alkoholivastane süst, mis vähemalt aasta jooksul hoiab ära mootorsõiduki alkoholijoobes juhtimise. Mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine teeb süüdistatavale Z.T-le võimatuks kinnisvara arendamise alaste tööülesannete täitmise ning seetõttu on lisakaristuse kohaldamine ebamõistlik. Ringkonnakohtu istungil süüdistatav ja tema kaitsja toetasid esitatud apellatsiooni täies ulatuses. Prokurör vaidles apellatsioonile vastu ning taotles esimese astme kohtu otsuse muutmata jätmist. Ringkonnakohtu seisukoht. Ringkonnakohus kuulanud ära kohtumenetluse pooled ja tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega on veendunud, et esimese astme kohtu põhjendatud ja seadusliku otsuse muutmiseks pole õiguslikku alust. Süüdistatavale Z.T-le karistuse mõistmisel on esimese astme kohus täiel määral järginud KarS § 56 sätestatud karistamise aluseid. Karistust raskendavaid asjaolusid pole kindlaks tehtud. Karistust kergendava asjaoluna on arvestatud süüdistatava Z.T poolt väljendatud kahetsust ning seetõttu pole see asjaolu teistkordselt karistuse muutmise alusena apellatsioonimenetluses arvestatav. Esimese astme kohus on rahalise karistuse mõistmise ebaotstarbekust motiveerinud asjaoluga, et varasemad trahvid ja rahaline karistus pole mõjutanud süüdistatavat Z.T uute õigusrikkumiste toimepanemisest hoiduma. Süüdistatava Z.T väike keskmise päevasissetulek, temal lasuvad rahalised kohustused ning lapse ülalpidamise vajadus seavad kahtluse alla rahalise karistuse eesmärgipärasuse. Karistades süüdistatavat K. Kadarikku tähtajalise vangistusega, mis jäeti tingimisi täitmisele pööramata ja allutades ta katseaja jooksul käitumiskontrollile on võimalik kaasa aidata süüdistatava õiguskuulekuse kujunemisele ja liigsest alkoholilembusest vabanemisele. Mõistetud karistuse kandmine ei lisa süüdimõistetule täiendavat rahalist koormist ega vähenda süüdistatava Z.T lähedaste ja ülalpeetavate ainelist heaolu. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga ka selles, et kuna üksi varasem karistus pole ära hoidnud mootorsõiduki alkoholijoobest juhtimist, siis liiklusalase õiguskorra tagamiseks tuleb süüdistatavalt lisakaristusena ära võtta mootorsõiduki juhtimise õigus. Süüdistatava Z.T kutsetegevuseks ei ole autojuhtimine ning juhtimisõigusest ajutine ilma jätmine ei välista süüdistatava edasist töötamist kinnisvara arenduse alal. Töökorralduslikult esineda võivad keerukused on lahendatavad tööalase tegevuse logistilise ümberkorralduse teel. Kohtu poolt mõistetud karistuse kandmine ei saa täiendava piirangu või kohtuste hulga seadmise tõttu olemuslikult süüdimõistetule kaasa tuua tavapärase elukorralduse keerukuse lihtsustumist. Põhi – ja lisakaristus on mõistetud karistusseadustikus kehtestatud sanktsioonide piires. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg.1 p.1 ringkonnakohus jätab Harju Maakohtu
8. aprilli 2007.a. otsuse süüdistatava Z.T suhtes muutmata ja advokaat Kristiina Suvalova apellatsiooni rahuldamata. I. AMANN M. AAVA I. KESKÜLA