← Eesti

1-06-5738\2

Obsah (12)§ 239§ 248§ 310§ 189§ 175§ 179§ 43§ 45§ 180§ 408§ 412§ 423

TARTU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse tegemise aeg ja koht 27. juuni 2006 Tartu Makohtu Viljandi kohtumajas Kriminaalasi Asja lahendamise menetlus nr 1-06-5738 (kohtueelses menetluses

) §-dest 159 ja 249, tegi kohus otsustused. Otsustused süüs ja karistamises

  1. Tunnistada J.T süüdi karistusseadustiku (KarS) § 121 järgi ja mõista talle rahaline karistus 60 päevamäära, s. o 3 000 krooni; ning tunnistada J.T süüdi KarS § 201 lg 2 p 1 järgi ja mõista talle rahaline karistus 40 päevamäära, s. o 2 000 krooni KarS § 64 alusel mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamisega mõista J.T-le liitkaristus rahalise karistusena 100 (ükssada) päevamäära s.o 5 000 (viis tuhat) krooni; tühistada J.T-le tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld. Otsustused kriminaalmenetluse kuludes ja muudes asjaoludes
  2. Kahju ja kriminaalmenetluse kulude osas: 2.1 kuriteoga tekitatud ja heastamata kahjus rahuldada täielikult Peeter Luhti tsiviilhagi ning välja mõista J.T-lt 1 300 (üks tuhat kolmsada) krooni Peeter Luhti kasuks; 2.2 välja mõista J.T-lt riigieelarve tuludesse sundraha 4 500 (neli tuhat viissada) krooni, määratud kaitsja tasu kohtumenetluses 1 035 (üks tuhat kolmkümmend viis) krooni 45 senti ja muu kriminaalmenetluse kulu 1 125 (üks tuhat ükssada kakskümmend viis) krooni 50 senti; 2.3 kohtumenetluses määratud korras esinenud kaitsja osutatud riigi õigusabi ja sellega seotud kulutuste eest osutatud tasu 1 035.45 krooni arvestatakse riigi selleks otstarbeks määratud vahendite arvelt advokaat Margo Normannile. Selgitused kohtuotsuse peale edasikaebamise korras ja otsuse täitmises
  3. Selgitada: 3.1 rahalise karistus loetakse täidetuks ja otsust rahalises karistuses kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on rahalise karistusena mõistetud rahasumma täies ulatuses tasunud kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul rahandusministeeriumi arvele nr 10220034796011 SEB Eesti Ühispangas või arvele nr 221023778606 Hansapangas (tasumisel viitenumber 4100065035) kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul; 3.2 kriminaalmenetluse kulud loetakse tasutuks ja otsust kriminaalmenetluse kuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on kohtukulud täies ulatuses tasunud kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul rahandusministeeriumi arvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas (tasumisel viitenumber 2800049874); 3.3 kohtuotsuse peale edasikaebamise kord on sätestatud

§-des 318 – 321, millede kohaselt kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata kohtumenetluse pooltel Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega; apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED

  1. Süüdistatava ja prokuratuuri taotlus Prokuratuur ja süüdistatav on taotlenud asja lahendamist kokkuleppemenetluses. Prokuröri, süüdistatava ja süüdistatava kaitsja allkirjastatud kokkuleppe kohaselt on J.T-le mõistetavaks karistuseks KarS § 121 järgi rahalise karistuse 60 päevamäära, so 3000 krooni, § 201 lg 2 p 1 järgi rahalise karistuse 40 päevamäära, so 2000 krooni. KarS § 64 lg 1 järgi mõista liitkaristuseks rahaline karistus 100 päevamäära, so 5000 krooni, suurendades üksikkaristustest suurimat.
  2. Süüdistused, kohtulikul arutamisel kindlaks tehtud asjaolud ja õiguslikud motiveeringud 2.
  3. J.T-le esitatud süüdistused J.T on süüdistatud kokkuleppemenetluses selles, et tema 13.veebruari 2006.a kella 1 paiku öösel tungis omavahelise tüli käigus Viljandi maakonnas Kõo vallas xxxx korteris kallale Peeter Luhtile, keda lõi mitmeid kordi käega ja jalaga näkku ja jalaga kehasse. Löömisega tekitati kannatanule näokolju põrutus. Peksmise käigus lõhuti ära korteris olnud kaks raadiot koguväärtusega 1000 krooni ja laelamp 300 krooni. J.T tegu on talle kvalifitseeritud KarS § 121 järgi kehalise väärkohtlemisena, so teise isiku peksmisena. Veel süüdistatakse J.T selles, et olles varem toimepannud varguse, 13.veebruari 2006.a. kella 1 paiku öösel Viljandi maakonnas Kõo vallas xxxxx korteris võttis kannatanu Peeter Luhti poolt talle helistamiseks antud mobiiltelefoni Nokia 3310 väärtusega 1200 krooni ning jättis selle endale. J.T tegu on talle kvalifitseeritud KarS § 201 lg 2 p 1 järgi valduses oleva võõra vallasasja ebaseaduslikult enda kasuks pööramisena varem varguse toimepannud isiku poolt. 2.1.
  4. Kohtu seisukoht süüdistuste asjaoludes Kohtul ei tekkinud kahtlusi esitatud süüdistuste asjaolude usaldusväärsuses ja asjaolude vastavuses õigusliku kvalifikatsiooniga. 2.1.
  5. Kohtu põhjendused, järeldused ja õiguslikud motiveeringud Vastavalt

