← Eesti

1-05-1949\9

Obsah (9)§ 199§ 73§ 424§ 65§ 68§ 2§ 12§ 27§ 32

1-05-1949 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Ringkonnakohus Otsuse tegemise koht ja aeg 18.04.2006, Jõhvi Kriminaalasja number 1-05-1949 (05244000373) Kohtukoosseis Eesistuja Vladimir Rozalka

§ 199

lg 2 p 4,7- § 25 lg 2 järgi Apelleeritud kohtuotsus Viru Maakohtu Kohtla-Järve kohtumaja 10.02.2006 otsus Apellatsiooni esitaja Süüdistatava M.M-i kaitsja vandeadvokaat Sergei Politšev`i apellatsioon Prokurör Olga Dorogan Süüdistatav M.M –kodakondsuseta, emakeel vene keel, keskeriharidusega, töökoht Päästeamet, varem karistatud: - 08.04.1997 KrK § 139 lg 2 p 1 järgi rahatrahviga 330 krooni; - 27.12.2002 Liiklusseaduse (LS)§ 74-35 järgi rahatrahviga 2400 krooni; - 30.12.2002 LS § 66-1 lg 2 järgi rahatrahviga 2400 krooni; - 10.02.2003 LS § 74-19, § 66-1 lg 2 järgi rahatrahviga 9000 krooni; - 18.10.2004

§ 199

lg 1, § 424 järgi karistuseks 10 kuud vangistust tingimisi,

§ 73

alusel, katseajaga 3 aastat; - 13.07.2005 AS (Alkoholiseadus) § 70 järgi rahatrahviga 600 krooni; - 06.10.2005

§ 424järgi rahatrahviga 9600 krooni ja juhtimisõigustest ilmajäämisega 3 kuuks.

Kaitsja Vandeadvokaat Sergei Politšev 1-05-1949 RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu 10.02.2006 otsus süüdistatava M.M-i süüdimõistmises

§ 199lg 2 p 4,7 - § 25 lg 2 järgi muutmata, apellatsioon rahuldamata.

Otsus tervikuna on menetluspooltele kättesaadav ringkonnakohtu kantseleis 18.04.2006 peale kella 16.

  1. Otsuse peale võivad pooled esitada kassatsiooni / süüdistatav M.M advokaadist kaitsja vahendusel / teatades sellest ringkonnakohtule kirjalikult või faksi teel 7 päeva jooksul alates otsuse kantselei kaudu teatavaks tegemisest. Kassatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse pooltel oli võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Asjaolud ja menetluse käik
  2. Viru Maakohtu poolt tunnistati M.M süüdi

§ 199

lg 2 p 4,7 - § 25 lg 2 järgi ja karistuseks mõisteti 2 kuud vangistust.

§ 65

lg 2 alusel, arvestades 18.10.2004 kohtuotsust, mõisteti liitkaristuseks 12 kuud vangistust.

§ 68alusel arvestati karistusaja hulka eelvangistus.

Ärakandmisele kuuluv karistus 11 kuud ja 27 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks 10.02.

  1. Sama kohtuotsusega tunnistati süüdi Raul Tarum, kuid tema suhtes kohtuotsust ei vaidlustatud.
  2. Viru Maakohus tunnistas M.M-i süüdi selles, et tema koos R.Tarumiga 21.02.2005 kella 11.45 paiku Erra külas Sonda vallas varguse eesmärgil lõikasid tükkideks metallkonstruktsiooni ja laadisid selle autosse. Kuid nad peeti kohapeal kinni. Kannatanule Tiit Lipule tekitati materiaalne kahju summas 5000 krooni. Nimetatud tegevusega pani M.M toime kuriteo, mille kohus kvalifitseeris

§ 199lg 2 p 4,7 - § 25 lg 2 järgi.

Menetlus Viru Ringkonnakohtus Viru Maakohtu otsuse peale apellatsiooni esitanud M.M-i kaitsja vandeadvokaat S.Politšev palub tühistada Viru Maakohtu 10.02.2006 otsus M.M-i suhtes nii karistuse kui ka süüdistuse osas ja tsiviilhagi väljamõistmises kannatanu Tiit Lipu (Lipp) kasuks. Teha uus otsus, millega mõista M.M õigeks

§ 199lg 1 p 1 järgi.

