A.Si süüdistatakse selles, et tema varalise kasu saamise eesmärgil tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel pani toime kelmuse, mis seisnes selles, et tema 13.09.2003 lubas aidata G.Si sooritada eksternina autokooli eksami ning saada kõik selleks vajalik dokumendid. G.S tasus A.Sile ette sularahas kokku 8 000 krooni: 13.09.2003 – 4 000 krooni; 15.09.2003 – 1 500 krooni;17.09.2003 – 2 500 krooni. Lubatavatest dokumentidest sai G.S autojuhi tervisetõendi number 456, muid dokumente ei ole A.S ei toonud ning samuti puudus A.Sil igasugune võimalus algusest peale aidata G.Si sooritada eksternina autokooli eksami. - samuti A.S, olles isikuks, kes on varem toime pannud kelmuse, varalise kasu saamise eesmärgil tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel pani toime kelmuse, mis seisnes selles, et A.S lubas aidata P.Sil saada Tallinna Pedagoogika Ülikooli diplomit, kuid tegelikult puudus A.Sil igasugune võimalus eelpool nimetatud diplomit saada. P.S tasus 15.12.2003 A.Sile Tallinna Pedagoogiga Ülikooli hoones asukohaga Narva mnt 25, Tallinnas eelpool nimetatud teenuse osutamise eest 300 USD, kuid nõudis koheselt A.Silt tagasi 200 USD. Võttes P.Si käest 100 USD, A.S ütles, et läheb ning vestleb ülikooli rektoriga, kuid tagasi enam ei tulnud ja P.Sile lubatud diplomit ei toonud. Seega pani A.S toime varalise kasu saamise tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel isikuna, kes on varem toime pannud kelmuse, s.o.
A.Si süüdistatakse selles, et tema eesmärgiga lasta võltsitud raha käibele andis ajalehte Privat Info kuulutuse, mille kohaselt on tal müüa 2 mobiiltelefoni Nokia 3310, mistõttu 24.11.2002 võttis temaga ühendust A.B et leppida kokku kohtumine, mis toimus aadressil Sõpruse pst 196, Tallinn, kus A.S andis A.Bile tutvumiseks mobiiltelefoni Nokia 3310 ning A.B andis A.Sile rahatähe väärtusega 100 USD. Ajal, mil A.B tutvus eelpool nimetatud mobiiltelefoniga, vahetas A.S salaja A.Bi käest saadud ehtsa rahatähe väärtusega 100 USD võltsitud 100 USD vastu numbriga AB73079667B, eeldades, et A.B tagastab talle telefoni, kuna telefonil puudus akulaadija ja nõuab temale antud rahatähe väärtusega 100 USD tagasi. - samuti A.S uuesti eesmärgiga kasutada võltsitud raha 25.04.2003 tasus Argo Heinmaale aadressil Siili 23 – 13, Tallinn Argo Heinmaa poolt müüdava videokaamera Sony eest kolme võltsitud rahatähega väärtusega iga 100 USD kokku 300 USD numbritega AB98736974B, AB10796732L ja AB10796732L. 2 - samuti A.S uuesti eesmärgiga lasta võltsitud raha käibele andis ajalehte Privat Info kuulutuse, mille kohaselt on tal müüa mobiiltelefon Nokia 5210, mistõttu 14.07.2003 võttis M.S A.Siga ühendust ning kohtumisel aadressil Sõpruse pst 196, Tallinn andis A.S M.Sile tutvumiseks mobiiltelefoni Nokia 5210 ning M.S andis A.Sile rahatähe väärtusega 100 USD. Ajal, mil M.S tutvus eelpool nimetatud mobiiltelefoniga, vahetas A.S salaja M.Si käest saadud ehtsa rahatähe väärtusega 100 USD võltsitud 100 USD vastu numbriga AB19768492L , eeldades, et M.S tagastab talle telefoni, kuna telefonil puudus akumulaator ja nõuab temale antud rahatähe väärtusega 100 USD tagasi. - samuti A.S uuesti eesmärgiga lasta võltsitud raha käibele 15.12.2003 aadressil Narva mnt 25, Tallinn sai P.Siga kokku, lubades tasu eest aidata viimast soorita eksami eksternina. P.S tasus A.Sile 300 USD – kaks rahatähte iga väärtusega 100 USD ja kaks rahatähte iga väärtusega 50 USD. Saades P.Silt raha, pani P.B raha enda taskusse. Kuid hetke pärast nõudis P.Sn A.Silt tagasi 200 USD. Raha tagastamisel P.Sile võttis A.S enda taskust sinna eelnevalt pandud 2 võltsitud rahatähte iga väärtusega 100 USD numbritega AB38855898Q ja AB71259165P ning ulatas neid P.Sile. Seega pani A.S toime võltsitud maksevahendi kasutamisega ja korduva võltsitud maksevahendi käibelelaskmisega kuriteo, mis on kvalifitseeritav
Kuritegudega on tekitatud materiaalne kahju järgnevatele isikutele: M.Sile summas 1 400 krooni, G.Sile summas 8 000 krooni, Argo Heinmaale summas 4 267 krooni, A.Bile summas 1 561 krooni, G.S summas 3 837 krooni. Kohtualuse A.S, kohtualuse kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe alusel on mõistetavaks karistuseks A.Sile :
lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo eest mõista karistuseks 1 aasta vangistust.
lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo eest mõista karistuseks 2 aastat ja 3 kuud vangistust. Lähtuvalt
64 lõikest 1 lugeda kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ning mõista liitkaristuseks 2 aastat ja 3 kuud vangistust. Lähtuvalt
lõigetest 1 ja 3 jätta vangistus süüdimõistetu suhtes täielikult kohaldamata, kui süüdimõistetu ei pane 3. aastase katseaja jooksul uut tahtlikku kuritegu ning täidab temale
lõikes 1 ettenähtud käitumiskontrolli ajaks määratud kontrollnõuded: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Lähtuvalt KaS § 68 lg 1 arvata A.Si karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg, 28.01.2004 kuni 30.01.2004, ehk 2 päeva. A.S tunnistas ennast süüdistuses täielikult süüdi ja jäi sõlmitud kokkuleppe juurde. Kriminaalasja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et tema süü on täielikult tõendatud. Enese süüditunnistamise kokkuleppe sõlmimine on olnud A.S tõeline tahteavaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud KrMS kokkuleppemenetluse reguleerivaid sätteid. Kohus leiab, et kohtualune A.S tuleb süüdi tunnistada
lg 2 p 1, § 209 lg 2 p 1 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Kohus on kohtuistungil jõudnud veendumusele, et kohtualuse poolt enda süüdi tunnistamine kuriteo toimepanemises ning kokkuleppe sõlmimine kohtualuse, tema kaitsja ning prokuröri vahel on nende tõeline tahe ja kokkuleppe sõlmimisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätted. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KrMS § 175 lg 1 p 4, § 175 lg 1 p 9, § 247 lg 5 ja § 248 lg 1 p 4, kohus O t s u s t a s: 3 Süüdi mõista A.S: 1.
lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo eest mõista karistuseks 1 aasta vangistust; 2.
lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo eest mõista karistuseks 2 aastat ja 3 kuud vangistust. Lähtuvalt
64 lõikest 1 lugeda kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ning mõista liitkaristuseks 2 aastat ja 3 kuud vangistust. Lähtuvalt
lõigetest 1 ja 3 jätta vangistus süüdimõistetu suhtes täielikult kohaldamata, kui süüdimõistetu ei pane 3 aastase katseaja jooksul uut tahtlikku kuritegu ning täidab temale
lõikes 1 ettenähtud käitumiskontrolli ajaks määratud kontrollnõuded: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. KaS § 68 lg 1 arvata A.Si karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg, s.o. 28.01.2004.a kuni 30.01.2004.a ehk 2 päeva. Tõkend- elukohast lahkumise keeld – kohtuotsuse jõustumisel tühistada. Tsiviilhagi summas 1 400 krooni kuulub hüvitamisele M.Sile a/a nr 10010099301011 Ühispangas. Tsiviilhagi summas 8 000 krooni kuulub hüvitamisele G.Sile a/a nr 1101495134 Hansapangas. Tsiviilhagi summas 4 267 krooni kuulub hüvitamisele Argo Heinmaale a/a nr 221008418486 Hansapangas. Tsiviilhagi summas 1 561 krooni kuulub hüvitamisele A.Bile a/a nr 1101247570 Hansapangas. Tsiviilhagi summas 3 837 krooni kuulub hüvitamisele G.S a/a nr 1102286514 Hansapangas. Välja mõista A.S´ilt sundraha 4500.- krooni ja ekspertiisikulu 360 krooni riigi tuludesse. Asitõend – 2 USA 100 –dollarilist- jätta kriminaalasja juurde. Kohtukulud kanda Rahandusministeeriumi a/k SEB EÜP 10220034800017, märkides Harju Maakohtu viitenumbri 2800049777. Maksekorralduse selgitusse märkida Liivalaia kohtumaja, kohtuotsuse number ja nõude liik (sundraha, ekspertiisikulu tuvastamine) ning esitada Harju Maakohtu kuriteokantseleile. Kohtuotsuse peale võib KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel kohtumenetluse pool juhul, kui on tegemist kokkuleppemenetluse sätete rikkumisega, esitada 15 päeva jooksul apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on kohtus võimalik kohtuotsusega tutvuda. Kohtunik Merike Allikmäe
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.