KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 05.juuni 2006.a. Tartu, Tartu kohtumaja Kriminaalasja number 1-06-4334 Kohtukoosseis kohtunik Rutt Teeveer Kohtuistung

§ 199

lg 2 p 4,5,7 järgi ja U.I süüdistus

§ 199

lg 2 p 4,7 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Lõuna Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Alar Häidberg Süüdistatav V.K Kaitsja Süüdistatav EV kodanik; põhiharidus; emakeel: eesti keel; töötu; tõkend: ei ole kohaldatud, kannab karistust alates 30.11.05.a. Tartu vanglas; karistatus: kriminaalkorras varem karistatud 8-l korral; advokaat Marian Priks U.I EV kodanik; põhiharidus; emakeel: eesti keel; invaliidsuspensionär, tõkend: elukohast lahkumise keeld; karistatus: kriminaalkorras varem karistatud 2-l korral; Kaitsja advokaat Marian Priks RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada V.K

§ 199

lg 2 p 4,5,7 järgi ja karistuseks mõista 6 (kuus) kuud vangistust.

§ 65

lg 1 ja § 64 lg.1 alusel liita mõistetud karistusele üksikaristustest raskeima suurendamise teel Tartu Maakohtu 14.10.05.a. otsusega mõistetud karistuse (2 aastat 7 kuud ja 28 päeva) ärakandmata osa ja lugeda V.K (V.K) lõplikuks liitkaristuseks 3 (kolm) aastat 1 (üks) kuu 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.

§ 74

lg 1, 2 alusel määrata, et mõistetud vangistusest kuulub kohesele ärakandmisele V.K (V.K) poolt 1 (üks) aasta ja 1 (üks) kuu vangistust, millise karistusaja alguseks lugeda 30.11.2005.a. Ülejäänud osa vangistusest, s.o. 2 (kaks) aastat ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust ei pöörata tingimisi täitmisele, kui V.K ei pane 2 (kahe) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle

§-s 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid. Käitumiskontrolli ajal on V.K kohustatud täitma kriminaalhooldusametniku järelevalve all järgmisi

§-s 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid:

1. elama kohtu määratud alalises elukohas
2. ilmuma kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
3. alluma kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;
5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Määrata V.K katseajaks Tartu Maakohtu kriminaalhooldusosakonna Tartu linna talituse juhataja poolt nimetatava kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Süüdi tunnistada U.I

§ 199

lg 2 p 4,7 järgi ja karistuseks mõista 6 (kuus) kuud vangistust.

§ 74

lg 1 alusel määrata, et vangistus jäetakse tingimisi kohaldamata ja ei pöörata täielikult täitmisele, kui U.I ei pane 2 (kahe) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle

§ 75lg 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid.

Käitumiskontrolli ajal on U.I kohustatud täitma kriminaalhooldusametniku järelevalve all järgmisi

§-s 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid:

1. elama kohtu määratud alalises elukohas
2. ilmuma kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
3. alluma kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;
5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Määrata U.I katseajaks Pärnu Maakohtu Kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt nimetatava kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Tartu Maakohtu 16.11.2005.a. kohtuotsus U.I osas jätta täitmiseks iseseisvalt. U.I suhtes kohaldatud tõkend- elukohast lahkumise keeld- tühistada kohtuotsuse jõustumisel. 2

§ 78p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest.

Rahuldada G.H. poolt esitatud tsiviilhagi ja välja mõista V.K-lt G.H. kasuks 16 000.(kuusteist tuhat) krooni, välja mõista U.I-lt G.H. kasuks 1 440.- (tuhat nelisada nelikümmend) krooni ja solidaarselt V.K-lt ja U.I-lt G.H. kasuks 200.(kakssada) krooni. KrMS § 175 lg 1 p 4, 9; § 179 lg 1 p 2 ja 180 lg 1 alusel mõista välja V.K-lt menetluskulu järgmiselt:  sundraha 4 500.- (neli tuhat viissada) krooni;  riigi poolt määratud kaitsjale väljamakstav tasu summas 1 022 (tuhat kakskümmend kaks) krooni ja 18 senti. KrMS § 175 lg 1 p 4, 9,10; § 179 lg 1 p 2 ja 180 lg 1 alusel mõista välja U.I-lt menetluskulu järgmiselt:  sundraha 4 500.- (neli tuhat viissada) krooni;  riigi poolt määratud kaitsjale väljamakstav tasu summas 1 022 (tuhat kakskümmend kaks) krooni ja 18 senti;  postikulu 19 (üheksateist) krooni ja 80 senti. Menetluskulu on võimalik vabatahtlikult tasuda 1 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi arveldusarvele Eesti Ühispangas nr 10220034800017, Tartu Maakohtu viitenumber 2800049874. Juhul kui süüdimõistetu ei esita kohtule dokumente (märkida dokumendile kriminaalasja number ja mille eest ning kes ja kelle nimel on tasunud), millest nähtuks menetluskulu vabatahtlik hüvitamine, tuleb süüdimõistetul kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon läbi Tartu Maakohtu Tartu Ringkonnakohtule kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast. Prokuratuur või menetlusosaline, kellel on kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsuse aluse tekkinud kohustus kriminaalmenetluse kulud hüvitada, võib otsuse vaidlustada kas apellatsioonis võ määruskaebuse esitamise korras vastavalt KrMS 15.peatüki sätetele. Kokkuleppe sisu V.K süüdistatakse selles, et tema  isikuna, kes on varem toime pannud varguse, grupis koos U.I-ga, võttis 07.10.05.a. ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära Tartus, korterist G.H. kuulunud 200 kr. sularaha.  09.10.05.a. võttis V.K avalikult, kuid vägivalda kasutamata grupis koos eeluurimisel kindlaks tegemata isikuga ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära Tartus, korterist G.H. kuuluva elektripliidi Electrolux väärtusega 6000 kr., lastevoodi koos madratsiga koguväärtusega 3500 kr. ja pesumasina Electrolux väärtusega 5000 kr. Vargusega tekitas G.H. kahju kokku 14500 kr.  12.10.05.a. võttis V.K avalikult, kuid vägivalda kasutamata ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära Tartus, korterist G.H. kuuluva arvuti väärtusega 1500 kr. 3 Sellega pani V.K toime