Apellant leiab, et toimiku materjali alusel ei ole tõendatud, et nimelt T.Lipp on metallkonstruktsiooni omanikuks, s.o., et T.Lipp on kannatanuks antud asjas. Vastuolulisus metallkonstruktsiooni omaniku kohta kohtuotsuses ei vasta kohtuotsuse selguse ja arusaadavuse printsiibile. Kohtu järeldus sellest, et asjas olev arve tõendab T.Lipu omandiõigust metallkonstruktsioonile ei ole õige ega vasta asjas olevatele tõenditele. Arvel puudub tasumise märge, teisi tõendeid kauba eest tasumisest T.Lipp esitanud ei ole. Asjas puudub Sonda valla ja T.Lipu vaheline metallkonstruktsioonide ostu-müügileping. Kohus leidis, et ei ole alust mitte usaldada T.Lipu ütluseid sellest, et ta on omanikuks. Kuid kannatanu ütlused on vastuolus arve andmetega. Vastavalt arvele on ostjaks mitte Tiit Lipp, 2

(5)1-05-1949 vaid FIE Tiit Lipp, s.o. eraettevõte. Kohus ei andnud hinnangut vastuolulisusele kannatanu ütlustes kohtuistungil metallkonstruktsiooni hinna kohta. Asjas puuduvad andmed sellest isikust, kes teatas T.Lipule vargusest ja ta on üle kuulamata. Kohtu poolt on tuvastamata kellele kuulub vara, mida püüdsid varastada süüdistatavad, s.t. kes on kannatanu, millega kohus rikkus KrMS § 312 p 1,2 nõudeid. Ringkonnakohtu istungil süüdistatava M.M-i kaitsja advokaat S.Politšev jäi oma apellatsiooni ja apellatsioonis toodud põhjenduste juurde, süüdistatav M.M toetades kaitsja apellatsiooni. Kannatanu T.Lipp kinnitas, et ta on FIE T.Lipp kui kodanik Lipp. Konstruktsiooni vargusega oli talle tekitatud kahju 5000 krooni. Viru Ringkonnaprokuratuuri prokurör O.Dorogan oma arvamuses leidis, et M.M-i ütlused on vastuolulised tema eeluurimisel antud ütlustega ja uuritud tõenditega, tema süü varguses on tõendatud. Kannatanu hagi summas 5000 krooni kuulub väljamõistmisele süüdistatavatelt. Prokurör palus jätta apellatsioon rahuldamata, kohtuotsus muutmata. Viru Ringkonnakohtu seisukoht 1. Vastavalt

§ 2

lg 2 sättele rajaneb

deliktistruktuur kolmeastmelisele süüteomõistele. See tähendab, et teo karistatavuse tuvastamiseks tuleb kõigepealt arvestada koosseisupärasust, seejärel õigusvastasust ja siis süüd. Ja alles siis, kui kõigil kolmel astmel on vastus jaatav, saab rääkida karistatavast teost – antud asjas kuriteost. Teo koosseisupärasus tähendab selle vastavust asjaoludele

-i eriosas äratoodud süüteokoosseisu tunnustele.

§ 12

lg 1 sätestab, et süüteokoosseis on

-i eriosas sätestatud karistatava teo kirjeldus. Omakorda

§ 12

lg 2 sätestab, et süüteokoosseisu objektiivsed tunnused on seaduses kirjeldatud tegevus või tegevusetus ja seaduses sätestatud juhtudel sellega põhjuslikus seoses olev tagajärg ja antud paragrahvi 3.lõige sätestab, et süüteokoosseisu subjektiivsed tunnused on tahtlus või ettevaatamatus ja et seaduses võib olla ette nähtud motiiv, eesmärk või muu süüteokoosseisu subjektiivne tunnus. Kuna

§ 2

lg 2 lähtuvalt tuleb teo karistatavuse tuvastamiseks kõigepealt anda hinnang koosseisupärasusele, siis ringkonnakohus alustab hinnangu andmisest antud vargusekatse objektiivsetele tunnustele. 2. Vastavalt

§ 199on vargus võõra vallasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil.

