1-07-11414\3

(07231400538)Otsuse tegemise aeg ja koht 08. novembril 2007.a. Tallinnas Kohtunik Violetta Kõvask Kohtuistungi sekretär Tõlk Sirje Luga Anneli Helmann Ringkonnaprokuröri abi Kaitsja Aleksander Tšitšerov Veljo Viilol Kriminaalasi L.H süüdistuses KarS § 424 järgi lühimenetluses Süüdistatav L.H, elukoht: XXX, isikukood XXX, kodakondsus määratlemata, keskharidusega, emakeel – vene keel, töötab AS komplekteerija ja õpib XXX Kõrgkoolis II kursusel, varem kriminaalkorras kohtulikult karistamata, väärteokorras karistatud 3 korral, tõkend – elukohast lahkumise keeld Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318, § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kättesaamise järgnevast päevast alates 15 päeva jooksul. RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 175; 179, 180, 237; 238, 311, 313, 318 kohtunik otsustas: Süüdi tunnistada L.H KarS § 424 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises ning mõista talle karistuseks 45 päeva vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust 1/3 võrra, seega kandmisele kuulub 30 päeva vangistust. KarS § 74 lg 1,3 alusel määrata, et mõistetud karistusest täielikult ei pöörata täitmisele, kui L.H ei pane talle kohtu poolt määratud 18 kuulisel katseajal toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab KarS § 75 lg – s 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi kohustudes: 1) elama oma alalises elukohas aadressil: XXXas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Määrata L.H katseajal Harju Maakohtu Kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Katseaja alguseks lugeda 08.11.2007.a. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel lisakaristusena ära võtta L.H-lt mootorsõiduki juhtimisõigust 2 kuuks. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – kohtuotsuse jõustumisel tühistada. Välja mõista L.H-lt (ik XXX, elukoht XXX) riigituludesse sundraha 5400,-krooni ja kaitsjatasu 1938,15 krooni. L.H tasuda väljamõistetud summad Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti Ühispangas nr XXX või Hansapangas nr XXX. Maksekorraldusele märkida viitenumber XXX ning selgitus „L.H, 1-07-11414, sundraha, kaitsjatasu“. Sundraha tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile. Asitõendeid kriminaalasja materjalide juures pole. SÜÜDISTUS JA MENETLUSE KÄIK L.H on lühimenetluses antud kohtu alla süüdistatuna selles, et tema olles 31.10.2006.a. karistatud LS § 74 19 lg 1 alusel rahatrahviga summas 12 000,- krooni 08.10.2006.a. mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest ning omades kehtivat karistatust mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest, taas juhtis 31.03.2007.a. kell 23.45 , mootorsõidukit XXXreg.nr XXX, olles joobeseisundis. Seega L.H pani toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so. mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis isiku poolt, keda on varem karistatud sellise teo eest. L.H on esitanud taotluse kriminaalasja arutamiseks lühimenetluses, millega nõustus ka prokuratuur. 08.11.2007.a. toimunud kohtuistungil kinnitas L.H, et on talle esitatud süüdistusest aru saanud, tunnistas end süüdi täielikult ning kahetses tehtut, nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses ning enda ülekuulamist kohtuistungil ei nõudnud, jäi eeluurimisel antud ütluste juurde. Kahetses, seletas, et rahalise karistuse tasumine käib tal üle jõu, kuna ta õpib ja peab tasuma õppemaksu, palus karistuseks määrata tingimusliku vangistuse. Kaitsja asus seisukohale, et esitatud süüdistus on põhjendatud ning L.H poolt toimepandu on kvalifitseeritud õigesti. Kohtunik, tutvunud kriminaalasja materjalidega, leiab, et süüdistatava L.H süü on täielikult tõendatud peale tema enda eeluurimisel antud ütlusi, mis olid avaldatud kohtuistungil (tl. 16 - 17), kus ta tunnistas ennast süüdi ja kahetses tegu. Seletas, et rahatrahvi summas 12 000,- krooni maksis ositi kuni 2007.a. aprillini. 31.03.2007.a. kella 22.00 – ni jõi ära 1,5 – 2 liitrit õlut (4,7 % alkoholi). 31.03.2007.a. kella 23.30 paiku istus rooli, et sõita maja (üürisid peo läbiviimiseks, aadressi ei mäleta) juurest XXX rongijaama juurde. Istudes rooli teadis, et on alkoholijoobes, kuid arvas, et saab hakkama mootorsõiduki juhtimisega. 