Obsah (7)

§ 199§ 64§ 263§ 74§ 274§ 65§ 328

1-07-12758 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 12. november 2007.a. Tallinn Kriminaalasja number 1-07-12758 (03231802671) Kohtunik Katrin Puhkason Sekretä

§ 199

lg 2 p 4 järgi lühimenetluses V.N on kohtu alla antud süüdistatuna süüdistusakti järgi selles, et tema, isikuna, kes on varem toime pannud varguse, ajavahemikul 02.08.2003.a kuni 03.08.2003.a kell 07.40 varastas võõra vallasasja ebaseadusliku äravõtmise ja omastamise eesmärgil XXX asuva maja hoovist R I kuuluva sõiduauto XXX reg nr XXX väärtusega 20 000.- krooni ning sõiduauto pagasiruumist 5liitrise kanistri jahutusvedelikuga, säärtusega 30.- krooni. Seega pani valentin V.N oma tahtliku tegevusega toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseaduliku omastamise eesmärgil, isikuna, kes on varem toime pannud varguse, s.o. pani toime

§ 199lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Süüdistatav V.N elukoht: XXX, isikukood XXX, kodakondsuseta, põhiharidus, ei tööta, tõkendit ei ole kohaldatud, kannab karistust XXX Vanglas, varem kohtulikult karistatud: 1) 06.12.1996.a Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1,2,3 alusel vabadusekaotus 3 kuud, tingimisi katseaeg 2 aastat; 2) 25.11.1997.a Tallinna Linakohtu poolt KrK § 139 lg 3 p 1 alusel vabadusekaotus 3 aastat; 3) 07.02.2000.a Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 140 lg 2p 3 alusel vabadusekaotus 1 aasta; 4) 21.11.2000.a Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1,2,3 - § 15 lg 2 alusel vabadusekaotus 9 kuud; 5) 12.11.2002.a Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 197 lg 1 alusel vangistus 4 kuud;

§ 199

lg 2 p 4,5 alusel vangistus 7 kuud;

§ 64

lg 1 aluse vangistus 7 kuud; 6) 22.12.2003.a.Tallinna Linnakohtu poolt

§ 263

p 1 alusel ja

§ 74

alusel tingimisi vangistus 1 aasta, katseaeg 2 aastat; 7) 10.06.2004.a Tallinna Linnakohtu poolt

§ 274

lg 1 alusel vangistus 1 aasta, karistus kantud 13.05.2005.a; 8) 08.10.2007.a Harju Maakohtu poolt süüdi mõistetud

§ 199

lg 2 p 4,5,7,8; § 266 lg 2 p 3, § 328 lg 1 järgi;

§ 64lg 1 alusel liitkaristus 8 kuud vangistust 2003.

a episoodide eest § 199 lg 2 p 4,7,8 ja § 266 lg 2 p3 järgi,

§ 65

lg 1 alusel 1 aasta vangistust, karistus loetud kantuks,.

§ 199

lg 2 p 4,5,7,8 alusel karistatud vangistusega 3 aastat;

§ 328

lg 1 alusel vangistusega 2 kuud,

§ 64lg 1 alusel liitkaristuseks 3 aastat vangistust, karistuse algus 20.04.2006.a. Kaitsja RESOLUTSIOON Kohus Uido Truija Kr

MS §-dest 180 lg 1,3, 238 lg 4 o t s u s t a s: 1. Tunnistada süüdi V.N

§ 199lg 2 p 4 järgi ja mõista karistuseks vangistus 7 /seitse/ kuud ja 15 päeva Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra ning kandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 5/ viis/ kuud vangistust.

§ 64

lg 1, § 65 lg 1 alusel lugeda kergem kaetuks 10.06.2004.a Tallinna Linnakohtu poolt otsusega mõistetud raskema karistusega vangistusega 1 /üks/ aasta, mis on ära kantud. 08.10.2007.a Harju Maakohtu poolt mõistetud vangistust 3 aastat kannab alates 20.04.2006.a