§ 239

lg-le 1 on kokkuleppemenetluse kohaldamine võimalik kuriteos, mille eest karistusseadustik näeb ette kergeima karistusena vähem kui neli aastat ja raskeimaks võimalikuks karistuseks ei ole eluaegset vangistust ning kokkuleppemenetlusega nõustub süüdistatav, kaitsja ja prokuratuur. Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus sellega. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. 2 Lähtudes

§-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsimustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt

§ 248lg 1 p-le 2.

Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamiseseme asjaolud selged ning J.T tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele KarS § 121; § 201 lg 2 p 1 järgi. 2.1.3. Tsiviilhagi otsustamine Peeter Luht on esitanud kriminaalasjas tekitatud ja heastamata kahjude hüvitamiseks tsiviilhagi 1 300 krooni (tl 36). Tsiviilhagi on põhjendatud ja tuleb

§ 310lg 1 alusel täielikult rahuldada. 3. Kohtu põhjendused karistuse mõistmisel Kar

S § 121 ja § 201 lg 2 p 1 näevad ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni kolme aastase vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid J.T karistamise kokkuleppemenetluses. J.T karistamine on põhjendatud vastavalt sõlmitud kokkuleppele. 4. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse põhjendus Menetluskulud on sätestatud

§-s 175. Vastavalt

§ 189

lg-le 1 kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega ning

§ 189

lg 2 kohaselt kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega.

§ 175

lg 1 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis

§ 179lg 1 kohaselt on teise astme kuriteo puhul 1,5 palgamäära, s.

o 4 500 krooni.

§ 175lg 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale makstud tasu.

Kaitsja osavõtt kohtumenetlusest on kohustuslik. Vastavalt

§ 43

lg-le 2 kaitsja määrab uurimisasutus, prokuratuur või kohus, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist või kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat taotlenud, kuid kaitsja osavõtt on kohustuslik

§ 45järgi.

Vastavalt riigi õigusabi seaduse § 4 lg 3 p-le 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. Justiitsministri 26. jaanuari 2005 määrusega nr 2 Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja kord on kehtestatud määratud kaitsja tasumäärad kohtulikus menetluses olenevalt menetluse liigist ja kuriteo raskusastmest. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri kriminaalmenetluse kulude hüvitamise määrusega on määratud korras kaitsja esinemise eest arvestatud hüvitamisele kuuluvaks summaks 1 104.50 krooni. Süüdistatava kaitsja on esitanud kohtus aruande, millede kohaselt on kohtulikus menetluses osutatud õigusteenust, mille hinnaks on 1 035.45 krooni. Kaitsja esitatud aruanne kaitsjatasus on usaldusväärne ja vastavuses kehtestatud advokaadi tasumääradega.

§ 175

lg 10 kohaselt on menetluskuluks muu menetlejal tekkinud kulu, milleks on kriminaalasjas postikulu – 21 krooni. Vastavalt

§ 180

lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu ning kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuses määratakse kes menetluskulud hüvitab ja kui suur on menetluskuludest igaühe osa absoluutsummana või kui see ei ole võimalik, siis murdosana väljendatult ning erikulude suuruse ja erikulud hüvitama kohustatud isiku. Vastavalt

§ 180

lg 3 menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumise väljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks tuleb J.T-lt välja mõista kriminaalmenetluse kuludena sundraha 4 500 krooni, määratud kaitsja tasu kohtumenetluses 1 035.45 krooni ja muu kriminaalmenetluse kulu 1 125.50 (1 104.50+21) krooni riigieelarve tuludesse. 3 Kohus ei tuvastanud asjaolusid, et menetluskulude hüvitamine oleks süüdimõistetul üle jõu käivaks kohustuseks. Vastavalt

§ 189

lg-le 3 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustust võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse menetluses (

§-de 383 – 392). 5. Muud põhjendused Süüdistatavale tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld tuleb tühistada.

§ 408

lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud.

§ 412

lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul.

§ 412

lg 3 kohaselt karistusena mõistetud rahalises karistuses pööratakse kohtuotsus täitmisele juhul, kui süüdimõistetu ei ole ühe kuu möödumisel kohtuotsuse jõustumisest rahalise karistuse tasunud ja sellekohast tõendit kohtule esitanud.

§ 423

kohaselt kriminaalmenetluse kulude sissenõudmisel järgitakse

sätteid rahalise karistuse täitmisele pööramise kohta. Sellest tulenevalt kohtuotsus kriminaalmenetluse kuludes pööratakse täitmisele juhul, kui süüdimõistetu ei ole ühe kuu möödumisel kohtuotsuse jõustumisest kohtukulusid tasunud ja sellekohast tõendit kohtule esitanud. Toomas Lillsaar Kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.