1-05-1503\4

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. aprill 2006.a Tallinn Kriminaalasja number 1-05-1503 Kohtukoosseis Malle Preimer, Jüri Paap ja Ene Randmäe Kriminaalasi P.L. süüdistus KarS § 25 lg 2 - 199 lg 2 p 4 järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu
2. märtsi
3. a otsus lühimenetluses Apellatsiooni esitaja Süüdistatav P.L. Süüdistatav P.L. Varem karistatud kolmel korral, viimati 27.10.2004.a. Tallinna Linnakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 4 – 25 lg 2 järgi 1 aastase vangistusega tingimisi 1 aasta ja 6 kuulise katseajaga. RESOLUTSIOON P.L. poolt esitatud apellatsioon Harju Maakohtu
4. märtsi 2006.a. otsusele jätta läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada advokaadi vahendusel määruskaebuse Riigikohtule Tallinna Ringkonnakohtu kaudu 10 päeva jooksul arvates päevast, mil kaebuse esitaja sai määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK P.L. tunnistati süüdi KarS § 25 lg 2 – 199 lg 2 p 4 järgi ja karistati 3 kuulise vangistusega, mida KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendati ühe kolmandiku võrra, mõistes karistuseks 2 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust eelmise, 27.10.2004.a. otsusega mõistetud kandmata karistuse, 1 aasta võrra ja mõisteti liitkaristuseks 1 aasta ja 2 kuud vangistust. Karistusaja alguseks arvati P.L. vahistamise päev. P.L. tunnistati süüdi selles, et isikuna, kes on varem toime pannud varguse, 30.05.2005.a. Tallinnas Suur-Sõjamäe 4 asuvas Rimi kaupluses pani toime tahtliku teo, mis oli suunatud võõra vallasasja äravõtmisele selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, võttes müügisaalist kõrvaklapijuhtme 21 krooni väärtuses ja möödus kassast kauba eest tasumata, kuid peeti turvatöötaja poolt kinni. APELLATSIOONI SISU P.L. taotleb talle mõistetud karistuse tühistamist ja tingimisi karistuse kohaldamist. Taotlust põhjendab apellant sellega, et vastutust raskendavad asjaolud puuduvad ning kohus ei ole arvestanud karistuse mõistmisel tema isikuga. Ta on teinud eelnevatest karistustest järeldused. Esimese otsusega mõistetud katseaja jooksul ta ei pannud toime kuritegusid ning ka viimase otsuse puhul käitus kuni 30.05.2005.a. korralikult ja täitis käitumiskontrolli nõudeid. Kaup, mida ta Rimi kauplusest püüdis võtta, maksis üksnes 21 krooni, st hinnast lähtuvalt pole see kuritegu. Kahju ei ole ta tekitanud, on avaldanud kahetsust. Peale eelneva ei arvestanud kohus sellega, et tal on haige, pidevat kõrvalabi vajav vanaema, kelle eest hoolitsemine lasub ainult tema õlgadel. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT Kohtukolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalide ja apellatsiooni sisuga, leiab, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ning tuleb jätta läbi vaatamata.
5. oktoobri 2004.a. Tallinna Linnakohtu otsusega tunnistati P.L. süüdi KarS § 25 lg 2 - 199 lg 2 p 4 järgi ja karistati 1 aastase vangistusega KarS § 74 alusel tingimisi 1 aasta ja 6 kuulise katseajaga. Kohtuotsus jõustus
6. novembril
7. a. Olgugi, et P.L. oli teadlik karistusest vabastamise tingimustest, pani ta katseaja kestel toime uue tahtliku kuriteo – varguse katse, mille toimepanemise eest näeb seadus ette karistusena üksnes vangistuse. Seega kuulub P.L. suhtes kohaldamisele KarS § 74 lg 5, mis sätestab, et kui süüdimõistetu paneb katseajal toime uue tahtliku kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, pööratakse karistus täitmisele. Liitkaristus mõistetakse vastavalt KarS § 65 lg-s 2 sätestatule. Eelnevast järeldub, et P.L. teistkordne karistusest tingimisi vabastamine ei ole seadusest tulenevalt võimalik. KarS § 74 lg 5 kohaldamise möödapääsmatusele analoogilistes süüdistusasjades on korduvalt tähelepanu pööranud ka Riigikohus (Riigikohtu otsused 3-1-1-84-03, 3-1-3-3-04). Kohtukolleegium märgib, et rikkudes Tallinna Linnakohtu 27.10.2004.a. otsusega kindlaksmääratud karistusest vabastamise tingimusi ja pannes katseajal toime uue tahtliku kuriteo, oli P.L. teadlik ka apellatsioonis kirjeldatud hoolsuskohustusest oma vanaema suhtes, kuid see ei takistanud tal käitumast viisil, mis tõi kaasa tema teistkordse karistamise vangistusega ja eelmise kohtuotsuse täitmisele pööramise. Apellatsioonis esitatud põhjendused ei saa olla seadusliku kohtuotsuse tühistamise aluseks. Asjaolu, et P.L. täitis talle 23.04.1997.a. otsusega määratud katseajal talle pandud kohustused ja kontrollnõuded, ei oma käesolevas süüdistusasjas karistuse mõistmisel tähtsust. Mis puutub vastutust 2 raskendavate asjaolude puudumisse ja puhtsüdamlikku kahetsusse, siis maakohus on neid asjaolusid karistuse mõistmisel arvestanud ja selgesõnaliselt kohtuotsuses väljendanud. Süüdistatava poolt toimepandud teole antavat õiguslikku hinnangut ei mõjusta asjaolu, et omastada tahetava vara väärtus oli kõigest 21 krooni. Väärteoga oleks tegemist juhul, kui puuduksid süüteokoosseisus sätestatud raskendavad asjaolud. P.L. puhul väljenduvad süüteokoosseisu raskendavad asjaolud selles, et ta on isik, kes on varem toime pannud varguse, mistõttu vastutab ta KarS § 199 lg 2 p 4 järgi ka juhul, kui kuriteo objektiks on väheväärtuslik vallasasi. Eeltoodu alusel on kohtukolleegium seisukohal, et P.L. apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja juhindudes KrMS § 326 lg 2 p 2 jätab selle läbi vaatamata. Malle Preimer Jüri Paap 3 Ene Randmäe