31.03.2007.a. kella 23.45 paiku peatas Harju Maakonnas XXX vallas XXX politseipatrull ja alkomeetri abil tuvastati, et oli alkoholijoobes. Nõustus alkomeetri näiduga ning loobus joobeseisundi meditsiinilisest tuvastamisest. Talle koostati väärteoprotokoll. 31.03.2007.a. juhtis mootorsõidukit XXX reg.nr XXX, mis kuulus AK. Palub, et talle mõistetakse rahaline karistus, kuus on võimalik tasuda 1500,- krooni. Ka: - otsus väärteoasjas 2314,06,022660 (koopia) (tl. 4), 31.10.2006.a. karistati L.H 19 LS § 74 lg 1 alusel rahatrahv 150 trahviühiku ulatuses, s.o. 9000,- krooni ja 19 LS § 74 lg 2 alusele juhtimisõiguse äravõtmise 6 kuuks ning LS § 74 17 lg 1 alusel rahatrahv 50 trahviühiku ulatuses, s.o. 3000,- krooni. - väärteoprotokoll AB 814390 (koopia) (tl. 5), millest nähtub, et 08.10.2006.a. kell 02.03 L.H juhtis sõidukit alkoholijoobes, ei kohandanud oma sõiduki kiirust selliselt, mis arvestaks teeolusid, ilmastikutingimusi ning muid liiklusolusid, et ta suudaks sõiduki peatada ees mistahes etteaimatava takistuse ees. Sõiduk kaotas juhitavuse ning sõitis teelt välja ohutussaarele vastu liiklusmärki. Põhjustas liiklusõnnetuse ja varalise kahju AK´ile ja Saku vallale. Samuti juhtis sõidukit kohustusliku liikluskindlustuse maksevabal perioodil. - protokoll alkoholijoobe tuvastamise kohta (koopia) (tl. 6), 08.10.2006.a. kell 03.40 tuvastati L.H 0,99 mg/l alkoholijoove. - väärteoprotokoll AB 893706 (tl. 7), millest nähtub, et 31.03.2007.a. L.H juhtis mootorsõidukit alkoholijoobes, sõitjatel turvavööd nõuetekohaselt kinnitamata, sõidutas sõitjaid mitte ettenähtud kohtadel ja viisil ning ei olnud esitada sõiduki kasutamist lubavat dokumenti. - protokoll joobeseisundi tuvastamise kohta (tl. 8), 31.03.2007.a. kell 02.50 tuvastati L.H 0,84 mg/l alkoholijoove. - menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll (tl. 9), 01.04.2007.a. kell 00.00 – 00.10 seletas L.H, et tema oli kerge alkoholijoobes seisund, tema palusid neiud viia neid koju ja tema nõustus. Ostis selle sõiduki aga ümber vormistada ei jõudnud. - ettekanne (tl. 12), 01.04.2007.a. kell 00.25 toimetati Lääne – Harju Politseiosakonda L.H, kes 31.03.2007.a. kell 23.45 juhtis mootorsõidukit XXX, reg.nr XXX. - tunnistaja AO ülekuulamise protokoll (14 – 15), Kohtunik asub seisukohale, et L.H on nii eeluurimisel kui ka kohtus end esitatud süüdistuses täielikult süüdi tunnistanud, tema ütlused on kooskõlas ka teiste antud kriminaalasjas kogutud ja kohtuistungil kontrollitud tõenditega ning L.H süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises kogu süüdistuse mahus on tõendamist leidnud ning kohtueelsel menetlusel on tema käitumine õigesti kvalifitseeritud KarS § 424 järgi, kuna L.H, olles isikuks, kes on varem toime pannud joobeseisundis mootorsõiduki juhtimise, omades kehtivat karistatust, taas juhtis mootorsõidukit joobeseisundis. Karistuse mõistmisel arvestab kohtunik L.H süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ning karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. L.H on varem kriminaalkorras kohtulikult karistamata, väärtegude toimepanemise eest on karistatud 3 korral rahatrahviga, rahatrahvid on tasutud, ta töötab, omab legaalset sissetulekut, oma süüd ta tunnistab, mis on tema karistust kergendavaks asjaoluks, tema karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Teda süüdistatakse teise astme kuriteo toimepanemises. Arvestades taolisi asjaolusid asub kohtunik seisukohale, et L.H-le tuleb karistuseks määrata lühiajalise vangistuse KrMS § 238 lg 2 sätete kohaldamisega, kuna kriminaalasja arutati kohtus lühimenetluses. Kuna ta on varem kohtulikult karistamata, omab kindlat elukohta, töötab ja õpib Kõrgkoolis, võib talle määratud lühiajalise vangistuse esialgu jätta täitmisele pööramata, anda ta katseajal kriminaalhooldaja järelevalve alla. Samuti arvestades seda, et L.H on korduvalt juhtinud mootorsõidukit alkoholijoobes, saanud selle eest karistusena rahatrahve, kuid need pole avaldanud mingit mõju, tuleb seekord määrata talle ka lisakaristuse. Asitõendeid kriminaalasja materjalide juures pole . Süüdistatavalt kuuluvad väljamõistmisele ka menetluskulud. Tsiviilhagi esitatud ei ole. Violetta Kõvask Kohtunik