Obsah (7)

§ 189§ 175§ 224§ 180§ 408§ 412§ 423

TARTU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse tegemise aeg ja koht 28. veebruar 2008 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajas Kriminaalasi Asja lahendamise menetlus nr 1-07-15306 (kohtueelses menet

) §-dest 159 ja 249, tegi kohus otsustused. Otsustused süüs ja karistamises

1. Tunnistada E.S süüdi karistusseadustiku (KarS) § 121 järgi ja mõista talle rahaline karistus 50 päevamäära, s. o 6900 krooni; ning tunnistada E.S süüdi KarS § 199 lg 1 - § 25 lg 2 järgi ja mõista talle rahaline karistus 40 päevamäära, s. o 5520 krooni ning tunnistada E.S süüdi KarS § 275 järgi ja mõista talle rahaline karistus 60 päevamäära, s. o 8280 krooni; KarS § 64 alusel kergema karistuse raskemaga kaetuks lugemisega mõista E.S-ile liitkaristus rahalise karistusena 60 päevamäära, s. o 8280 krooni; KarS § 66 lg 1 alusel määrata E.S-ile mõistetud rahaline karistus 60 päevamäära, s. o 8280 krooni tasumisele ositi mitte vähem kui 1380 krooni kuus; tühistada E.S-ile tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld. Otsustused kriminaalmenetluse kuludes ja muudes asjaoludes
2. Kriminaalmenetluse kulude ja kriminaalmenetluses kohaldatavate muude abinõude osas: 2.1 välja mõista E.S-ilt riigieelarve tuludesse sundraha 6525 krooni, määratud kaitsja tasu kohtumenetluses 1035 krooni 45 senti ja muu kriminaalmenetluse kulu – kaitsja tasu kohtueelses menetluses 1288 krooni 56 senti, toimikust koopia tegemise kulud 66 krooni 70 senti, postikulu 21 krooni; 2.2 kohtumenetluses määratud korras esinenud kaitsja osutatud riigi õigusabi ja sellega seotud kulutuste eest osutatud tasu 1035 krooni 45 senti arvestatakse riigi selleks otstarbeks määratud vahendite arvelt advokaat Raul Tosmannile. Selgitused kohtuotsuse peale edasikaebamise korras ja otsuse täitmises
3. Selgitada: 3.1 kohtuotsust rahalise karistuse täitmisele pööramiseks ei saadeta kohtutäiturile ja mõistetud rahaline karistus loetakse täidetuks, juhul kui süüdimõistetu on rahalise karistusena mõistetud rahasumma täies ulatuses tasunud rahandusministeeriumi arvele nr 10220034796011 Ühispangas või arvele nr 221023778606 Hansapangas (viitenumber 4100065035); 3.2 kohtuotsust kriminaalmenetluse kuludes ei saadeta täitmisele pööramiseks kohtutäiturile ja kohtuotsus kriminaalmenetluse kuludes loetakse täidetuks, kui süüdimõistetu on kriminaalmenetluse kulud täies ulatuses tasunud kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul rahandusministeeriumi arvele nr 10220034800017 Ühispangas (viitenumber 2800049874); 3.3 kohtuotsuse peale edasikaebamise kord on sätestatud

§-des 318 – 321, millede kohaselt kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata kohtumenetluse pooltel Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega; apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest.