§ 199lg.2 p.

4,5,7 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, avalikult, kuid vägivalda kasutamata, isikute grupis ja isikuna, kes on varem toime pannud varguse. Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: kannatanu G.H. tsiviilhagi on 16 200 krooni, millest 200 kr. tuleb hüvitada koos U.I-ga solidaarselt. Menetluskulu on advokaat Marian Priksi kaitsjatasu kokkuleppe sõlmimisel 424.80 kr. Karistuse liik ja määr:

§ 199lg.2 p.

4,5,7 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks kuus kuud vangistust.

§ 65

lg.1 ja § 64 lg.1 alusel liita sellele üksikaristustest raskeima suurendamise teel Tartu Maakohtu 14.10.05.a. otsusega mõistetud karistuse (2 aastat 7 kuud ja 28 päeva) ärakandmata osa ja lugeda lõplikuks liitkaristuseks kolm

§ 74lg.2 alusel üks

§ 74lg.2 alusel määrata, et ülejäänud vangistust, kaks

§ 75lg.1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid.

U.I süüdistatakse selles, et tema  võttis ära ebaseadusliku omastamise eesmärgil 05.10.05.a., Tartus, korterist G.H. kuuluva mikseri väärtusega 250 kr., epilaatori Braun väärtusega 900 kr., kaks mobiiltelefoni №kia akulaadijat koguväärusega 140 kr., mobiiltelefoni Siemens akulaadija väärtusega 75 kr., ja mobiiltelefoni Alcatel akulaadija väärtusega 75 kr., vargusega tekitas kogukahju 1440 kr.  07.10.05.a. U.I isikuna, kes on varem toime pannud varguse, grupis koos V.K-ga , võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära Tartus, korterist G.H. kuulunud 200 kr. sularaha. Sellega pani U.I toime

§ 199lg.2 p.

4,7 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, isikute grupis ja isikuna, kes on varem toime pannud varguse. Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: kannatanu G.H. tsiviilhagi on 1640 krooni, millest 200 kr. tuleb hüvitada koos V.K-ga solidaarselt. Menetluskulu on advokaat Li Uiga kaitsjatasu kokkuleppe sõlmimisel 424.80 kr. Karistuse liik ja määr:

§ 199

lg.2 p.4,7 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks kuus kuud vangistust.

§ 74

lg.1 alusel määrata, et vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane kaheaastase katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab

§ 75lg.1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid.

Tartu Maakohtu 16.11.05.a. otsusega mõistetud karistus jätta täitmiseks iseseisvalt. Kohtu seisukoht kokkuleppe ja tsiviilhagi osas Kokkulepe oli süüdistatavatele arusaadav ja nad jäid kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et V.K ja U.I, nende kaitsjad ja prokurör on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kohus on veendumusel, et V.K on 27.03.2006.a. sõlminud kokkuleppe oma tõelise tahte kohaselt. Kohus on veendumusel, et U.I on 29.03.2006.a. sõlminud kokkuleppe oma tõelise tahte kohaselt. V.K tuleb süüdi tunnistada

§ 199lg 2 p 4,5,7 järgi ning mõista talle karistus vastavalt 4 kokkuleppele.

U.I tuleb süüdi tunnistada

§ 199lg 2 p 4,7 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.

Kohus on seisukohal, et G.H. poolt esitatud tsiviilhagi on põhjendatud ja tõendatud ning kuulub rahuldamisele, sealhulgas 200.- krooni ulatuses on süüdimõistetud kohustatud tsiviilhagi tasuma solidaarselt, individuaalselt on V.K kohustatud tasuma 16 000.- krooni ja U.I 1440.- krooni. Kohtu seisukoht menetluskulu osas KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu Käesolevas kriminaalasjas peab kohus põhjendatuks välja mõista süüdimõistetult menetluskuluna sundraha, milline summa II astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral on 1,5 palga alammäära, s.o. 4 500.- krooni. Samuti peab kohus põhjendatuks välja mõista määratud kaitsjale väljamastava tasu, ka U.I-lt postikulu. Kohtunik 5