Obsah (11)

§ 239§ 248§ 189§ 175§ 179§ 43§ 45§ 180§ 408§ 412§ 423

TARTU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse tegemise aeg ja koht 09. mai 2006 Tartu Makohtu Viljandi kohtumajas Kriminaalasi Asja lahendamise menetlus nr 1-06-4321 (kohtueelses menetluses n

) §-dest 159 ja 249, tegi kohus otsustused. Otsustused süüs ja karistamises

1. Kriminaalasjas: 1.1 tunnistada alaealine Jalar Kerdmann süüdi karistusseadustiku (KarS) § 209 lg 2 p 1 ja 3 järgi; KarS § 87 lg 1 p 2 alusel vabastada karistusest kohaldades käitumiskontrolli tähtajaga 1 ( üks) aasta; tühistada Jalar Kerdmannile tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld; 1.2 tunnistada S.I süüdi KarS § 209 lg 2 p 3 järgi ja mõista talle karistusena vangistus 1 (üks) aastat; KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel määrata, et mõistetud vangistus jääb tingimisi kohaldamata; määrata S.I-le katseaeg 18 (kaheksateist) kuud ning mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele, kui S.I ei pane katseajal toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab KarS § 75 lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli nõuded; määrata S.I-le käitumiskontrolli ajaks alaliseks elukohaks xxxxxx; tühistada S.I-le tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld. Otsustused kriminaalmenetluse kuludes ja muudes asjaoludes
2. Kriminaalmenetluse kulude osas: 2.2 välja mõista riigieelarve tuludesse: 2.2.1 alaealiselt Jalar Kerdmannilt või vahendite puudumisel tema seaduslikult esindajalt Rita Kerdmannilt, määratud kaitsja tasu kohtumenetluses 1 194 (üks tuhat ükssada üheksakümmend neli) krooni 75 senti ja muu kriminaalmenetluse kulu 2 569 (kaks tuhat viissada kuuskümmend üheksa) krooni 80 senti; 2.2.2 S.I-lt sundraha 4 500 (neli tuhat viissada) krooni, määratud kaitsja tasu kohtumenetluses 1 035 (üks tuhat kolmkümmend viis) krooni 45 senti ja muu kriminaalmenetluse kulu 1 125 (üks tuhat ükssada kakskümmend viis) krooni 50 senti; 2.1 kohtumenetluses määratud korras esinenud kaitsjate osutatud riigi õigusabi ja sellega seotud kulutuste eest osutatud tasu arvestatakse riigi selleks otstarbeks määratud vahendite arvelt advokaatidele: Vello Sikutile 1 194.75 krooni ja Raul Tosmannile 1 035.45 krooni. Selgitused kohtuotsuse peale edasikaebamise korras ja otsuse täitmises
3. Selgitada: 3.1 käitumiskontrollile allutatud süüdimõistetule nimetab kriminaalhooldaja kriminaalhooldusosakonna juhataja ning kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid, võib kohus kriminaalhooldusametniku sellekohase ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele; 3.2 kriminaalmenetluse kulud loetakse tasutuks ja otsust kriminaalmenetluse kuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on kohtukulud täies ulatuses tasunud kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul rahandusministeeriumi arvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas (tasumisel viitenumber 2800049874); 3.3 kohtuotsuse peale edasikaebamise kord on sätestatud

§-des 318 – 321, millede kohaselt kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata kohtumenetluse pooltel Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega; apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Maakohtule Viljandi kohtumaja kaudu kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED

1. Süüdistatavate ja prokuratuuri taotlus Prokuratuur ja süüdistatavad on taotlenud asja lahendamist kokkuleppemenetluses. Prokuröri, süüdistatavate ja süüdistatavate kaitsjate allkirjastatud kokkulepete kohaselt on: 1) alaealise Jalar Kerdmanni süüditunnistamine KarS §-de 209 lg 2 p 1 ja 3 järgi ning vabastamine karistusest kohaldades KarS §-s 87 lg 1 p 2 sätestatud käitumiskontrolli tähtajaga 1 aasta. 2) S.I-le mõistetavaks karistuseks KarS § 209 lg 2 p 3 järgi vangistus 1 aasta; KarS § 74 alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata tingimisi täitmisele ja S.I-le määrata katseaeg 18 kuud koos tema allutamisega KarS §-s 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrollile alalise elukohaga xxxxxx .
2. Süüdistused, kohtus kindlaks tehtud asjaolud ja õiguslikud motiveeringud 2.
3. Jalar Kerdmannile ja S.I-le esitatud süüdistused Alaealist Jalar Kerdmanni on süüdistatud kokkuleppemenetluses selles, et tema varalise kasu saamiseks tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel tasus
4. jaanuaril
5. kella 1.46 ja 1.48 ajal Erko Reinsalule väljaantud Hansapanga kaardiga ostude eest Viljandi maakonnas Pärsti vallas Päril asuvas Texor OÜ tanklas, põhjustades Erko Reinsalule kahju 148.50 krooni ulatuses; seejärel, kokkuleppel koos S.I-ga varalise kasu saamiseks tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel tasus Erko Reinsalule väljaantud Hansapanga kaardiga ostu eest
6. jaanuaril 2006 kella 5.10 ajal Viljandis, Endla 1 asuvas Statoili tanklas, põhjustades Erko Reinsalule kahju 408 krooni ulatuses. See tegevus on alaealisele Jalar Kerdmannile kvalifitseeritud KarS § 209 lg 2 p 1 ja 3 järgi korduva varalise kasu saamisena tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel ja ühel juhul isikute grupis. S.I on süüdistatud kokkuleppemenetluses selles, et tema Jalar Kerdmanniga varalise kasu saamiseks tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel tasus Erko Reinsalule väljaantud Hansapanga kaardiga ostu eest
7. jaanuaril 2006 kella 5.10 ajal 2 Viljandis, Endla 1 asuvas Statoili tanklas, põhjustades Erko Reinsalule kahju 408 krooni ulatuses. See tegevus on S.I-le kvalifitseeritud KarS § 209 lg 2 p 3 järgi varalise kasu saamise tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel isikute grupis. 2.
8. Kohtu seisukoht süüdistuste asjaoludes Kohtul ei tekkinud kahtlusi esitatud süüdistuste asjaolude usaldusväärsuses ja asjaolude vastavuses õigusliku kvalifikatsiooniga. 2.
9. Kohtu põhjendused, järeldused ja õiguslikud motiveeringud Vastavalt

§ 239lg-le 1 on kokkuleppemenetluse kohaldamine võimalik kuriteos, mille eest Kar

S näeb ette kergeima karistusena vähem kui neli aastat ja raskeimaks võimalikuks karistuseks ei ole eluaegset vangistust ning kokkuleppemenetlusega nõustub süüdistatav, kaitsja ja prokuratuur. Kohtuistungil süüdistatavad kinnitasid, et on kokkulepetest aru saanud ja nõustusid sellega. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkulepete sõlmimine on olnud süüdistatavate tõeliste tahete avaldused ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Lähtudes

§-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsimustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt

§ 248lg 1 p-le 2.

Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamiseseme asjaolud selged ning Jalar Kerdmann tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele KarS § 209 lg 2 p 1 ja 3 järgi; S.I tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele KarS § 209 lg 2 p 3 järgi.

1. Kohtu põhjendused karistuse mõistmisel KarS § 209 lg 2 p 1 ja 3 näeb ette süüdlase karistamise kuni viie aastase vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid Jalar Kerdmanni karistusest vabastamise kokkuleppemenetluses. Jalar Kerdmann karistusest vabastamine ja käitumiskontrollile allutamine on põhjendatud vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid S.I karistamise kokkuleppemenetluses. S.I karistamine on põhjendatud vastavalt sõlmitud kokkuleppele.
2. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse põhjendus Menetluskulud on sätestatud

§-s 175. Vastavalt

§ 189

lg-le 1 kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega ning

§ 189

lg 2 kohaselt kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega.

