4. Harju Maakohtu 28.02.2007.a. kohtuotsus T.L ja Juri Gluškovi süüdistuses muus osas jätta muutmata ja esitatud apellatsioonid rahuldamata. EDASIKAEBUS Kohtuotsuse peale võib kaevata kassatsioonikorras Riigikohtule 30 päeva jooksul. Selle õiguse kasutamise soovist tuleb samale ringkonnakohtule teatada kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Asjaolud ja menetluse käik Apelleeritud kohtuotsusega T.L, sünd.xxx, Eesti kodanik, varem karistatud kriminaalkorras 5 korda, vahi all, tunnistati süüdi ja karistati
lg 2 p 7 järgi 6 aastase vangistusega ja
Nende kuritegude eest kogumina mõisteti
MS § 238 lg 2 alusel 1/3 võrra, sest asja arutati lühimenetluses. Kandmisele kuuluvaks loeti 4 aastat vangistust. Juri GLUŠKOV, sünd. 03.02.1947.a., kodakondsuseta, varem karistatud kriminaalkorras 4 korda, vahi all, tunnistati süüdi
MS § 238 lg 2 alusel 1/3 võrra, sest asja arutati lühimenetluses. Kandmisele kuuluvaks loeti 4 aastat vangistust, mis liideti
lg 1 alusel eelmise kohtuotsusega mõistetud karistusega, liitkaristuseks mitme kohtuotsuse alusel mõisteti 4 aastat ja 6 kuus vangistust, millest arvati maha ärakantud karistus 6 kuud vangistust. Kandmisele kuuluvaks loeti 4 aastat vangistust. 2 Menetluskulude kõrval mõisteti välja T.L-ilt ja J.Gluškovilt solidaarselt 880 krooni G.T kasuks ning T.L-ilt 350 krooni Stockmanni AS kasuks ja 179.70 krooni VP Market OÜ kasuks.
lg 2 p 7 järgi tunnistati T.L ja J.Gluškov süüdi selles, et nad ühiselt ja koos kindlakstegemata meesisiku ja Jelena-nimelise naisisikuga röövisid 13.06.2006.a. kella 23 paiku Tallinnas Vana-Kalamaja tänaval G. T kaelast hõbeketi koos ristiga ja mobiiltelefoni №kia koos kõnekaartiga kokku 880 krooni väärtuses. Selle käigus Jelena-nimeline naisisik, T.L ja J.Gluškov lõid kannatanut korduvalt näkku. Seejärel tirisid T.L ja J.Gluškov G.T jätkuvalt pekstes Nehatu kohviku juurde, kus röövisid talt veel hõbedast kõrvarõngad, hõbedast sõrmuse ja hõbedast käeketi kokku 1330 krooni väärtuses.
lg 2 p 4, 7 järgi tunnistati varem varguseid toime pannud T.L süüdi katsetes toime panna varguseid: 07.04.2006.a. kella 11.30 ajal koos Klarika Sarapikuga Stockmanni Kaubamajast Tallinnas Liivalaia tn. 53 kaupu kokku 4816 krooni väärtuses, 29.04.2006.a. kella 17.21 ajal koos Marko Keinaneniga kauplusest Tallinnas Tartu mnt.49 pudeli viina väärtusega 129.90 krooni, samal päeval kella 19.01 ajal koos Marko Keinaneniga samast kauplusest toidukaupu koguväärtusega 121.69 krooni, 07.05.2006.a. kella 14.00 paiku kauplusest Tallinnas Telliskivi tn. 24 toidukaupu koguväärtusega 69.40 krooni, 13.05.2006.a. kella 11.40 ajal, 12.27 ajal ja 12.57 ajal kauplusest Tallinnas Tartu mnt. 49 viina igal korral väärtusega 59.90 krooni. Kõik vargusekatsed jäid lõpule viimata, sest vargad peeti turvatöötajate poolt kinni. Apellatsioonid ja taotluste sisu T.L kinnitab, et inkrimineeritud röövimises pole ta süüdi. Kannatanu G.T sõimas rõvedate sõnadega ja hüüdis appi, sest keegi Jelena oli teda käega näkku löönud ja võtnud talt mobiiltelefoni, Jelenaga kaasas olnud meesisik oli aga rebinud talt kaelast risti. Sekkus J.Gluškov ja lõi teda rahustamiseks lahtise käega. Kannatanu