Võõra vallasasja äravõtmine ongi varguse objektiivne külg. Kaitsja S.Politšev oma apellatsioonis on leidnud, et ei ole tõendatud kellele kuulub metallkonstruktsioon ja kuna antud konstruktsioon on varguse objektiivse külje tunnus, siis ei ole alust arvata, et M.M-i poolt on toime pandud vargus – võõra vallasasja äravõtmine. Varguse koosseis puudub. Ringkonnakohus nõustub kaitsja väitega, et antud asjas metallkonstruktsioon ongi varguse ründeobjekt ja et antud ründeobjekt on varguse objektiivse külje tunnus. Samal ajal ringkonnakohus leiab, et ei ole alust nõustuda kaitsja väitega, et ei ole tuvastatud metallkonstruktsiooni omanik. Antud küsimuse lahendamisel ringkonnakohus nõustub maakohtu arvamusega, et Sonda Vallavalitsuse õiend / kd 1 lk 44 / kinnitab millal, kellele ja mis hinnaga on müüdud antud metallkonstruktsioon. Tõepoolest vallavalitsuse õiendis on märgitud, et kaup müüakse ostajale FIE Tiit Lipp /kd 1 lk 44/. Samal ajal ringkonnakohus leiab, et ei ole oluline, et kannatanu FIE Tiit Lipp ei ole tunnistatud konstruktsiooni 3

(5)1-05-1949 omanikuks, kuna T.Lipp on selgitanud ringkonnakohtu istungil, et ta ongi üksi ja kuna ta ei oma juriidilist haridust siis ta ei teadnud, et sellest tuleb teavitada uurijat. Tuleb ära märkida, et antud asjaolud ei mõju varguse kvalifikatsioonile, kuna metallkonstruktsioon jääb M.M-i ja R.Tarumi jaoks võõraks varaks, olgu selle vara omanikuks kannatanu Tiit Lipp või FIE Tiit Lipp. Kaitsja vaidlustab ka seda, et kriminaalasja materjalides ei ole õiendit, mis oleks kinnitanud, et T.Lipp on konstruktsiooni eest tasunud ja ei ole olemas ostu-müügi lepingut T.Lipu ja vallavalitsuse vahel. Ringkonnakohus leiab, et antud kaitsja väide ei ole oluline, kuna vallavalitsusel, kui endisel konstruktsiooni omanikul, oli õigus konstruktsioon anda üle üldse tasuta, näiteks kinkida, ostu-müügi leping võis olla lihtsalt suuline, mis samuti ei ole keelatud / /. Ringkonnakohus leiab, et väärib tähelepanu kaitsja märge sellest, et kriminaalasjas on igasuguseid andmeid konstruktsiooni hinna kohta – valla õiendi järgi maksab 7200.35 krooni / kd 1 lk 1 lk 44 /, kannatanu T.Lipp on maakohtu istungil öelnud, et konstruktsioon on ostetud 20.
  1. krooni eest / kd 2 lk 34 / ja samal ajal jäi ta maakohtus hagi juurde 5000 krooni / kd 2 lk 35/, millega nõustus ka maakohus oma otsuses. Ringkonnakohtu istungil kannatanu T.Lipp kinnitas oma hagi summas 5000 krooni. Vaatamata ülaltoodule ringkonnakohus ei pea vajalikuks jätta tsiviilhagi läbivaatamiseks tsiviilkohtumenetluse korras, kuna kannatanu haginõue summas 5000 krooni on piisavalt reaalne, ei ole põhjendamatult suurendatud ja kõigepealt on oluliselt väiksem hinnast, millega vallavalitsus müüs konstruktsiooni T.Lipule – 7200.35 krooni. Ei ole õigustatud kannatanule uute probleemide tekitamine seoses antud küsimuse lahendamisega. Lähtudes eeltoodust ringkonnakohus leiab, et varguse objektiivne külg süüdistatava M.M-i / / tegudes on olemas ja tõendatud.
  2. Subjektiivsest küljest eeldab vargus tahtlust koosseisu asjaolude suhtes. Koosseis on täidetud, kui isik tegutseb vähemalt kaudse tahtlusega, mis omakorda tähendab, et isik peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. Praktiliselt subjektiivne külg

