1-07-9516\5

(07237300111)Kohtunik Leo Kunman Kohtuistungi sekretär Jelena Smirnova Tõlk Imbi Kangur-Popova Kriminaalasi Prokurör Süüdistatav Kaitsja E.N-i süüdistuses KarS § 118 p.1 järgi lühimenetluses ringkonnaprokuröri abi Kaito Puusepp E.N ik:XXX,elukoht:XXX, kodakondsuseta, põhiharidusega, emakeel vene keel,ei tööta,varem kohtu poolt karistatud:28.04.2006a. KarS § 263 p.1,3,4 järgi Harju Maakohtu poolt mõisteti karistuseks vangistus 1a2k,ärakandmata karistus 10k,vahistatud 10.02.2007a. advokaat Leelo Viil RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada E.N KarS § 118 p.1 järgi ja karistada teda 4(neli) aasta ja 6(kuus) kuulise vangistusega. Kohaldades KrMS § 238 lg.2 sätteid vähendada karistust ühe kolmandiku võrra ning lugeda antud süüteo eest E.N antud süüteo eest lõplikuks karistuseks 3(kolm) aastat vangistust. Vastavalt KarS § 65 lg.2 antud karistust suurendada 28.04.2006a kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa ,s.o. 10 kuu võrra ning liitkaristuseks lugeda E.N 3(kolm) aastat ja 10(kümme) kuud vangistust. Vastavalt KarS § 68 lg.1 lugeda eelvangistus karistuse hulka ning karistuse kandmise alguseks E.N lugeda 10.02.2007a. Tõkend vahistamine E.N-i suhtes otsuse jõustumisel tühistada. Välja mõista E.N-ilt 9000kr sundraha riigituludesse. /sundraha tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele XXXXXXXXXXXXXX EÜP või Hansapangas nr.XXXXXXXXXXXXXX. Maksekorraldusele märkida viitenumber XXXXXXXXXXXXXX ning selgitus: E.N ,1-07-9516, sundraha. Kohustada tasuma E.N kriminaalmenetluse kulud,s.o. 2875kr ekspertiisitasu ja 5168.40kr õigusabitasu riigituludesse. /kriminaalmenetuse kulud tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele XXXXXXXXXXXXXX EÜP või arveldusarvele nr.XXXXXXXXXXXXXX Hansapangas,märkides maksekorraldusele viitenumbri XXXXXXXXXXXXXX ning selgituse „E.N ,1-07-9516, kriminaalmenetluse kulud. Sundraha,kriminaalmenetluse kulud tasuda kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded ei ole õigeaegselt tasutud,suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile/. Asitõendid-T-särk,dressipluus ja CD-plaadid 5tk.-hävitada. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib KrMS § 318 lg.3 p.1,2 alusel edasi kaevata süüdistatav lühimenetluses tehtud süüdimõistva kohtuotsuse peale ja prokuratuur lühimenetluses tehtud õigeksmõistva kohtuotsuse peale 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kaudu,teatades seitsme päeva jooksul apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtu Liivaaia Kohtumajale kirjalikult või faksi teel alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. SÜÜDISTUS E.N on kohtu alla antud ja teda süüdistatakse selles, et tema 01.02.2007.a kella 21.00 paiku Harjumaal Paldiski linnas , omavahelise tüli käigus tekitas KG’ile tervisekahjustusi selliselt, et lõi KG’it üks kord noaga vasakusse reide, ühe korra vasakusse küünarvarde ja ühe korra vasakule poole rindkere piirkonda, tekitades sellega kannatanule vasaku reie torkelõikehaava, vasakut küünarvart läbistava torke-lõikehaava lihaste vigastusega. Samuti vasakusse rindkere- ja kõhuõõnde ulatuva torke-lõikehaava vasaku kopsu, vasakpoolse vahelihase ja mao vigastusega, mille puhul isiku kohtuarstliku ekspertiisi aktis nr XXX toodud eksperdiarvamuse kohaselt on tegemist eluohtliku tervisekahjustusega. Sellega E.N pani toime KarS § 118 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. raske tervisekahjustuse tekitamise, kui sellega on põhjustatud oht elule. Süüdistatavana üle kuulatud E.N tunnistas end talle inkrimineeritavas kuriteos täielikult süüdi ja nõustus lühimenetluse kohaldamisega.