soovis alkoholi juurde saada. J.Gluškov tegi talle ettepaneku müüa selleks hõbeehted, millega kannatanu nõustus ja J.Gluškov aitas kannatanut sõrmust sõrmest kätte saada. Kaebaja ei sorinud kannatanu kotis nagu on kinnitanud tunnistaja A. S, vaid otsis enda kotist kreemi. Keegi peale purjus kannatanu pole kinnitanud, et apellant tarvitas vägivalda, mingeid löögijälgi polnud kannatanul näha. J.Gluškovi arvates arutas maakohus kriminaalasja ühepoolselt ja ebaobjektiivselt ning võttis tõena arvesse üksnes kannatanu ütlused. Kaebaja kinnitab, et tema lähenedes seisvatele ja istuvatele isikutele kannatanu G.T ei rääkinud midagi 3 tema röövimisest, küll aga soovist saada juua, kuid selleks polevat raha. Sõrmedes oli tal mitu hõbesõrmust ja apellant soovitas tal rahustuseks mõne neist maha müüa. Kaebaja arvas, et T.L on kannatanu sõbranna ja kolmekesi- J.Gluškov, T.L ja G.T- suundusid J.Gluškovi suunamisel koha suunas, kust võis leida ehetele ostja. Teel andis G.T apellandi ja T.L kätte oma mitu ehteasja, kuid neid pidas kinni politseipatrull. G.T, mõtlemata tagajärgedele, hakkas süüdistama T.L ja J.Gluškovi tema röövimises selleks, et saada neilt seeläbi raha. Kannatanu ütlused, et röövijad toimetasid ta Vana-Kalamaja tn. taarapunkti tagusest hoovist kohviku „Nehatu“ juurde, pole usutavad, sest taarapunkti tagune hoov oli pime ja inimtühi, seega röövimiseks sobivam kui valgustatud ja inimrohke kohviku kant, ka on kannatanu näol tegemist mitte kergekaalulise isikuga. Vaatamata väidetult nelja isiku poolt peksasaamisele kannatanu arsti poole ei pöördunud. Naisisiku löömist pealt näinud tunnistaja ei osutanud apellandile kui naisisiku lööjale. Apellant taotleb kriminaalasja arutada igakülgselt ja objektiivselt. Ringkonnakohtu istungil apellandid toetasid nende poolt esitatud apellatsioonkaebuseid. Prokurör palus jätta maakohtu kohtuotsus muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus ei tohi kriminaalasja arutades apellatsioonkaebuste piiridest väljuda. Kui aga ilmneb materiaalõiguse ebaõige kohaldamine, millega on süüdistatava olukorda raskendatud, võib ringkonnakohus neist piiridest väljuda, olenemata apellatsiooni esitamisest (KrMS § 331 lg 2 ja 3). Vastavalt KrMS § 5 lg 1 mõistetakse karistus teo toimepanemise ajal kehtinud seaduse järgi. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt on tagasiulatuv jõud seadusel, mis välistab teo karistatavuse või muul viisil leevendab isiku olukorda. Nimetatud seadusesätted omavad käesolevas kriminaalasjas tähtsust tegudes, mille toimepanemist kinnitas T.L maakohtus ja mille eest süüditunnistamise kohta pole apellatsioonkaebust esitatud- T.L süüditunnistamises ja karistamises seitsme eraldi varguse eest. Nende varguste toimepanemise ajal kehtinud seaduse kohaselt loeti teiste varguste kõrval kriminaalkorras karistatavateks kõik üksi toimepandud vargused, olenemata varastatu väärtusest. Seetõttu oli seaduslik T.L süüdistamine ja süüdi tunnistamine kõigis seitsmes kõnesolevas varguses. Alates 15.03.2007.a. kehtiva seadusemuudatuse kohaselt on
