← Eesti

1-13-8134/5

Obsah (6)§ 424§ 74§ 65§ 69§ 75§ 16

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 29.oktoober 2013.a. Rapla Kohtuistungi aeg 29.oktoober 2013.a Kriminaalasja number 1-13-8134 Kohtunik Indrek Saar Koht

§ 424

järgi lühimenetluses Süüdistatav G.Z, isikukood xxx, EV kodanik, emakeel eesti, põhiharidusega, AS RMW autojuht, karistatud 11.oktoobril 2011.a. Harju Maakohtu poolt

§ 424järgi vangistusega viis

(5)kuud ja 28 päeva, mille kandmisest vabastati

§ 74lg. 1 alusel kolme

(3)aastase katseajaga, elukoht xxxxxx maakond xxxxx vald xxxxxxx küla xxxxxx talu, tõkendiks elukohast lahkumise keeld alates 19.aprillist 2013.a. Kaitsja vandeadvokaat Natalia Suvorova Kohaldatud menetlusnormid KrMS §§ 238 lg 1 p 4 ja lg 2, 310 lg 1, 311-313, 315 lg 1, 4 ja 5 RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada G.Z kuriteos

§ 424järgi karistada teda vangistusega üks

(1)aasta ja kuus
(6)kuud, mida KrMS § 238 lg. 2 kohaselt vähendada ühe kolmandiku võrra s.o. ühe
(1)aastani.

§ 65lg. 2 kohaselt suurendada karistust Harju Maakohtu poolt 11.oktoobril 2011.a.mõistetud vangistuse kandmata osa s.o. viie

(5)kuu ja kahekümne kaheksa
(28)päeva võrra ja liitkaristuseks mõista vangistus üks
(1)aasta viis
(5)kuud ja kakskümmend kaheksa
(28)päeva.

§ 69lg. 1 kohaselt asendada vangistus ühe tuhande seitsmekümne kuue

(1076)tunni üldkasuliku tööga, mille tegemise tähajaks määrata kaks
(2)aastat arvates kohtuotsuse jõustumisest. Kuni üldkasuliku töö lõpuni on G.Z kohustatud täitma

§ 75lg.

1 ette nähtud käitumiskontrolli nõudeid: elama kohtule avaldatud elukohas, ilmuma määratud aegadel kriminaalhooldaja juurde registreerimistele, alluma oma elukohas kriminaalhooldaja kontrollile, esitama kriminaalhooldajale andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, taotlema kriminaalhooldajalt eelneva loa kauemaks kui viieteistkümneks päevaks Eesti territooriumi piires oma elukohast lahkumiseks, taotlema kriminaalhooldajalt eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks, taotlema kriminaalhooldajalt eelneva loa elu- või töökoha vahetamiseks. Lisakaristusena võtta G.Z-ilt ära mootorsõiduki juhtimise õigus tähtajaga üks

(1)aasta. Karistuse tähtaega arvestada kohtuotsuse jõustumise päevast. Viie päeva jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist on G.Z kohustatud andma juhitunnistuse Maanteeameti liiklusregistri büroole. Tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumise päevast. Välja maksta Eesti Vabariigi eelarvest Eesti Advokatuuri kaudu määratud kaitsja vandeadvokaat Natalia Suvorova tasuks kohtuistungist osavõtu ja istungiks ettevalmistumise eest 72 eurot. Välja mõista G.Z-ilt riigi tuludesse 480 eurot sundraha ja 115.20 eurot määratud kaitsja tasu hüvituseks. Sundraha ja kaitsja tasu on võimalik tasuda vabatahtlikult ositi kaheteist
(12)kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumist s.o. ühes kuus 20 eurot sundraha ja 9.60 eurot kaitsja tasu. Summasid saab tasuda Rahandusministeeriumi kontole nr 333416110002 Danske Bank AS-i Eesti filiaalis, kontole nr 10220034796011 SEB Pank AS-is või kontole nr 221023778606 Swedbank AS-is. Tasumisel märkida saajaks Rahandusministeerium, viitenumber 2800049696 ja selgituseks kohtuasja nr 1-
  1. Esimese osamakse mittetasumise korral saadetakse kohtuotsus sundtäitmisele. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsiooni Pärnu Maakohtu (Rapla kohtumaja) kaudu Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb seitsme päeva jooksul arvates kohtuotsuse lõpuosa kuulutamisele järgnevast päevast, maakohtule teatada. Apellatsioon tuleb esitada viieteistkümne päeva jooksul, arvates päevast, mil kohtumenetluse poolel oli võimalik kohtus kohtuotsusega tutvuda. Apellatsioonist mitteteatamise korral kohtuotsust täismahus ei koostata. Apellatsiooniteate esitamisel koostab kohus motiveeritud kohtuotsuse
  2. päevaks pärast teate saabumist. Menetluskulude hüvitamist võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebusega. Määruskaebus tuleb esitada maakohtu kaudu Tallinna Ringkonnakohtule 10 päeva jooksul arvates päevast, mil kohtuotsus oli menetlusosalisele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Süüdistuse sisu G.Z süüdistatakse selles, et ta 24.märtsil 2013.a. kella 15:45 paiku juhtis Harju maakonnas Kose vallas Sõmeru liivakarjääri tee ja Hiiemäe-Punamäe tee ristmikul sõiduautot VW Golf registrimärgiga xxx xxx alkoholijoobe seisundis- tema veres sisaldus ühe grammi kohta 2.96 milligrammi etanooli. 05.augustil 2013.a. kella 08:33 paiku juhtis Rapla maakonnas Rapla vallas Juuru-Rapla tee 10.9 kilomeetril Juuru suunas sõiduautot Ford Galaxy registrimärgiga xxx xxx alkoholijoobe seisundistema poolt välja hingatud õhus leidus ühe liitri kohta 0.84 milligrammi alkoholi. G.Z teod on kvalifitseeritud

§ 424ette nähtud kuriteona.

