1-07-15700\3

(07231803221)Otsuse tegemise aeg ja koht 29. veebruaril 2008.a. Tallinnas Kohtunik Violetta Kõvask Kohtuistungi sekretär Sirje Luga Tõlk Anneli Helmann Ringkonnaprokurör abi Kaitsja vandeadvokaat Egon Oja Juho-Enn Aule Kriminaalasi A.V süüdistuses lühimenetluses KarS § 263 p 1 järgi Süüdistatav A.V, elukoht: xxx, isikukood XXX, kodakondsus määratlemata, kesk-eriharidusega, emakeel – vene keel, töötab mitteametlikult ehitusel, varem kriminaalkorras kohtulikult karistamata, tõkend – elukohast lahkumise keeld Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318, § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kättesaamise järgnevast päevast alates 15 päeva jooksul. RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 175; 179, 180, 237; 238, 311, 313, 318 kohtunik otsustas: Süüdi tunnistada A.V KarS § 263 p 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises ning mõista talle karistuseks 4 kuud ja 15 päeva vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust 1/3 võrra, seega kandmisele kuulub 3 kuud vangistust. KarS § 74 lg 1 alusel mõistetud karistust täielikult mitte pöörata täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane talle kohtu poolt määratud 18 kuulise katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrolliga pandud järgmisi kohustuslikke kontrollnõudeid: • elama kohtu määratud alalises elukohas: xxx; • ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; • alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Määrata A.V katseajal Harju Maakohtu Kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Katseaja alguseks lugeda 29.02.2008.a. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Välja mõista A.V-lt tsiviilhagi summas 5800,- krooni NM´i (XXX) kasuks. Välja mõista A.V-lt (ik XXX, elukoht XXX) riigituludesse sundraha 6525,- krooni ja kaitsjatasud summas 1292,10 krooni. Menetluskulud kanda Rahandusministeeriumi arveldusarvele XXXXXXXXX SEB EÜP, viitenumber XXXXXXXXXXXX. Selgitusse märkida „A.V, 1-0715700, sundraha, kaitsjatasu“. Sundraha tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile. Asitõend: - 1 karbis verega määrdunud naistejope MEXX – peale kohtuotsuse jõustumist ja tsiviilhagi heastamist välja anda A.V-le. SÜÜDISTUS JA MENETLUSE KÄIK A.V on lühimenetluses antud kohtu alla süüdistatuna selles, et tema 25.11.2007.a. kella 19.40 paiku Paldiki mnt 175 III trepikoja ees ei lasknud NM´i autost väljuda ja karjus tema peale ebatsensuursete sõnadega. Kui NM väljus autost, hakkas A.V teda tõukama ja haaras tugevasti kätest kinni ning lõi rusikaga näopiirkonda, millega tekitas füüsilist valu ja tervisekahjustusi. Seejärel lõhkus A.V sõiduauto XXX reg.nr XXX ukseklaasi maksumusega 2860,- krooni. A.V tegevuse käigus sai rikutud NMi jope maksumusega 3000,- krooni. Seega A.V pani toime avalikku korra raske rikkumise vägivallaga, s.t. KarS § 263 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. A.V esitas taotluse kriminaalasja arutamiseks lühimenetluses, millega nõustus ka prokuratuur. 29.02.2008.a. toimunud kohtuistungil kinnitas A.V, et on talle esitatud süüdistusest aru saanud, tunnistas end süüdi, nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses ning enda ülekuulamist kohtuistungil ei nõudnud, jäi eeluurimisel antud ütluste juurde, midagi lisada ei soovinud. Kahetses, seletas, et tsiviilhagi pole veel heastama alustanud. Kaitsja asus seisukohale, et esitatud süüdistus on põhjendatud ning A.V poolt toimepandu on kvalifitseeritud õigesti. Kohtunik, tutvunud kriminaalasja materjalidega, leiab, et süüdistatava A.V süü on täielikult tõendatud peale tema enda eeluurimisel antud ütlusi, mis olid avaldatud kohtuistungil (tl. 16 - 17), millest nähtub, et A.V tunnistab süüd ja kahetseb. Seletas, et NM on tema elukaaslane, tunneb teda pool aastat. 25.11.2007.a. läks N külla aadressile XXX. kui jõudis tema maja juurde, nägi, et ta sõitis autoga maja ette. N väljus autost ja nägin, et keegi istub veel autos. Samal ajal tuli autost välja meesterahvas, keda ma ei tunne. Küsisin, kes ta on ja mis ta nimi on. ta vastas, et pole minu asi. Seejärel hakkas küsima N käest, kes ta on. samal ajal meesterahvas lahkus. Meil tekkis sellest tüli ja ma karjusin ta peale. viha hoos lõi auto akna puruks. Peale seda tekkis nende vahel kähmlus ja N lõi mind näo piirkonda. Kähmluse käigus ta tõukas Nt mõned korrad, võttis tal ühe käega kõvasti käest kinni ja hoidis teda kinni, et ta ei saaks ära minna. Mingi hetk lõi N ühe korra rusikaga näopiirkonda, tegi seda vihahoos. See toimus trepikoja ukse juures. Peale löömist teda enam ei puutunud. Kohale tuli politsei ja teda viidi minema. Tuli tekkis armukadedusest. Ta ei tahtnud teda lüüa, kuid