1. Välja mõista menetluskuludena V.N-ilt Eesti Vabariigi kasuks: määratud kaitsja tasu 1221.30 krooni ja ekspertiisitasu 7300.- krooni /seitse tuhat kolmsada krooni/ Rahandusministeeriumi arveldusarvele XXX SEB Eesti Ühispangas kood 401 viitenumber XXX või arveldusarvele XXX Hansapangas kood 767 viitenumber XXX. Maksekorralduse selgituse reale tuleb märkida: Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja, kohtuasja number (1-07-12758) ja nõude sisu (menetluskulud).
2. Mõista V.N-ilt RI kasuks tsiviilhagi 30.- krooni / kolmkümmend krooni/, tsiviilhagi 5000 krooni ulatuses jätta läbivaatamata.. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on tutvumiseks kättesaadav Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kantseleis. Apellatsioonõiguse kasutamise soovist tuleb 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamist kirjalikult teatada otsuse teinud kohtule (hiljemalt 14.11.2007a). Vastavalt KrMS § 189 lg 3 võib menetluskulusid vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebe korras 10 päeva jooksul peale kohtotsuse kuulutamist, esitades määruskaebuse otsuse teinud kohtule. Kohtulikul uurimisel tuvastatud kuriteo asjaolud: Süüdistatav V.N end süüdi ei tunnista, kuid on nõus kriminaalasja läbivaatamisega lühimenetluses, ei taotle enda ülekuulamist kohtuistungil, kuna kohtueelsel uurimisel antud ütlustele ei tea midagi lisada. Kohtueelsel uurimisel on andnud ütlusi, et ei oska öelda, kuidas sattus nimetatud autosse tema DNA. Võib-olla keegi sõidutas teda selle autoga /tl. 51-52/. Kuid kohtulikul uurimisel V.N annab ütlusi, et 2003.a elas kas 02.08.2003.a öösel elas vanaema juures XXX. või elas ühiselamus toas XXX. Samuti väidab, et ei mäleta mida konkreetselt tegi neli aastat tagasi. Samas aga mäletab, et tal oli pea lõhki löödud ja tema veri võis autosse sattuda, kuna keegi tuttavatest teda sõidutas. Tunnistajaid A. T ja V. O ei tunne. Peavigastuse kohta aga selgitab, et arsti poole ei pöördunud. Et teda selles kuriteos kahtlustatakse sai teada umbes pool aastat tagasi. Kohtulikul uurimisel uuritud kirjalikest tõenditest nähtub, et kannatanu RI on avaldanud, et temale kuulunud sõiduauto valget värvi XXXXXX väärtusega 200000 krooni oli 02.08.2003.a õhtul pargitud XXX maja taha sisehoovi. Peale auto leidmist teisest kohast XXX, oli lahti kistud süüteluku ümber olevad plastikkatted, süüteluku juhtmed, lahti oli lammutatud autosalongi esipaneeli osa. Mootoril oli nukkvõlli otslaager oli katki, mootoririhma kate oli õline, pagasiruumist puudus kanister 5 l tosooliga. Rooliratta ümbert puudus plastikkorpuse alumine pool. Rikutud oli mootorit, mootoriblokk oli kuumuse tõttu deformeerunud, sest jahutusvedelik puudus . Auto salong oli osaliselt kui ka kapoti pealne määrdunud pruunikaspunaka värvusega. 5 liitrit tosooli koos kanistriga 30 krooni ja auto parandustööde ja osade vahetamisekulud 5000.- krooni. Kokku kahju 5030 krooni../tl 4-5, 30/. Sündmuskoha vaatlusel – XXX maja hoov 03.08.2003.a kell 09.30 on fikseeritud sõiduk numbrimärgiga XXX kapotil ja salongis pruunikas- punaka vedeliku plekid, süüteluku juhtmed lahti, esipaneel lahti tõmmatud rooli juurest. Sündmuskohal võeti 4 DNA proovi /tl -10-12, fototabel /tl 16-17/. Vastavalt ekspertiisiaktis nr. XXX 18.03.2004.a /tl 31-33/ toodud ekspertarvamusele on sündmuskohalt käigukangilt analüüsiks võetud DNA proovis bioloogiline materjal, milles -13 peamine DNA profiil on kokkulangev V.N-i DNA profiiliga 1,0x10 , mis 12 tähendab, et ühel inimesel DNA profiil 9,7x10 inimese kohta. Tunnistaja V. O ütluste kohaselt /tl 20-21/ märkas ta 03.08.29003.a hommikul 07.00 XXX maja ees teise trepikoja vastas võõrast autot XXX. Kui ta poole tunni pärast välja läks, märkas, et sõiduautol ei olnud ilmselt uksed korralikult suletud ja ta teatas politseisse Tunnistaja TT ütluste kohaselt pidas ta 02.08.2003.a oma sünnipäeva asuvas klubis XXX. Kella 00.30 ajal lahkus ta sealt ja liikudes trammipeatuse poole, nägi sõiduteel valget värvi s/a XXX, mille roolis oli talle tuttav Valentin. Viimane küsi kuhu ta läheb. Kuulnud ,et XXX, kutsus Valentin ta autosse. XXX. ta väljus autost, kuhu Valentin edasi sõitis ei tea. /tl 38-40/ Tunnistaja on fotode järgi äratundmiseks esitamisel 14.12.2006.a ära tundnud näo järgi fotol nr. 1 V.N isiku, kes teda 03.08.2003.a öösel XXX. sõidutas. Kohtuotsuse põhjendus: Kohtulikul uurimisel on tuvastatud faktilised asjaolud, et ööl vastu 03.08.2003.a varastati XXX hoovist RI sõiduauto XXX, mille pagasiruumis oli 5 l kanister tosooliga. /RI ütlused). Samal ööl kella 00.30 ajal kutsus nimetatud sõiduautoga sõitnud V.N linnahalli juures autosse T. T , kes fotodelt autoroolis istunud isikuna tundis ära V.N ütlused ja äratundmiseks esitamise protokoll/. 03.08.2003.a ,märkas nimetatud sõidukit XXX maja ees majaelanik V. O, kes teatas politseisse võõrast autost /V. O ütlused/. Sündmuskoha vaatlusel 03.08.2003.a kell 09.30 fikseeriti sõiduauto asukoht ja seisukord. Sõiduauto käigukangilt võetud DNA proovis sisalduv bioloogiline materjal kokkulangev V.N-i DNA profiiliga 1,0x10-13 ./DNA-ekspertiisiaktis toodud ekspert arvamus/. Kohus leiab, et tuvastatud faktilised asjaolud kinnitavad V.N-i süüd talle esitatud süüdistuses

§ 199lg 2 p 4 järgi.