§ 175

lg 1 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis

§ 179lg 1 kohaselt on teise astme kuriteo puhul 1,5 palgamäära, s.

o 4500 krooni.

§ 175lg 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale makstud tasu.

Kaitsja osavõtt kohtumenetlusest on kohustuslik. Vastavalt

§ 43

lg-le 2 kaitsja määrab uurimisasutus, prokuratuur või kohus, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist või kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat taotlenud, kuid kaitsja osavõtt on kohustuslik

§ 45järgi.

Vastavalt riigi õigusabi seaduse § 4 lg 3 p-le 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. Justiitsministri 26. jaanuari 2005 määrusega nr 2 Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja kord on kehtestatud määratud kaitsja tasumäärad kohtulikus menetluses olenevalt menetluse liigist ja kuriteo raskusastmest. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri kriminaalmenetluse kulude hüvitamise määrusega on määratud korras kaitsja esinemise eest arvestatud Jalar Kerdmannile hüvitamisele kuuluvaks summaks 2 548.80 krooni. 3 Süüdistatava kaitsja on esitanud kohtus aruande, millede kohaselt on kohtulikus menetluses osutatud õigusteenust, mille hinnaks on 1 194.75 krooni. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri kriminaalmenetluse kulude hüvitamise määrusega on määratud korras kaitsja esinemise eest arvestatud S.I-le hüvitamisele kuuluvaks summaks 1 104.50 krooni. Süüdistatava kaitsja on esitanud kohtus aruande, millede kohaselt on kohtulikus menetluses osutatud õigusteenust, mille hinnaks on 1 035.45 krooni. Kaitsjate esitatud aruanded kaitsjatasudes on usaldusväärsed ja vastavuses kehtestatud advokaadi tasumääradega ning tulevad välja mõista süüdimõistetutelt riigieelarve tuludesse.

§ 175

lg 10 kohaselt on menetluskuluks muu menetlejal tekkinud kulu, milleks on kriminaalasjas postikulu – 42 krooni. Vastavalt

§ 180

lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu ning kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuses määratakse kes menetluskulud hüvitab ja kui suur on menetluskuludest igaühe osa absoluutsummana või kui see ei ole võimalik, siis murdosana väljendatult ning erikulude suuruse ja erikulud hüvitama kohustatud isiku. Vastavalt

§ 180

lg 3 menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumise väljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks tuleb: 1) alaealiselt Jalar Kerdmannilt või vahendite puudumisel tema seaduslikult esindajalt Rita Kerdmannilt välja mõista kriminaalmenetluse kuludena määratud kaitsja tasu kohtumenetluses 1194.75 krooni ja muu kriminaalmenetluse kulu 2 569.80 (2 548.80+21) krooni riigieelarve tuludesse; arvestades Jalar Kerdmanni alaealisust jätta sundraha 4 500 krooni KarS § 180 lg 3 alusel temalt välja mõistmata. 2) S.I-lt välja mõista kriminaalmenetluse kuludena sundraha 4 500 krooni, määratud kaitsja tasu kohtumenetluses 1 035.45 krooni ja muu kriminaalmenetluse kulu 1 125.50 (1104.50+21) krooni riigieelarve tuludesse. Vastavalt

§ 189

lg-le 3 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustust võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse menetluses (

§-de 383 – 392). 5. Muud põhjendused Süüdistatavatele tõkenditena kohaldatud elukohast lahkumise keelud tuleb tühistada.

§ 408

lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud.

§ 412

lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul.

§ 423

kohaselt kriminaalmenetluse kulude sissenõudmisel järgitakse

sätteid rahalise karistuse täitmisele pööramise kohta. Sellest tulenevalt kohtuotsus kriminaalmenetluse kuludes pööratakse täitmisele juhul, kui süüdimõistetu ei ole ühe kuu möödumisel kohtuotsuse jõustumisest kohtukulusid tasunud ja sellekohast tõendit kohtule esitanud. Toomas Lillsaar Kohtunik 4