Ülekuulamist ei taotlenud.Kahetseb toimepandut. Kohus kuulanud ära süüdistatava ütlused,prokuröri ja kaitsja arvamuse,tutvunud kriminaalasjas kogutud tõenditega,leidis,et E.N-i süü talle inkrimineeritavas kuriteos on täielikult tõendatud. Lisaks süü omaksvõtule kinnitavad tema süüd järgmised tõendid: - SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla teatis KG’i saabumisest haiglasse torkehaavadega /tl 3/ - ettekanne/tl 4/,millest selgub,et kannatanu KG’i teatas politseitöötajale,et noaga tekitas torkehaavad talle E.N. - kannatanu KG ütlustega,millistest selgub,et 01.02.2007.a kella 21.00 paiku oli külas sõbra Grigori juures Harjumaal Paldiski linnas XXX.Koos teistega viibis korteris ka E.N oma sõbraga.E.N-iga oli tal viis aastat tagasi olnud tüli,mille tulemusena lõi ta E.N kakluse käigus hamba välja.01.02.2007a. õhtul korteris mingit omavahelist tüli ei olnud,istusid ja suhtlesid rahulikult omavahel. E.N koos sõbraga võtsid välja oma noad,näitasid üksteisele,võrdlesid neid.Seejärel võttis E.N sõbra noa,keerutas seda käes ja lõi teda ootamatult üks kord noaga vasakusse reide, ühe korra vasakusse küünarvarde ja ühe korra vasakule poole rindkere piirkonda. Kukkus saadud löökide tagajärjel tekkinud valu tõttu diivani peale ja sealt põrandale.E.N koos sõbraga lahkusid peale seda korterist.Talle kutsuti kiirab,teatati politseisse.i/tl 5- 8; 14-15; 16-18/ - tunnistaja GZ’i ütlustega/tl 20-23; 24-25; 31-32; 33-34/,millistest selgub,et enne noaga löömist mingit tüli kannatanu ja süüdistatava vahel polnud.Jõid õlut.Sel hetkel kui E.N lõi noaga K ,siis Roman pomises midagi,et kas mäletad.Mida täpselt ütles seda ei tea,kuid kannatanu ütles hiljem,et neil on varem omavahel probleeme olnud ja sellepärast Roman lõigi teda noaga. - äratundmiseks esitamise protokoll koos fototabeliga /tl 28-30/,kus tunnistaja GZ tunneb fotolt nr.3 ära E.N-i. - tunnistaja AZ ütlustega/tl 35-36; 37-39/,millistest selgub,et 01.02.2007.a õhtul Paldiski linnas Sadama 19 korteris 3 vaatas oma toas telerit.Teises toas istusid koos tema pojaga noormehed,jõid õlut ja vaatasid telerit.Mingil hetkel kuulis kannatanu karjumist.Avas oma toa ukse ja nägi E.N nuga käes kummardumas kannatanu kohale.Ta oli kannatanut noaga löönud ja tahtis vist veel lüüa,kuid ta poeg GZ lükkas E.N-i koos sõbraga korterist välja. - tunnistaja SV ütlustega /tl 42-43/,millistest selgub,et 01.02.2007a. õhtul oli oma korteris XXX,vaatas telerit.Tuli naabrinaine A Z ,kes teatas,et tema tütrepoega KG’it on noaga löödud.Läks kõrvalkorterisse ja nägi seal oma tütrepoega istumas kõveras.Diivanil ja diivani ees maas oli vereloik.Talle öeldi,et kannatanut lõi noaga E.N. - tunnistaja SU’i ütlustega/tl 54-56/,millistest selgus,et E.N lõi kannatanut noaga seepärast,et neil oli tüli mingi vana asja pärast, kannatanu olla kunagi E.N hamba välja löönud.Mõlemad olid purjus.№aga löömist pealt ei näinud,oli sel ajal esikus.Kära peale tuppa tagasi tulles nägi kannatanut kägaras diivanil,nägi diivanil verd. - sündmuskoha vaatlusprotokolli, fototabeliga/tl 57-63/. - asitõendi vaatlusprotokolli,fototabeliga/tl 64-70/. - isiku kohtuarstliku ekspertiisi aktiga nr 117/tl 162-165/,millest selgub,et KG’il tuvastati lisaks torke-lõikehaavadele küünarvarrel ja reiel vasakusse rindkere- ja kõhuõõnde ulatuv torkelõikehaav vasaku kopsu, vasakpoolse vahelihase ja mao vigastusega, mille puhul on tegemist eluohtliku tervisekahjustusega.Vigastused võisid olla tekitatud noaga. - kahtlustatava E.N-i poolt antud ütlused /tl 175-178; 185-187; 192-194/,kus ta võtab omaks süüdistuses toodud ajal ja kohas kannatanu löömise noaga. Arvestades ülaltoodut kohus leiab,et E.N-i süü talle inkrimineeritavas kuriteos KarS § 118 p.1 järgi on õieti kvalifitseeritud,ning lisaks süü omaksvõtule kohtus täielikult tõendamist leidnud süüdistatava kohtueelses menetluses antud ülaltoodud ütlustega,kannatanu,tunnistajate kohtueelses menetluses antud ülaltoodud ütlustega,millised on usaldusväärsed ja leidnud kinnitust teiste kirjalike tõenditega,s.o.sündmuskoha vaatlusprotokolliga,asitõendi vaatlusprotokolliga,kohtuarstliku ekspertiisi aktiga. Kriminaalasja menetlemisel on järgitud lühimenetluse sätteid ja süüdistatava enese süüditunnistamine ning lühimenetluse kohaldamisega nõustumine oli tema tõelise tahte avaldus. Karistuse mõistmisel kohus arvestab isiku süüd,lisaks seda,et süüdistatavat on varem kohtu poolt karistatud,uue süüteo pani toime ajal kui eelmise süüteo toimepanemise eest oli karistusest tingimisi vabastatud , s.o. katseajal. Vastutust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus. Vastutust raskendavad asjaolud puuduvad. Tsiviilhagi esitatud ei ole.Kohtukulud kuuluvad väljamõistmisele. Kohus juhindub KrMS §-de 311,313,315,238 sätetest. Kohtunik