1. Kokkuleppe sisu Prokuröri, süüdistatava ja süüdistatava kaitsja allkirjastatud kokkuleppe kohaselt on E.S-ile mõistetavaks karistuseks KarS § 121 järgi rahaline karistus 50 päevamäära, s. o 6900 krooni; ning KarS § 199 lg 1 - § 25 lg 2 järgi rahaline karistus 40 päevamäära, s. o 5520 krooni ning KarS § 275 järgi rahaline karistus 60 päevamäära, s. o 8280 krooni; KarS § 64 alusel kergema karistuse raskemaga kaetuks lugemisega mõista E.S-ile liitkaristus rahalise karistusena 60 päevamäära, s. o 8280 krooni; KarS § 66 lg 1 alusel määrata E.S-ile mõistetud rahaline karistus 60 päevamäära, s. o 8280 krooni tasumisele ositi mitte vähem kui 1380 krooni kuus; E.S on süüstatud kokkuleppemenetluses selles, et tema, 27.mail 2006.a. kella 07.00 ajal sisenes Tallinnas Laulupeo 22-1 oma endise elukaaslase Ingrid Elleri korterisse, kus lõhkus 26 000 krooni väärtuses olmeelektroonikat ja korteris olnud muid esemeid ning lõi Ingrid Ellerile ahjuroobiga kõrva piirkonda. Löögi tagajärjel sai kannatanu peapiirkonda põrutushaava ja marrastuse. E.S-i tegu on talle kvalifitseeritud KarS § 121 järgi kehalise väärkohtlemisena, so teise inimese löömisena. E.S on süüstatud kokkuleppemenetluses selles, et tema, 06.aprillil 2007.a. kella 21.30 paiku püüdis varastada Viljandi linnas Lääne tn 2 asuvast Viljandi Tarbijate Ühistu Maksimarketist 5 kalafileed ja 1 suitsuangerjat väärtusega kokku 1086 krooni, kuid kuritegu jäi lõpule viimata turvatöötaja Mare Liiva sekkumise tõttu. E.S-i tegu on talle kvalifitseeritud KarS § 199 lg 1 – 25 lg 2 järgi võõra vallasasja äravõtmise katsena selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Veel on E.S on süüstatud kokkuleppemenetluses selles, et tema, 06.aprillil 2007.a. kella 21.45 paiku Viljandi linnas Lääne tn 2 asuvas Viljandi Tarbijate Ühistu Maksimarketis, olles varem kinnipeetud toidukaupade varguse katselt, nõudis turvatöötajalt Mare Liivalt nime avaldamist, hakkas Mare Liiva aadressil kasutama erinevaid solvavaid ja ebatsensuurseid väljendeid. Kui Mare Liiva eemaldus müügisaali riiulite vahele, siis E.S järgnes talle, nõudes jätkuvalt turvatöötajalt tema nime. E.S püüdis kinni haarata Mare Liival kaelas olnud nimesildist ja tahtis seda ära võtta, kuid Mare Liival õnnestus seda takistada. Samas sekkusid ka kaks kaupluses viibinud meest ning E.S viidi eemale ning politsei toimetas ta kainenemisele. 2 E.S-i tegu on talle kvalifitseeritud KarS § 275 järgi avalikku korda kaitsva muu isiku solvamisena.
2. Kohtu põhjendused karistuse mõistmisel Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus sellega. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus tuvastas kriminaalasja menetlemisel, et tõendamiseseme asjaolud on selged ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele.
3. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse põhjendus Menetluskulud on sätestatud

§-s 175. Vastavalt

§ 189

lg-le 1 kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega ning

§ 189

lg 2 kohaselt kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega.

§ 175

lg 1 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha.

§ 175lg 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale makstud tasu.

Lõuna Ringkonnaprokuratuuri kriminaalmenetluse kulude hüvitamise määrusega on määratud korras kaitsja esinemise eest arvestatud hüvitamisele kuuluvaks summaks 1288,56 krooni ja muu kriminaalmenetluse kulu 66,70 krooni. Süüdistatava kaitsja on esitanud kohtus aruande, millede kohaselt on kohtulikus menetluses osutatud õigusteenust, mille hinnaks on 1035 krooni 45 senti. Kaitsja esitatud aruanne kaitsjatasus on usaldusväärne ja vastavuses kehtestatud advokaadi tasumääradega.

§ 175

lg 1 p 5 kohaselt on menetluskuluks vastavalt

§ 224

lg-le 1 määratud kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud – 66,70 krooni.

§ 175

lg 10 kohaselt on menetluskuluks muu menetlejal tekkinud kulu, milleks on kriminaalasjas postikulu – 21 krooni. Vastavalt

§ 180

lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu ning kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuses määratakse kes menetluskulud hüvitab ja kui suur on menetluskuludest igaühe osa absoluutsummana või kui see ei ole võimalik, siis murdosana väljendatult ning erikulude suuruse ja erikulud hüvitama kohustatud isiku. Vastavalt

§ 180

lg 3 menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumise väljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks tuleb E.S-ilt välja mõista kriminaalmenetluse kuludena sundraha 6525 krooni, määratud kaitsja tasu kohtumenetluses 1035 krooni 45 senti ja muu kriminaalmenetluse kulu – kaitsja tasu kohtueelses menetluses 1288,56 krooni, postikulud 21 krooni, kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud 66,70 krooni riigieelarve tuludesse. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, et menetluskulude hüvitamine oleks süüdimõistetul üle jõu käivaks kohustuseks. Vastavalt

§ 189

lg-le 3 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustust võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse menetluses (

§-de 383 – 392). 4. Muud põhjendused Süüdistatavale tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld tuleb tühistada.

§ 408

lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. 3

§ 412

lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul.

§ 423

kohaselt kriminaalmenetluse kulude sissenõudmisel järgitakse

sätteid rahalise karistuse täitmisele pööramise kohta. Sellest tulenevalt kohtuotsus kriminaalmenetluse kuludes pööratakse täitmisele juhul, kui süüdimõistetu ei ole ühe kuu möödumisel kohtuotsuse jõustumisest kohtukulusid tasunud ja sellekohast tõendit kohtule esitanud. Kalev Kuningas Kohtunik 4