Obsah (4)

§ 74§ 199§ 68§ 75

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 26. veebruar 2008. a, Tartu kohtumajas kirjalikus menetluses Kriminaalasja number 1-06-8166, (KrHE nr 13-2-1/605) Kohtukoosseis Tartu Maak

§ 74lg-st 4, kohtunik määras: Pikendada B.H-le Tartu Maakohtu 05.07.2006.

a otsusega määratud katseaega 6 (kuus) kuu võrra, s.o kuni 04.10.

1. a. Saata kohtumääruse koopia kriminaalhooldusalusele B.H-le ja Tartu Maakohtu kriminaalhooldusosakonnale. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Menetluse käik ja asjaolud Tartu Maakohus tunnistas 05.07.
2. a otsusega kokkuleppemenetluses B.H süüdi

§ 199

lg 2 p-de 4 ja 7 järgi ning karistas teda 1 aasta pikkuse vangistusega.

§ 68

lg 1 alusel arvati eelvangistuses oldud aeg, s.o 2 päeva, karistusaja hulka ning B.H poolt ärakandmisele kuuluvaks karistuseks määrati 11 kuud ja 28 päeva.

§ 74

lg 1 alusel määras kohus, et vangistust ei pöörata täitmisele, kui B.H ei pane 1 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab

§ 75lg-s 1 sätestatud kontrollinõudeid.

Kohtuotsus jõustus 12.07.

1. a. 1 19.02.
2. a esitas Tartu Maakohtu kriminaalhooldusosakond Tartu Maakohtule erakorralise ettekande, taotledes B.H-le lisakohustuste määramist, kuna B.H rikkus registreerimiskohustust ja kohustust küsida kriminaalhooldusametnikult eelnevalt luba elukoha vahetamiseks. 27.02.
3. a määrusega rahuldas kohus kriminaalhooldusosakonna taotluse ja määras B.H-le kohustuse asuda ametlikult tööle hiljemalt 31.03.
4. a ning heastada igakuiselt kuriteoga tekitatud kahjusid vähemalt 500 krooni alates tööleasumisele järgnevast kuust. 18.06.
5. a esitas kriminaalhooldusosakond kohtule uue erakorralise ettekande, milles taotleb B.H-le tingimisi mõistetud karistuse täitmisele pööramist, kuna B.H rikub jätkuvalt registreerimiskohustust. Lisaks on rikkunud B.H talle kohtu poolt määratud kohustust hüvitada igakuiselt 500 krooni, jättes selle summa tasumata aprillis ja mais. Mitteilmumist on ta põhjendanud tööga, unustamisega ja viitsimatusega. Tartu Maakohtu 27.07.
6. a määrusega jäeti kriminaalhooldaja taotlus tingimisi mõistetud karistuse täitmisele pööramine rahuldamata. Eelnimetud määrusega pikendati B.H-le määratud 1 aasta ja 6 kuu pikkust katseaega 3 kuu võrra. 13.02.
7. a esitas Tartu Maakohtu kriminaalhooldusosakond Tartu Maakohtule järjekordse erakorralise ettekande, milles taotleb B.H-le mõistetud käitumiskontrolli pikendamist täiendavalt 6 kuu võrra, s.o kuni 04.10.
8. a, sest B.H on jätkanud peale eelmise erakorralise ettekande arutelu kohtu poolt määratud igakuise rahalise kohustuse täitmise rikkumist. Kohtuniku seisukoht Kohtunik leiab, et kriminaalhooldaja ettepanek täiendava kohustuse määramiseks on põhjendatud.

§ 74

lg 4 sätestab, et kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Ettekandest nähtuvalt on B.H rikkunud kohtu poolt 31.03.2007. a määratud

§ 75

lg 2 ps 1 sätestatud kohustust heastada igakuiselt kuriteoga tekitatud kahjusid vähemalt 500 krooni alates tööleasumisele järgnevast kuust. B.H ei ole teinud makseid

1. a juulis, augustis, septembris ja detsembris. B.H iseloomustab negatiivselt see, et ta on varem korduvalt rikkunud talle käitumiskontrolli ajaks pandud kohustusi. Üks registreerimiskohustuse rikkumine on toimunud peale eelmise erakorralise ettekande arutamist. Seepärast asub kohtunik seisukohale, et B.H tuleb distsiplineerida, et tal ei tekiks karistamatuse tunnet ning et ta hakkaks tõsisemalt suhtuma nii kriminaalhoolduse nõuetesse kui ka üldisemalt õiguskuulekasse käitumisse. Samas nähtub ettekandest, et B.H ei ole täielikult jätnud oma kohustust täitmata, vaid on seda teatud osades täitnud, mis on märk sellest, et B.H vähemalt üritab heastada enda kuriteoga tekitatud tagajärgi. Arvestades eeltoodut, nõustub kohtunik kriminaalhooldusametniku seisukohaga, et karistuse täitmine ei ole otstarbekas ning B.H-le tuleb anda veel üks võimaluse end parandada. Selleks tuleb pikendada B.H katseaega kuue kuu võrra, so kuni 04.10.
2. a. Ingeri Tamm Kohtunik 2