1-05-1185\9

Kohtukolleegium leiab, et mõistetud karistus on kooskõlas KarS § 56 sätestatuga ja selle tühistamiseks seaduslikud alused puuduvad. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 1, § 342 lg 3 p 1 jätab ringkonnakohus Harju Maakohtu 27 veebruari 2006 otsuse E.R-i süüdistusasjas muutmata ja apellatsiooni rahuldamata. IVI KESKÜLA IGOR AMANN JÜRI PAAP 4 ekspert, siis tal on raske öelda kas 01.10.2004 olid E.R ainult jääknähud, organism võib narkootikumidele erinevalt reageerida/ II kd. t.lk. 18/. Apellatsioonikohtus süüdistatava poolt antud ütlused sellest, et kuna ta töötas vanglas keevitajana siis võisid tema silmad sellest punased olla, ei lükka ümber ega sea kahtluse alla aktis antud kliinilisest pildist tehtud järeldust. Silmade punetus oli vaid üks paljudest näitajatest, mis andsid arstile aluse järelduse tegemiseks. Muuhulgas on tuvastatud horisontaale ja vertikaalne nüstagm, ebakindel tasakaal ja koordinatsioon, ebakindel sõrme-nina katse, ebakindel kand- varvas sirgjoonel katse, ebatäpsed liigutused. Kohtukolleegium leiab, et ütluste usaldusväärsuse kontrollimisel on oluline muu hulgas ka hinnata ütlustes väljendatud asjaolude elulist usutavust ehk seda, milline on ütlustes kajastuvate asjaolude esinemise üldine tõenäosus. Kohtukolleegium leiab, et ülaltoodud kliinilise pildi alusel on sedastatav selline kehaliste reaktsioonide häirumine, mis kohtukolleegiumi veendumuse kohaselt annab aluse seada kahtluse alla ja pidada ebaloogiliseks süüdistatava selgituse sellest, et paarile tilgale amfetamiini ja vee segule lisas tassitäie teed mille ta ära jäi ja seetõttu tuvastati amfetamiini tarvitamise tunnused. Kohtukolleegium leiab, et E.R-i tahtlikule amfetamiini tarvitamine on tuvastatav kohtukeemiaekspertiisi aktis antud arvamusega / t.lk. 16-17/ sellest, et E.R-i uriinist leiti amfetamiini. Apellatsioonis esitatud väited nagu ekspertiis kinnitaks, et narkootikumide kogus oli niivõrd väike, et võis organismi juhuslikult sattuda, on eksitavad ega ole kooskõlas ekspertiisiaktis antud arvamusega. Kohtukolleegium leiab, et maakohtu järeldust tuvastatud asjaolude alusel E.R-i käitumises KarS § 331 kooseisuliste tunnuste olemasolust ei kummuta ka süüdistatava poolt viidatud kohtutoksikoloogiaekspertiisi aktis eksperdi poolt antud arvamus, et juues teed tühjast pesemata anumast, milles eelnevalt oli segatud amfetamiini, suure tõenäosusega ei ole võimalik saada narkootilist joovet. Joove tekkimisel ühele isikule, esmakordsel tarbimisel on vajalik vähemalt 5 mg puhta amfetamiinikoguse manustamine. Arvestades, et A.Grišin jõi ära kogu anumas oleva amfetamiini, siis ei saanud tassi jääda joovet põhjustavat kogust amfetamiini./ t.lk. 22-23/. Kohtukolleegium soostub maakohtu järeldusega, et vastutus KarS § 331 järgi ei olene arsti ettekirjutuseta tarbitud narkootilise aine kogusest ega ajast. Ülaltoodust lähtuvalt kohtukolleegium leiab, et apellatsioonis viidatud tõendid ei kinnita süüdistatava väiteid sellest, et tema ei ole tahtlikult amfetamiini tarvitanud vaid on ütlusi ümberlükkavad ning maakohus on tõenditele tuginevalt seaduslikult tuvastanud tõendamiseseme asjaolud ja teinud neist õiged järeldused. Karistust ei ole süüdistatav eraldi vaidlustanud ja apellatsioonis puuduvad märked asjaoludest milliseid maakohus jättis karistuse mõistmisel arvestamata ja mis annaksid seadusliku aluse ringkonnakohtul karistuse osas kohtuotsust muuta. KarS § 331 sanktsioon näeb ette kuni kolme aastase vangistuse. Maakohus on süüdlasele mõistnud 10 kuulise vangistuse, seega jääb mõistetud karistus alla sanktsiooni keskmist määra. Kohus on arvestanud nii karistuse mõistmisel arvestatava süü suurusega kui ka süüdlase isikuga. 3 ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK: E.R tunnistati süüdi selle eest, et ta kinnipeetavana Ämari Vanglas karistust kandes, ilma arsti ettekirjutuseta tarvitas amfetamiini. Harju Maakohus tunnistas E.R-i süüdi KarS § 331 järgi ja karistas 10 kuulise vangistusega, KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Ida-Viru Maakohtu 27.02.2003 otsusega mõistetud kandmata karistuse võrra ja liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 4 kuud ja 2 päeva vangistust, karistuse kandmise alguseks loeti 27 veebruar