lg 1 mõttes kriminaalkorras karistatavad üksi toimepandud varavastased süüteod, mille rahaline väärtus ületab kakskümmend miinimumpäevamäära. Seetõttu ei saa käesoleval ajal 4 vaadelda kuritegudena süüdistuses nimetatud vargusekatseid 07.05.2006.a. kella 14.00 ajal kauplusest Tallinnas Telliskivi tn. 24 ning 13.05.2006.a. kella 11.40 ajal, 12.27 ajal ja 12.57 ajal kauplusest Tallinnas Tartu mnt. 49. T.L tuleb neis süüdistustes KrMS § 337 lg 1 p 4 alusel õigeks mõista. Tulenevalt süüdistuse mahu vähenemisest tuleb vähendada talle varguste eest mõistetud karistust. Puutuvalt süüksarvatud röövimisse selgitab ringkonnakohus, et kriminaalasja lahendades kujundab kohus oma siseveendumuse üldtuntud asjaolude või tõendite hindamise tulemusena. KrMS § 63 kohaselt saab tõendiks olla kahtlustatava, süüdistatava, kannatanu ja tunnistaja ütlus, eksperdiarvamus, eksperdi selgitus ekspertiisiaktile, asitõend, protokoll, muu dokument, teabesalvestis. Ühelgi tõendil ette kindlaksmääratud jõudu ei ole, tõendeid hinnatakse nende kogumis. Kui erinevate tõendite vahel on vastuolu, tuleb kohtuotsuses näidata tõendid, mida kohus ei pea usaldusväärseks. Apelleeritud kohtuotsuses on näidatud tõendid, millel rajanes maakohtu veendumus süüdistatavate süüst röövimises: süüdistatavate T.L ja J.Gluškovi, kannatanu G.T ja tunnistaja A.S ütlused. Samuti on tehtud kindlaks, et asitõenditeks olevad ehteasjad- 3 sõrmust, käekett, 3 kõrvarõngast- saadi kätte kinnipidamisel J.Gluškovi käest. Need tõendid pole omavahel kattuvad, mistõttu maakohus oli kohustatud kohtuotsuses näitama, miks kohtu arvates ühed ütlused on usutavad ja teised aga mitte. Seda nõuet on maakohus järginud ning järeldanud, et süüdistuses loetletud esemed võeti kannatanult tema tahte vastaselt ja vägivallaga. Ringkonnakohus nõustub tõenditest tehtud järeldustega ja lisab, et süüdistatavatel on õigus valida kaitsetaktika oma äranägemise kohaselt. Seevastu kannatanu on KrMS § 37 lg 3, § 66 lg 3 kohaselt kohustatud andma tõeseid ütlusi, selle nõude tahtliku rikkumise korral võidakse isik võtta kriminaalvastutusele. Käesolevas asjas on kannatanu G.T ütlused nüanssides küll ebajärjekindlad, kuid olulisimas- mõlemad süüdistatavad võtsid talt vara vägivallaga ja tema tahte vastaselt- on muutumatud. Pealegi on tema ütlused kooskõlas tunnistaja A.S ütlustega (nende kordamiseks käesolevas kohtuotsuses puudub vajadus) ja faktiga, et osa hõivatud esemetest saadi kätte J.Gluškovi käest. Veel on süüdistatavate ütlused käitumisest kokkuleppel koos kannatanuga vastuolus kindlakstehtuga, et politsei tuli sündmuskohale väljakutse peale. J.Gluškovi arvamus, et teadvalt valeütlusi andes soovib kannatanu G.T saada raha, on süüdlastel töösättumuse puudumise tõttu ebausutav. Ka pole kohtu arvates asjakohane arutleda purjus inimeste käitumise loogilisuse üle, et kus olnuks röövida ohutum ja kus ohtlikum. 5 Need asjaolud lisaks maakohtu otsuses nimetatule annavad aluse hinnangule, et kõnesoleva röövi panid toime T.L ja J.Gluškov.
koosseis ei eelda, et vägivallaga peavad olema põhjustatud nähtavad kehavigastused. Neil põhjustel tuleb apellatsioonid KrMS § 337 lg 1 p 1 alusel jätta rahuldamata. Jüri Paap Meelika Aava Ivi Kesküla 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.