Tõkend: elukohast lahkumise keeld. I.T Elukoht: xxxxxxxxx, Isikukood xxxxxxx, Eesti Vabariigi kodanik, kõrgeharidusega Töökoht või õppeasutus: xxxxxxxxx Karistatus: kriminaalkorras ei ole varem karistatud. Väärteokorras on karistatud. Süüdistsues
Tõkend: elukohast lahkumise keeld. B.O süüdistatakse selles, et tema koos I.T-ga 2004.a. septembris xxxxxxxi vallas xxxxxx külas xxxxx maaüksusel, kasutades xxxxxx volitatud esindajana Keskkonnateenistuses registreeritud metsateatisi nr.xxxxx ja nr. xxxxxx vahendliku täideviijana organiseeris xxxxx maaüksusele metsa lõikama xxxxxx harvesteri, juhendas AS xxxxxx meistrit M P raiete läbiviimisel, lastes teha raieid üle terve xxxx kinnistu, näitas harvesteril töötanud K T ja nädal hiljem ka I.T poolt xxxxxx kinnistule raietööle kutsutud xxxxx harvesterijuhtidele A E ja M R ette raiekohad kust, mida ja kui palju lõigata, näidates metsateatisi, mille alusel oli juba nädalapäevad varem xxxxxxx harvesterijuhtide poolt raied teostatud, lasi xxxxx harvesterijuhtidel A E ja M R xxxxxx kinnistul juba värskelt raiutud eraldustel teostada teistkordset harvendusraiet, luues raie teostajatele teadmise, et nad teostavad seaduslikku raiet. Olles ebaseadusliku raie keskseks figuuriks, kes määras ära raie koha, raie liigi ja raie ulatuse, lasi Metsaseaduse § 13 lg 4 ja § 17 lg 2 ning Keskkonnaministri 01.04.1999.a. määrusega nr. 39 kinnitatud „Harvendusraie tegemisel metsa rinnaspindala ja 2 täiuse alammäärad“ sätteid rikkudes xxxxx maaüksuse eraldusel 2, kus oleks lubatud olnud raiuda 35 tm, tegelikult raiuda 336 tm, seega raiuti lubatust rohkem 301 tm; eraldusel 12, kus oleks lubatud olnud raiuda 48 tm, tegelikult raiuda 74 tm, seega raiuti lubatust rohkem 26 tm; eraldusel 13, kus oleks lubatud olnud raiuda 30 tm, tegelikult raiuda 37 tm, seega raiuti lubatust rohkem 7 tm; eraldusel 19, kus oleks lubatud olnud raiuda 32 tm, tegelikult raiuda 68 tm, seega raiuti lubatust rohkem 36 tm; eraldusel 21, kus oleks lubatud olnud raiuda 20 tm tegelikult raiuda 28 tm, seega raiuti lubatust rohkem 8 tm; eraldusel 26, kus oleks lubatud olnud raiuda 20 tm, tegelikult raiuda 57 tm, seega raiuti lubatust rohkem 37 tm; eraldusel 27, kus oleks lubatud olnud raiuda 30 tm, tegelikut raiuda 92 tm, seega raiuti lubatust rohkem 62 tm. Et xxxxx maaüksuse metsas eraldustel 2,12,13,19,21,26 ja 27 tehtud raietega ei ole kinnipeetud lubatud raievanusest ning mets on raiutud hõredamaks, kui seda lubavad rinnaspindala ja täiuse alammäärad, on nimetatud eraldustel tehtud raietega tekitatud keskkonnale kahju kokku summas 235827.- krooni. Kahju arvestamise aluseks on Metsaseaduse § 56 lg 3 p 1 ja Vabariigi Valitsuse 08.06.1999.a. määrusega nr. 186 kinnitatud „Metsaõigusnormide rikkumisega keskkonnale tekitatud kahjude arvestamise määrad p. 2 sätted. Seega B.O, lastes vahendlikku täideviimist kasutades teostada puude ebaseaduslikku raiet ja põhjustades sellega olulise kahju keskkonnale taksides, mis on kehtestatud puude ebaseadusliku raiega tekitatud kahjude sissenõudmiseks, pani toime
Keskkonnainspektsioon on esitanud tsiviilhagi summas 235 827.- krooni. Menetluskulud: kaitsjale toimiku koopia tegemise kulu – 163.40 krooni.
lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale B.O-le karistuseks rahalise karistuse 160 päevamäära ulatuses, s.o. summas 17920.krooni. 07.04.2006 toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. I.T süüdistatakse selles, et tema koos B.O-ga organiseerides 2004.a. septembris xxxxx vallas xxxxx külas xxxxxx maaüksusel raieid, kasutades xxxxxx xxxxxl volitatud esindaja B.O poolt Keskkonnateenistuses registreeritud metsateatisi nr.xxxxxxx ja nr. xxxxx, vahendliku täideviijana organiseeris xxxxxx maaüksusele metsa lõikama xxxxxxxx harvesteri, ja nädalapäevad hiljem xxxxxxx harvesteri, volitades B.O juhendama raietööde läbiviimisel xxxx meistrit M.P ja lastes teha raieid üle terve xxxxxx kinnistu, näitas harvesteril töötanud K T ja nädal hiljem ka enda poolt xxxxxx kinnistule raietööle kutsutud xxxx harvesterijuhtidele A E ja M R ette raiekohad kust, mida ja kui palju lõigata, näidates metsateatisi, mille alusel oli juba nädalapäevad varem xxxxxx harvesterijuhtide poolt raied teostatud, lasi xxxxxxx harvesterijuhtidel A E ja M R xxxxx kinnistul juba värskelt raiutud eraldustel teostada teistkordset harvendusraiet, luues raie teostajatele ja xxxxx omanikule M.K teadmise, et xxxxxx kinnistul teostatakse seaduslikku raiet. Olles ebaseadusliku raie keskseks figuuriks, kes organiseeris xxxxxx kinnistule xxxxxxx raiet teostama harvesterid, määras ära raie koha, raie liigi ja raie ulatuse, lasi Metsaseaduse § 13 lg 4 ja § 17 lg 2 ning Keskkonnaministri 01.04.1999.a. määrusega nr. 39 kinnitatud „Harvendusraie tegemisel metsa rinnaspindala ja täiuse alammäärad“ sätteid rikkudes xxxxxx maaüksuse eraldusel 2, kus oleks lubatud olnud raiuda 35 tm, tegelikult raiuda 336 tm, seega raiuti lubatust rohkem 301 tm; eraldusel 12, kus oleks lubatud olnud raiuda 48 tm, tegelikult raiuda 74 tm, seega raiuti lubatust rohkem 26 tm; eraldusel 13, kus oleks lubatud olnud raiuda 30 tm, tegelikult raiuda 37 tm, seega raiuti lubatust rohkem 7 tm; eraldusel 19, kus oleks 3 lubatud olnud raiuda 32 tm, tegelikult raiuda 68 tm, seega raiuti lubatust rohkem 36 tm; eraldusel 21, kus oleks lubatud olnud raiuda 20 tm tegelikult raiuda 28 tm, seega raiuti lubatust rohkem 8 tm; eraldusel 26, kus oleks lubatud olnud raiuda 20 tm, tegelikult raiuda 57 tm, seega raiuti lubatust rohkem 37 tm; eraldusel 27, kus oleks lubatud olnud raiuda 30 tm, tegelikut raiuda 92 tm, seega raiuti lubatust rohkem 62 tm. Et Sepa maaüksuse metsas eraldustel 2,12,13,19,21,26 ja 27 tehtud raietega ei ole kinnipeetud lubatud raievanusest ning mets on raiutud hõredamaks, kui seda lubavad rinnaspindala ja täiuse alammäärad, on nimetatud eraldustel tehtud raietega tekitatud keskkonnale kahju kokku summas 235827.- krooni. Kahju arvestamise aluseks on Metsaseaduse § 56 lg 3 p 1 ja Vabariigi Valitsuse 08.06.1999.a. määrusega nr. 186 kinnitatud „Metsaõigusnormide rikkumisega keskkonnale tekitatud kahjude arvestamise määrad p. 2 sätted. Seega I.T, lastes vahendlikku täideviimist kasutades teostada puude ebaseaduslikku raiet ja põhjustades sellega olulise kahju keskkonnale taksides, mis on kehtestatud puude ebaseadusliku raiega tekitatud kahjude sissenõudmiseks, pani toime
Keskkonnainspektsioon on esitanud tsiviilhagi summas 235 827.- krooni. Menetluskulud: kaitsjale toimiku koopia tegemise kulu – 163.40 krooni.
lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale I.T-le karistuseks rahalise karistuse 150 päevamäära ulatuses, s.o. summas 17850.- krooni.
lg 1 ja mõista karistuseks rahaline karistus 160 (ükssada kuuskümmend) päevamäära ulatuses, s.o. summas 17 920.00 (seitseteist tuhat üheksasada kakskümmend. 00) krooni riigituludesse. Saaja Rahandusministeerium SEB Eesti Ühispank konto 10220034796011 viitenumber 4100065064. I.T süüdi tunnistada
lg 1 järgi ja mõista karistuseks rahaline karistus 150 (ükssada viiskümmend) päevamäära ulatuses, s.o. summas 17850.00 (seitseteist tuhat kaheksasada viiskümmend. 00) krooni riigituludesse. Saaja Rahandusministeerium SEB Eesti Ühispank konto 10220034796011 viitenumber 4100065064 Tõkend- elukohast lahkumise keeld B.O ja I.T suhtes tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Mõista välja B.O-lt (xxxxxxx) sundraha 4500.00 (neli tuhat viissada,00) krooni riigituludesse. Saaja Rahandusministeerium a/k SEB EÜP 10220034800017 viitenumber
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.