tegi seda vihahoos. Enne selliseid tülisid olnud ei ole. Ka: - kannatanu NMi ütlused (tl. 2 -5, 24 - 26), 25.11.2007.a. umbes kella 19.40 ajal parkis oma auto XXX kolmanda trepikoja ette. Autos oli koos temaga DL. Auto juurde tuli juhipoolse ukse poolt A.V. Ta hakkas karjuma, solvama ja ei lasknud autost välja. Tema ikkagi väljus autost ja sulges selle. Georgi jätkas karjumist ja solvamist, hakkas mind lükkama, valusasti õlgadest haarama. Pärast hakkas jalgadega autot taguma. Seejärel purustas ta käega tagaukseklaasi. Ta ei lasknud mind koju ja hoidis trepikoja juures kinni, pidevalt karjudes ja vastu õlga pekstes. Pärast lõi ta mind rusikaga näkku. Ma sülitasin verd ja palusin ennast mitte puutuda ning lahti lasta, kuid tema jätkas kätega peksmist. Pärast ta tiris mind, haarates valusalt õlavartest ja jopest, majast vastassuunas, kus on puud ja pime. Ta püüdis minu käest ära võtta käekotti, et võtta omale mobiiltelefoni. Varsti tuli politsei ja ta laskis minu lahti. Ta tundis tema löökidest valu. Autoklaasiremont, mille A.V purustas maksis 2800,krooni ja jope 3000,- krooni, kokku 5800,- krooni, mille ulatuses esitab tsiviilhagi. - patsiendikaart 61618 (tl. 6), 26.11.2007.a. tuvastati NM´il ülahuule põrutus, parema kunstküüne vigastus, paremal õlavarrel ja rinnal verevalumid. - sündmuskoha vaatlusprotokoll (tl. 7 – 9), vaadeldavaks kohaks XXX kolmas trepikoda. Kolmanda trepikoja ees sõiduteel on pargitud sõiduauto XXX reg.nr XXX. Sõiduauto juhipoolsel uksel on mõlk. Sõiduauto vasakpoolsel tagumisel ukseklaasil on auk läbimõõduga umbes 25 cm. Sõiduauto tagumisel istmel on lasteiste millel on klaasikillud. Maja kolmanda trepikoja trepilademel on punast värvi plekk. Trepikoja uksel on paremal pool käepidemest umbes 30 cm kõrgusel punast värvi plekk. Trepikoja uksel vasakul pool fonoluku kohal punast värvi plekk. Trepikoja uksel postkasti luukidel on punast värvi plekk. - isiku läbivaatuse protokoll (tl. 10 – 11), kannatanul NMil on ülahuule paistetus. Paremal õlal on sinine plekk. Jope MEXX beeži värvi on varrukad, selg, esiosa kaetud kuivanud poriga ja kuivanud punast värvi plekkidega. - asitõendi vaatlusprotokoll (tl. 21 – 23), vaadeldavaks asitõendiks naiste jope MEXX, suurus 32, vigastusi ei oma, üleni kaetud punast värvi plekkidega. Tunnistaja DLe ütlused (tl. 28 – 29), 25.11.2007.a. kella 19.40 paiku tuli Õismäele autoga koos direktori NMiga. Sõitsime M kodu juurde. Autost väljudes tuli M juurde isik keda ma ei teadnud. Isik tuli tema juurde ja hakkas vene keeles karjuma. Ma ei tahtnud segada nende vahelisse tülisse, seega läks eemale. Tagasi tulles oli politsei kohal. M auto aken katki ja M nägu oli verine. Kohtuistungil kannatanu N.M seletas, et jääb oma hagi juurde summas 5800,-krooni, asitõendina kriminaalasja materjalide juures oleva verega määrdunud jopet ta ei soovi endale, vaid soovib, et süüdistatav talle heastaks selle maksumuse. Karistuse osas tegi ettepaneku karistada A.V tingimusliku vangistusega. Kohtunik asub seisukohale, et A.V on nii eeluurimisel kui ka kohtus end esitatud süüdistuses süüdi tunnistanud, tunnistajate ja kannatanu ütlused on kooskõlas ka teiste antud kriminaalasjas kogutud ja kohtuistungil kontrollitud tõenditega ning A.V süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises kogu süüdistuse mahus on tõendamist leidnud ning kohtueelsel menetlusel on tema käitumine õigesti kvalifitseeritud KarS § 263 p 1 järgi. Karistuse mõistmisel arvestab kohtunik A.V süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ning karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. A.V oli kuriteo toimepanemise ajal kriminaalkorras kohtulikult karistamata. Oma süüd ta tunnistab, mis on tema karistust kergendavaks asjaoluks, tema karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Teda süüdistatakse teise astme kuriteo toimepanemises, tal puudub kindel ametlik sissetulek, seega pole otstarbekas talle mõista rahalise karistuse, vaid arvestades taolisi asjaolusid asub kohtunik seisukohale, et A.V ´le tuleb mõista lühiajalise vangistuse KrMS § 238 lg 2 sätete kohaldamisega, kuna kriminaalasja arutati kohtus lühimenetluses. Kuna ta on varem kriminaalkorras kohtulikult karistamata, omab kindlat elukohta, võib tema suhtes kohaldada KarS § 74,75 sätteid, ning anda ta katseajal kriminaalhooldaja järelevalve alla. Asitõend 1 karbis (naiste jope MEXX), mis asub kriminaalasja juures, peale kohtuotsuse jõustumist ja tsiviilhagi heastamist välja anda A.V-le, kuna kannatanu jope tagastamist ei soovinud. NM on esitanud tsiviilhagi summas 5800,- krooni, mis on põhjendatud ja kuulub välja mõistmisele. Süüdistatavalt kuuluvad väljamõistmisele ka menetluskulud. Violetta Kõvask Kohtunik