Süüdistatava ütlused ja kaitsja seisukoht Süüdistatav tunnistas end täielikult süüdi ja kaitsja ei esitanud samuti süüdistusele vastuväiteid. Kohtuistungil ütlusi süüdistatav anda ei soovinud. Seepärast avaldati prokuröri taotlusel süüdistatava poolt kohtueelsel uurini sel antud ütlused. 19.aprillil 2013.a. kahtlustatavana antud ütlustes (t.l.14- 16) on süüdistatav tunnistanud, et sõitis 24.märtsil 2013.a. koduste probleemide tõttu oma elukohast autoga Harju maakonda Kose valda karjääri, kus hakkas jooma kaasa võetud õlut ja viina. Pärast seda tahtis ta koju tagasi sõita, kuid Sõmeru karjääri ristmikul peatas teda politsei. 06.augustil 2013.a. kahtlustatavana antud ütlustes (t.l. 38) on süüdistatav tunnistanud, et jõi 04.augustil k.a. suuremas koguses kanget õlut. Joomist alustanud kella 12.00 paiku ja lõpetanud õhtul kella 20.00 paiku või hiljem. Järgmisel päeval pidi ta sõitma Raplasse, kuna pidi töökohast ära tooma veoauto võtmed. Joovet ta enam hommikul ei tundnud. Süüdistatav tunnistab endal alkoholisõltuvus. Ta on alustanud alkoholivastast ravi. Kohtu seisukoht Süüks arvatud kuriteo objektiivsed ja subjektiivsed tunnused on G.Z tegevuses tõendatud ja puuduvad süüd ning õigusvastasust välistavad asjaolud. 24.märtsi k.a. episood tuleb lugeda toimepanduks

16 § lg. 3 mõttes otsese tahtlusega, sest süüdistatav asus autot juhtima vahetult pärast suurema koguse alkoholi tarvitamist ja ta pidi seetõttu teadma endal alkoholijoobe olemasolu. 05.augusti k.a. episoodi osas ei ole millegagi ümber lükatud süüdistatava väide alkoholi tarvitamise kohta eelmisel õhtul, mistõttu tuleb see episood lugeda toimepanduks

§ 16lg.4 mõttes kaudse tahtlusega.

Tunnistajana üle kuulatud politseiametnik Eneli Kauberi ütlustest (t.l.9-10) nähtub, et ta peatas süüdistatava poolt juhitud auto. Juht oli ilmsete joobetunnustega. Eelnevalt oli juhtimiskeskuse kaudu tulnud teade selle auto ohtlikust liikumisest Tallinn-Tartu maanteel. Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi poolt 03.aprillil 2013.a.antud arvamuse kohaselt leidus süüdistatava veres ühe grammi kohta 3,03 +_ 0,07 milligrammi etanooli. (t.l. 5-8) Vereproov võeti 24.märtsil 2013.a.kell 16.40. Tõendusliku alkomeetri väljatrükk tõendab, et 05.augustil 2013.a. kell 08.46 leidus süüdistatava poolt välja hingatud õhus ühe liitri kohta 0,84 milligrammi alkoholi. (t.l. 26-27) Tunnistajana üle kuulatud politseiametnik Meelis Koksi ütlustest (t.l. 30-31) nähtub, et ta peatas 05.augustil 2013.a.kella 08.30 paiku Juuru-Rapla teel pärast 10.kilomeetrit süüdistatava poolt juhitud auto. Süüdistatav tunnistas alkoholi tarvitamise jääknähte. Karistust raskendavaid ega kergendavaid asjaolusid G.Z tegevuses ei ole. Karistuse liigi ja määra valikul peab kohus vajalikuks arvestada mõlema kuriteo tahtlikku toimepanemist, süüdistatava soovimatust alluda seaduses ette nähtud keelule ja auto joobeseisundis juhtimisega kaasliiklejatele tekitatud ohtu. Kuriteoepisoodid on toime pandud katseajal. Neil põhjustel kohus leiab, et rahaline karistus ei oleks õiguskorra kaitseks küllaldane ja karistuseks tuleb mõista vangistus, mille määr peab olema vähemalt pool sanktsioonis ettenähtust. Kohaldada tuleb ka lisakaristust, mille määr peab olema varasemast suurem.

§ 74lg.

5 kohaselt ei ole vangistuse kandmisest tingimisi vabastamine enam võimalik ja mõistetavat karistust tuleb

§ 65lg.

2 kohaselt suurendada varem mõistetud kandmata karistuse võrra.

§ 74lg.

5 viimane lause annab niisugusel juhul aga võimaluse asendada vangistus üldkasuliku tööga. Süüdistatav on andnud nõusoleku üldkasuliku töö tegemiseks. Kriminaalhooldaja poolt antud iseloomustuse kohaselt on süüdistatav täitnud käitumiskontrolli nõudeid korrektselt, ta on omandanud Töötukassa kaudu E kategooria autojuhi kvalifikatsiooni ja leidnud endale alalise töökoha. Tööandja iseloomustab G.Z positiivselt (t.l. 50 ja 53) Peale 11.oktoobril 2011.a.Harju Maakohtu poolt mõistetud karistuse G.Z kehtivaid karistusi ei ole. Süüdistatav on asunud end alkoholisõltuvuse vastu ravima. Kohus leiab, et antud juhul ei ole asjaolusid, millised välistaksid vangistuse asendamise üldkasuliku tööga ja kohus peab võimalikuks G.Z-ile niisugune võimalus anda. Indrek Saar Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.