Kuigi V.N ei tunnista oma süüd langevad tunnistaja TTütlused, et Linnahalli lähistel võttis V.N ta sõiduauto XXXpeale, kokku DNA ekspertiisiaktis toodud ekspertarvamusega, mille kohaselt leiti V.N-ilt pärinev DNA profiil just käigukangilt. V.N-i väited, et teda võis lõhkise peaga keegi sõidutada on paljasõnalised, seda enam et ta ise väidab, et ei mäleta sündmusi, mis olid neli aastat tagasi. Samas riimuvad tunnistaja TT ütlused DNA ekspertarvamusega, samuti kannatanu RI ütlustega, et auto oli pargitud XXX hoovi. Teatavasti on XXX. XXX, mille lähistel ka tunnistaja TT autosse istus. Kohus leiab, et V.N oli isik, kes varastas võõra vallasasja ebaseadusliku äravõtmise ja omastamise eesmärgil RI sõiduki ja kanistri 5 liitri tosooliga. Seda kinnitab auto seisund, lahti tõmmatud süütevõtmed, roolisamba katted.. Sõitnud sellega XXX maja juurde võttis V.N pagasiruumist kanistri tosooliga. Auto avastamise momendil oli mootoririke, mille oli põhjustanud jahutusvedeliku lõppemine. Seega on sellise tegevusega täidetud kuriteo objektiivne ja subjektiivne koosseis. Õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. V.N-i tegevusele on antud õige karistusõiguslik hinnang

§ 199lg.

2 p 4 järgi. Karistamise alus on süü. V.N on tahtlikult ja süüvõimelisena toimepannud teise astme kuriteo. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. V.N on varem korduvalt karistatud varavastaste kuritegude eest. Kuritegu on toime pandud enne kolme süüdimõistvat kohtuotsust. 22.12.2003.a karistati teda vangistusega 1 aasta tingimisi, 10.06.2004.a on talle mõistetud karistus vangistus 1 aasta, mille kandmiselt ta vabanes 2005.a 20.04.2006.a on ta vahistatud uute kuritegude toimepanemise eest. 08.10.2007.a karistas Harju Maakohus teda vangistusega 3 aastat. Kuid 2003.a kuriteo episoodid liitis kohus 2004.a mõistetud karistusega. Ka käesolevas kriminaalasjas käsitletav episood on toime pandud enne 2004.a kohtuotsusega mõistetud karistuse algust, mistõttu mõistetav karistus kuulub liitmisele selle otsusega mõistetud karistusele. Kannatanu on esitanud tsiviilhagi 5030 krooni, millest 30 krooni on kanister 5 l tosooliga.. Oma sõiduautole tekitatud vigastuste taastamisetasu hindab5000 kroonile, samas aga kinnitab, et kasutas selleks tuttavaid ja asendas osad vastavalt nendelt saadud tasule, väljatoomata detailide maksumust ja parandustasusid.. Seega ei ole hagi hind tõendatud. Kohtuistungile ei pidanud kannatanu vajalikuks tulla selgitamaks hagi. Samuti pole selgitatud mis liiki kindlustus sõiduautol oli. Kahjunõue on põhjendatud, kuid kriminaalasja raames ei saa välja mõista tsiviilhagi, millele puudub turuhindadele vastav kalkulatsioon, mistõttu hagi tuleb jätta läbi vaatamata. Vastavalt KrMS § 180 lg 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral § 175 lg 1 p 3, 4, sätestatud menetluskulud ( ekspertiisikulu, kaitsjatasu ja sundraha) süüdimõistetu Vastavalt § 179 lg 1 p 2 kuulub süüdimõistva kohtuotsusega teise astme kuriteos väljamõistmisele sundraha 1,5 palga alammääras. Seisuga 01.01.2006a on kuupalga alammäär 3000.- krooni, seega sundraha II astme kuriteos 4500.- krooni, kuid arvestades asjaolu, et kriminaalasi on kohtusse suunatud 2007.a ja kuritegu on toime pandud 2003.a, see on enne seda kui V. V.N oli süüdi mõistetud 2004.a. ja karistatud vangistusega, käesolevas kriminaalasjas mõistetud karistus loetakse kaetuks ära kantud karistusega, ei kuulu käesolevas kriminaalasjas sundraha väljamõistmisele., Katrin Puhkason Kohtunik