1. APELLATSIOONI SISU JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD: Esitatud apellatsioonis süüdistatav märgib, et ta ei ole kohtuotsusega nõus. Narkootikumi test ei näidanud joovet vaid amfetamiini jääknähtusid, st väga väikest narkootikumide kogust, mida kinnitab ka Grišini tunnistus, et tema ettevaatamatuse tõttu võis narkootiline aine süüdistatava organismi sattuda. Ka kohtukeemilise ekspertiisi aktis antud arvamus kinnitab seda, et narkootikumide kogus oli väga väike. Kohtutoksikoloogiaekspertiisi arvamus kinnitab, et tal ei olnud võimalik saada narkootilist joovet ja tal seda ei olnudki. Palub teha õiglane otsus. Apellatsioonikohtu istungil apellant- süüdistatav toetas esitatud apellatsiooni ja taotles õigeksmõistva kohtuotsuse tegemist. Kaitsja toetas apellatsiooni ja taotles samuti õigeksmõistva kohtuotsuse tegemist. Prokuröri arvamuse kohaselt on kohtuotsus seaduslik ja apellatsiooni alusel tühistamisele ei kuulu. RINGKONNAKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI PÕHJENDUS: Harju Maakohus on seaduslikult tuvastanud E.R-i tegevuses KarS § 331 ettenähtud koosseisulised objektiivsed ja subjektiivsed tunnused ning E.R-i süü temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises. Maakohus on arusaadavalt põhistanud oma järeldusi ja piisava selgusega kummutanud süüdistatava E.R-i poolt kohtuistungil esitatud väited. Apellatsioonis on süüdistatav uuesti väitnud, et tema organismi võis amfetamiin sattuda tahtmatult. Kohtukolleegium, soostudes maakohtu järeldustega ei pea vajalikuks uuesti korrata maakohtu põhistust piirdub vaid mõningatele apellatsioonis esitatud väidetele hinnangu andmisega. A.Grišin on kohtuistungil andnud ütlusi, et amfetamiini pulber lagunes vees hästi ning tassi millest ta lahust jõi sai jääda vaid mõni tilk vedelikku/ II kd. t.lk. 19/. Ämari Vanglas läbiviidud joobeekspertiisiaktis nr 53/ t.lk. 3/ on arst andnud järelduse, et 01.10.2004 kell 11.55 läbiviidud uurimusega tuvastati E.R esmase uriini eksperessnarkotestiga positiivne amfetamiini leid ja kliiniline pilt näitas narkootilise aine tarvitamise tunnuseid, tegemist on jääknähtudega. Maakohtu istungil on arst R.Parfentjeva selgitanud, et ta on aktile alla kirjutanud ja arvamuses märkinud, et E.R olid jääknähud, samas on aga selgitanud, et kuna ta on arst aga mitte 2 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 17 mai 2006, Tallinn Kriminaalasja number 1-05-1185 Kohtukoosseis Eesistuja Ivi Kesküla, liikmed Igor Amann ja Jüri Paap Kohtuistungi sekretär Külli Väina Tõlk Svetlana Talli Kohtuistungi toimumise aeg ja koht 16 mai 2006 Tallinnas, avalik kohtuistung Kriminaalasi E.R-i süüdistuses KarS § 331 järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 27 veebruari 2006 otsus Apellatsiooni esitaja Süüdistatav E.R Prokurör Ringkonnaprokurör Katrin Sutt Süüdistatav E.R, varem korduvalt kriminaalkorras karistatud Kaitsja Vandeadvokaat Märt Leedu RESOLUTSIOON Harju Maakohtu 27 veebruari 2006 otsus E.R-i süüdistusasjas jätta muutmata Apellatsioon jätta rahuldamata Edasikaebamise kord Kohtuotsust on võimalik vaidlustada kassatsiooni korras Riigikohtus 30 päeva jooksul, alates 18 maist 2006 Tallinna Ringkonnakohtu kaudu. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada ringkonnakohtule kirjalikult 7 päeva jooksul, alates 18.05.
2. 1