Obsah (6)

§ 121§ 200§ 64§ 68§ 74§ 75

TARTU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse tegemise aeg ja koht 08.juunil 2006 Tartu Makohtu Viljandi kohtumajas Kriminaalasi Asja lahendamise menetlus nr 1-06-7523 (kohtueelses menetluses

§ 121

ja § 200 lg 1 järgi vandeadvokaat Vello Sikut RESOLUTSIOON Aluseks võtnud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-dest 159 ja 249, tegi kohus otsustused. Otsustused süüs ja karistamises 1. Tunnistada H.D süüdi karistusseadustiku (

) § 121 järgi ja mõista talle karistuseks vangistus 3 (kolm) kuud; tunnistada H.D süüdi

§ 200

lg 1 järgi ja mõista talle karistuseks vangistus 2 (kaks) aastat.

§ 64

lg 1 alusel mõista liitkaristus lugedes kergem karistus kaetuks raskeima karistusega, liitkaristusena mõista 2 (kaks) aastat vangistust.

§ 68

lg 1 alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg 09.12.2005 kuni 08.06.2006, so 5 (viis) kuud ja 29 (kakskümmend üheksa) päeva karistusaja hulka, lõplikuks karistuseks mõista vangistus 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud 1 (üks) päev.

§ 74

alusel määrata, et tingimisi jäetakse vangistus kohaldamata kui H.D 18 (kaheksateistkümne) kuulise katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle

§ 75

lg 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1.1 elama kohtu poolt määratud elukohas - xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx 1.2 ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 1.3 alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 1.4 saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15neks päevaks; 1.5 saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. H.D määrata Tartu Maakohtu kriminaalhooldusosakonna Viljandi talituse juhataja poolt määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla.

1. tühistada H.D-le tõkendina kohaldatud vahi all pidamine ning vabastada ta kohtusaalis vahi alt. Otsustused kriminaalmenetluse kuludes ja muudes asjaoludes
2. Kahjude ja kriminaalmenetluse kulude ning kriminaalmenetluses kohaldatavate muude abinõude osas: 2.1 kuriteoga tekitatud ja heastamata kahjus: 2.1.1 rahuldada täielikult Tiiu Mikk tsiviilhagi ning välja mõista H.D-lt 4000 (neli tuhat) krooni Tiiu Mikk kasuks; 2.2 välja mõista H.D-lt riigieelarve tuludesse sundraha 4500 (neli tuhat viissada) krooni ja määratud kaitsja tasu kohtumenetluses kokku 7539.80 (seitse tuhat viissada kolmkümmend üheksa ja 80) krooni; 2.3 kohtumenetluses määratud korras esinenud kaitsja osutatud riigi õigusabi ja sellega seotud kulutuste eest osutatud tasu 1593 (üks tuhat viissada üheksakümmend kolm) krooni arvestatakse riigi selleks otstarbeks määratud vahendite arvelt vandeadvokaat Vello Sikutile. Selgitused kohtuotsuse peale edasikaebamise korras ja otsuse täitmises
3. Selgitada: 3.1 käitumiskontrollile allutatud süüdimõistetule nimetab kriminaalhooldaja kriminaalhooldusosakonna juhataja ning kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku sellekohase ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele; 3.2 kohtuotsust kriminaalmenetluse kuludes ei saadeta täitmisele pööramiseks kohtutäiturile ja kohtuotsus kriminaalmenetluse kuludes loetakse täidetuks, kui süüdimõistetu on kriminaalmenetluse kulud täies ulatuses tasunud kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul rahandusministeeriumi arvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas (kaitsjatasu, ekspertiisitasu, postikulu, sundraha viitenumber 2800049874); 3.3 kohtuotsuse peale edasikaebamise kord on sätestatud KrMS §-des 318 – 321, millede kohaselt kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata kohtumenetluse pooltel Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega; apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED
4. Süüdistatava ja prokuratuuri taotlus Prokuratuur ja süüdistatav on taotlenud asja lahendamist kokkuleppemenetluses. Prokuröri, süüdistatava ja süüdistatava kaitsja allkirjastatud kokkuleppe kohaselt on H.D-le mõistetavaks karistuseks

§ 121

järgi vangistus 3 (kolm) kuud;

§ 200

lg 1 järgi vangistus (kaks) aastat.

§ 64

lg 1 alusel mõista liitkaristus lugedes kergem karistus kaetuks raskeima karistusega, liitkaristusena mõista 2 (kaks) aastat vangistust.

§ 68

lg 1 alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg 09.12.2005 kuni 08.06.2006 so 5 (viis) kuud 29 (kakskümmend üheksa) päeva karistusaja hulka, lõplikuks karistuseks mõista vangistus 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud 1 (üks) päev.

§ 74

alusel määrata, et tingimisi jäetakse vangistus kohaldamata kui ta 18 (kaheksateistkümne) kuulise katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab

§ 75

lg 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi: elama kohtu poolt määratud elukohas– xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 2 alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15-neks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. H.D määratakse Tartu Maakohtu kriminaalhooldusosakonna Viljandi talituse juhataja poolt määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla.

