järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Margus Lellep Süüdistatav P.L Kaitsja määratud korras isikukood xxx kriminaalkorras karistatud 1 korral väärtegude toimepanemise eest karistatud, karistatus kustumata Heia Vuchmann RESOLUTSIOON KrMS § 248 lg 1 p 5, § 249, § 239 lg 4, § 306, § 311, § 313 alusel kohus otsustas: Süüdi tunnistada P.L
järgi ja karistuseks mõista 6 (kuus) kuud vangistust.
lg 2 alusel suurendada 6 kuud vangistust Tartu Maakohtu 15.09.2006.a kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, see on 2 kuu vangistuse võrra ja liitkaristuseks P.L-ile mõista 8 (kaheksa) kuud vangistust.
lg 1 alusel asendada P.L-ile karistuseks mõistetud 8 kuud vangistust 480 tunni üldkasuliku tööga.
lg 3 alusel tuleb 480 tundi üldkasulikku tööd ära teha 8 (kaheksa) kuu jooksul.
lg 4 alusel on P.L üldkasuliku töö tegemisel kohustatud järgima
lõikes 1 sätestatud kontrollnõudeid: • elama kohtu määratud alalises elukohas – 2 ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, • alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15-ks päevaks, • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Kohtuotsuse koopia saata täitmiseks süüdimõistetu elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale. •
Kohtuotsuse koopia saata liiklusregistrisse kande tegemiseks Eesti Riiklikule Autoregistrikeskusele. Välja mõista P.L-ilt riigituludesse menetluskuludena 5400.- krooni sundraha ja 1787 krooni 70 senti määratud kaitsjale makstud tasu. Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumile (makse saaja): - pangakontole nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas, viitenumber 2800049874, selgituseks märkida: „P.L, 1-07-6844, menetluskulud“, või - pangakontole nr 221023778606 Hansapangas, viitenumber 2800049874, selgituseks märkida: „P.L, 1-07-6844, menetluskulud“ . Kui menetluskulusid ei ole tasutud kohtuotsuse jõustumisest alates 1 kuu jooksul, täidetakse kohtuotsust täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ja sellisel juhul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega kaasnevad kulud. Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo Advocatus kasuks 796 krooni 50 senti advokaat Heia Vuchmanni süüdistatav P.L kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. EDASIKAEBAMISE KORD KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel on kohtumenetluse poolel kohtuotsuse peale õigus esitada apellatsioon ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS 15.peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses. KrMS § 319 lg 1 alusel tuleb apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. KrMS § 319 lg 2 alusel esitatakse apellatsioon otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega. ASJAOLUD Süüdistus 29.05.2007.a sõlmitud kokkuleppes 2 3 P.L süüdistatakse selles, et tema isikuna, keda on 15.09.2006.a Tartu Maakohtu kohtuotsusega karistatud
järgi mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobe seisundis 2 (kahe) kuulise vangistusega tingimisi 18 (kaheksateist) kuulise katseajaga ja mootorsõiduki juhtimise õiguse ära võtmisega 2 (kaheks) kuuks, juhtis 08.03.2007.a kella 23.53 ajal Tartu linnas, Näituse tänaval mootorsõidukit reg numbrimärgiga 912 TCR, olles alkoholijoobes. Sellega pani P.L toime
järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, isikuna, keda on varem karistatud sellise teo eest. Karistus 29.05.2007 sõlmitud kokkuleppes
ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale P.L-ile karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust.
lg 2 alusel suurendada P.L-ile mõistetavat karistust Tartu Maakohtu 15.09.2006.a otsuse alusel mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 2 (kahe) kuu võrra ja liitkaristuseks mõista 8 (kaheksa) kuud vangistust.
alusel asendada P.L-ile mõistetud 8 kuu pikkune vangistus üldkasuliku tööga, mis
lg 1 alusel ümberarvestatuna teeb 480 tundi üldkasulikku tööd, mis tuleb ära teha 8 (kaheksa) kuu jooksul. Üldkasuliku töö tegemisel peab süüdimõistetu järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt
§-s 75 sätestatule: elab kohtu poolt määratud alalises elukohas; ilmub kriminaalhooldaja määratud ajal registreerimisele kriminaalhooldusosakonda, allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab kriminaalhooldajale andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks, saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.
alusel võtta ära P.L-ilt mootorsõiduki juhtimisõigus 12 (kaheteistkümneks) kuuks. Kohtu seisukoht Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kokkuleppemenetluses veendus kohus, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud. Süüdistatav jäi kriminaalasja kohtulikul arutamisel sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Süüdistatav P.L tuleb süüdi tunnistada
MS § 180 lg 1 alusel tuleb P.L hüvitada menetluskulud: - määratud kaitsjale makstud tasu (KrMS § 175 lg 1 p 4): kokku 1787 krooni 70 senti (991 krooni 20 senti + 796 krooni 50 senti); - süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 5400.- krooni (KrMS § 175 lg 1 p 9). Seonduvalt kaitsja kohtuistungil esitatud taotlusega, jätta KrMS § 180 lg 3 alusel osa sundrahast riigi kanda, peab kohus vajalikuks märkida, et kuna P.L on olemas 3 4 töökoht ja sellest tulenevalt ka iseseisev sissetulek ning ta ei ole töövõimetu ja P.L kavatseb kohtule avaldatust nähtuvalt ka suvevaheaja lõppemise järgselt töötamist autoremondilukksepana jätkata, siis ei ole põhjendatud osa menetluskulu riigi kanda jätmine. P.L varanduslik seisund võimaldab tal menetluskulu tasuda. Kui mitte kõike korraga, siis osade kaupa on võimalik teostada töötasust riigi kasuks kinnipidamisi. Süüdistatava kaitsjaks riigi õigusabi korras oli nii kohtueelses menetluses kui ka kohtumenetluses advokaat Heia Vuchmann. Kohtueelses menetluses oli määratud kaitsja tasuks riigi õigusabi osutamise korras 991 krooni 20 senti (lk 32-33). Kohtumenetluses esitas advokaat Heia Vuchmann kohtule taotluse, välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest 796 krooni 50 senti riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. Kaitsja taotlus on põhjendatud ja kooskõlas riigi õigusabi seaduses (edaspidi lühendatult: RÕS) ja justiitsministri 26.01.2005.a määruses nr 2 „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja kord“ (edaspidi lühendatult: Kord) sätestatud põhimõtetega. Korra § 8 lg 2 alusel on määratud kaitsja tasuks kokkuleppemenetluseks ettevalmistamise eest 550.- krooni. Korra § 8 lg 4 alusel on kohtuistungil osalemise eest tasuks 125.- krooni iga poole tunni kohta. Korra § 2 lg 2 p 1 alusel võtta üldkoefitsiendiks 1,0 (II astme kuritegu). Seega: (550 x 1,0 = 550) + (125 x 1,0 = 250) = 550 + 125 = 675. Korra § 1 lg 2 alusel lisandub 675-le kroonile käibemaks 18%, see on 675 + 121,5 = 796,5. Kohtumenetluses on määratud kaitsja tasu suuruseks riigi õigusabi osutamise korras 796 krooni 50 senti. Heli Sillaots kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.