§ 199

on kirjeldatud järgmiselt – Kaitsja S.Politšev oma apellatsioonis viitab

17 lg 1-le, kus on öeldud, et isik, kes tegu toime pannes ei tea asjaolu, mis vastab süüteokoosseisule, ei pane tegu toime tahtlikult. Sellisel juhul vastutab isik seaduses sätestatud juhtudel ettevaatamatusest toimepandud süüteo eest. Kuna kaitsealune M.M ei teadnud, et ta omastab metallkonstruktsiooni, mis kuulub teisele isikule, siis seepärast M.M-i tegutsemist ei saa pidada tahtlikuks. Praktiliselt kaitsja viidab sellele, et tegemist on koosseisueksimusega /vaadata Riigikohtu otsust 3-1-195-05/. Ringkonnakohus leiab, et kriminaalasja faktilised asjaolud ei anna alust nõustuda antud kaitsja seisukohaga. Eeluurimise käigus M.M on kinnitanud, et nad nagu oleksid Tarumiga 18.02.2005 küsinud traktoristilt, kelle kuulub metallkonstruktsioon ja traktorist on vastanud, et vist mitte kellelegi. Traktoristi vastus oli talle teada ja arusaadav. Samuti on M.M andnud ütlusi, et nimelt tema isiklikult on küsinud vanema naisterahva käest konstruktsiooni kohta ja naisterahvas on vastanud, et konstruktsioon vist ei ole mitte kellegi oma, kuna on siin juba ammu. Lähtudes sellest olid tema ja Tarum kindlad, et metallkonstruktsioon ei kuulu kellelegi. Maakohtu istungil M.M käis välja juba uue versiooni, nagu ta isiklikult ei olekski küsinud kellegi käest konstruktsiooni omaniku kohta, kuna ei valda eesti keelt / kd 2 lk 36 /. Süüdistatav R.Tarum maakohtu istungil on kinnitanud, et nimelt tema on küsinud konstruktsiooni kohta traktoristilt ja naisterahvalt /kd 2 lk 36 /. Vaatamata sellele, et maakohtu istungil M.M ja R.Tarum on oluliselt muutnud oma ütlusi, M.M on 4

(5)1-05-1949 käinud välja täitsa uue versiooni, ringkonnakohus leiab, et nii M.M-i kui ka R.Tarumi süü metallkonstruktsiooni varguse katses on tõendatud. Ringkonnakohus lähtub järgmisest : Tuleb lugeda üldtuntuks faktiks, et üldkasutatavad kommunikatsioonid, vee ja soojuse torustikud, kaablitrassid jne ei ole millegagi eraldatud. Samal ajal ei teki kellelgi arvamust, et see kõik ei kuulu kellelegi. Täpselt sama võib öelda antud metallkonstruktsiooni kohta, mis iseendast on suur ja mahukas ja asetses Erra aleviku aiandi ja Erra aleviku tänavate ristmiku lähedal / kd 1 lk 5-11/. Eeltoodu lükkab täielikult ümber M.M-i versiooni, et ta nagu oleks olnud kindel, et konstruktsioon ei kuulu kellelegi. Tõsiselt ei saa võtta ka M.M-i eelmist versiooni, et ta oli kindel, et konstruktsioon kellelegi ei kuulu, kuna ta küsis selle kohta traktoristilt ja vanemalt naisterahvalt. Praktiliselt M.M väitis, et küsis möödakäijatelt, kellele kuulub antud vara, mida ei saa üldse tõsiselt võtta. Ja kui arvestada M.M-i uut versiooni, et mitte tema vaid Tarum küsis antud isikutelt konstruktsiooni kohta, siis see ei muuda asja, kuna möödakäijad ei saa olla usaldusväärse informatsiooni allikaks. Arvestades ülaltoodut leiab ringkonnakohus, et antud varguse subjektiivse külje tunnused, mis kinnitavad M.M-i tahtlust, on tõendatud. M.M-i tegevuses on olemas

§ 199– § 25 lg 2 koosseis.

4. M.M-i poolt toimepandud tegu on õigusevastane, kuna puuduvad asjaolud, mis välistavad õigusvastasust ja kõigepealt

§ 27mõttes.

5. M.M on süüdi antud kuriteos / selle kohta vaadake otsuse p 3,4 / ja samuti puuduvad tema süüd välistavad asjaolud

§ 32mõttes. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes Kr

MS §§-dest 337 lg 1 p 1,2 ; 342 lg 3 p 1 ; 343 ; 344 lg 3 ; 345 lg 1,2 Viru Maakohtu 10.02.2006 otsus süüdistatava M.M-i suhtes muutmisele ei kuulu. Vladimir Rozalka Mihhail Komtšatnikov 5

(5)Maarika Kuusk

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.