1. Süüdistused, kohtulikul arutamisel kindlaks tehtud asjaolud ja õiguslikud motiveeringud 2.
2. H.D-le esitatud süüdistused H.D on süüstatud kokkuleppemenetluses selles, et tema 03.09.2005 kella 16.00 paiku Viljandi maakonnas Tarvastu vallas metsavahelisel teel lõi isikliku viha ajendil Heino Põtra mitmel korral rusikatega näkku, tõmbas Heino Põdra jõuga autost välja ning tõukas ta pikali maha. Kehalise väärkohtlemisega, mis seisnes kannatanule valu põhjustamises, pani H.D toime

§ 121järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Veel süüdistatakse H.D selles, et tema 03.09.2005 kella 16 paiku Viljandi maakonnas Tarvastu vallas Järveküla külas metsavahelisel teel lõi röövimise eesmärgil Heino Põtra käega näkku ja omastas Heino Põdra Hansapanga magnetkaardi. Nimetatud magnetkaardi sisestas ta Viljandi maakonnas Tarvastu vallas Mustla alevikus Hansapanga automaati ning võttis Heino Põdra arveldusarvelt 4000 krooni raha, mille omastas. Röövimisega, so võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see oli toime pandud vägivallaga pani H.D toime

§ 200lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

H.D teod on talle kvalifitseeritud

§ 200lg 1 ja § 121 järgi.

2.1.

1. Kohtu seisukoht süüdistuste asjaoludes Kohtul ei tekkinud kahtlusi esitatud süüdistuste asjaolude usaldusväärsuses ja asjaolude vastavuses õigusliku kvalifikatsiooniga. 2.1.
2. Kohtu põhjendused, järeldused ja õiguslikud motiveeringud Vastavalt KrMS § 239 lg-le 1 on kokkuleppemenetluse kohaldamine võimalik kuriteos, mille eest karistusseadustik näeb ette kergeima karistusena vähem kui neli aastat ja raskeimaks võimalikuks karistuseks ei ole eluaegset vangistust ning kokkuleppemenetlusega nõustub süüdistatav, kaitsja ja prokuratuur. Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus sellega. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Lähtudes KrMS §-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsimustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p-le
3. Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamiseseme asjaolud selged ning H.D tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele

§ 200lg 1 ja § 121 järgi.

2.1.

1. Tsiviilhagi otsustamine Tiiu Mikk on esitanud kriminaalasjas tekitatud ja heastamata kahjude hüvitamiseks tsiviilhagi 4000 krooni. Tsiviilhagi on põhjendatud ja tuleb KrMS § 310 lg 1 alusel täielikult rahuldada. 3
2. Kohtu põhjendused karistuse mõistmisel Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid H.D karistamise kokkuleppemenetluses. H.D karistamine on põhjendatud vastavalt sõlmitud kokkuleppele.
3. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse põhjendus Menetluskulud on sätestatud KrMS §-s
4. Vastavalt KrMS § 189 lg-le 1 kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega ning KrMS § 189 lg 2 kohaselt kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega. 1) sundraha KrMS § 175 lg 1 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis KrMS § 179 lg 1 kohaselt on teise astme kuriteo puhul 1,5 palgamäära ja esimese astme kuriteo puhul 2,5 palga alammäära. 2) määratud kaitsja KrMS § 175 lg 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale makstud tasu. Kaitsja osavõtt kohtumenetlusest on kohustuslik. Vastavalt KrMS § 43 lg-le 2 kaitsja määrab uurimisasutus, prokuratuur või kohus, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist või kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat taotlenud, kuid kaitsja osavõtt on kohustuslik KrMS § 45 järgi. Vastavalt riigi õigusabi seaduse § 4 lg 3 p-le 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. Justiitsministri
5. jaanuari 2005 määrusega nr 2 Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja kord on kehtestatud määratud kaitsja tasumäärad kohtulikus menetluses olenevalt menetluse liigist ja kuriteo raskusastmest. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri kriminaalmenetluse kulude hüvitamise määrusega on määratud korras kaitsja esinemise eest arvestatud hüvitamisele kuuluvaks summaks kokku 7539.80 krooni. Süüdistatava kaitsja on esitanud kohtus aruande, mille kohaselt on kohtulikus menetluses osutatud õigusteenust, mille hinnaks on 1593 krooni. Kaitsja esitatud aruanne kaitsjatasus on usaldusväärne ja vastavuses kehtestatud advokaadi tasumääradega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks tuleb H.D-lt välja mõista kriminaalmenetluse kuludena sundraha 4500 krooni ja määratud kaitsja tasu kohtumenetluses kokku 7539.80 krooni riigieelarve tuludesse. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, et menetluskulude hüvitamine oleks süüdimõistetul üle jõu käivaks kohustuseks. Vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustust võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse menetluses (KrMS §-de 383 – 392).
6. Muud põhjendused ja eelvangistusaja arvestus H.D on kahtlustatavana kinni peetud ja tõkendina vahistamine on talle kohaldatud 9.detsembril 2005, seega on H.D viibinud eelvangistuses 5 kuud ja 29 päeva. Seoses H.D-le

§ 74

kohaldamisega, tuleb talle kohaldatud tõkend vahi alla võtmine tühistada ning eelvangistuses oldud aeg arvestada kantud karistusena mõistetud vangistuse hulka ja lugeda H.D kandmata karistuseks vangistus 1 aasta 6 kuud ja 1 päev. KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul. KrMS § 423 kohaselt kriminaalmenetluse kulude sissenõudmisel järgitakse KrMS sätteid rahalise karistuse täitmisele pööramise kohta. Sellest tulenevalt kohtuotsus kriminaalmenetluse 4 kuludes pööratakse täitmisele juhul, kui süüdimõistetu ei ole ühe kuu möödumisel kohtuotsuse jõustumisest kohtukulusid tasunud ja sellekohast tõendit kohtule esitanud. Urmas Reinola Kohtunik 5