← Eesti

1-06-10200\4

1-06-10200 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 21. augustil 2006.a., Narva Kriminaalasja number 1-06-10200 (06740000077) Kohtukoosseis Kohtunik Galina Jasn

§ 289

, § 209 lg 2 p 1,3 järgi, kokkuleppemenetluse korras Prokurör Deniss Minzatov Süüdistatav R.F Kaitsja Vandeadvokaat Galina Tšelnokova RESOLUTSIOON Tunnistada R.F süüdi KarS §

§ 289, § 209 lg 2 p 1,3 järgi ja määrata talle Kar

S §-le 63 lg 1 alusel karistuseks 1 (üks) aasta vangistust. Kohaldada KarS § 73 ning mitte pöörata mõistetud vangistust täielikult täitmisele, kui R.F ei pane katseajal tahtlikult toime uut kuritegu. Määrata katseajaks 3 (kolm) aastat. R.F-ile valitud tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Mõista R.F-ilt riigituludesse välja sundraha 4500 (neli tuhat viissada) krooni, kohtukulud: kaitsja Galina Tšelnokova poolt kriminaalasja menetluses osutatud õigusabi eest 2166 (kaks tuhat ükssada kuuskümmend kuus) krooni 50 senti ja kaitsja Galina Tšelnokova poolt kohtumenetluses osutatud õigusabi eest 1354 (üks tuhat kolmsada viiskümmend neli) krooni ja 05 senti. Väljamõistetud sundraha ja kohtukulud tuleb üle kanda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 Eesti Ühispangas või arveldusarvele nr 221023778606, viitenumber

  1. Kohtukulud ja sundraha võib vabatahtliku täitmise korral tasuda 1 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumise hetkest, märkides tasumise dokumendile, et tegemist on kas kohtukulude või sundraha tasumisega, samuti kriminaalasja numbri ja kes või kelle eest on kohtukulud või sundraha tasunud. 1-06-10200 Riigi nõuete tasumise maksekviitungid tuleb esitada Viru Maakohtu Narva kohtumaja kantseleisse. Kohtuotsus saadetakse kohtutäiturile täitmiseks 30 päeva möödumisel kohtuotsuse jõustumisest, kui süüdlane ei ole riigi nõuded vabatahtliku täitmise aja jooksul tasunud. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse 15 päeva jooksul Viru Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu väidetavate menetlusnormide rikkumisele kohtumenetluses, teatades kohtule kirjalikult kaebuse esitamise kavatsusest 7 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisest. Asja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas R.F süüdistatakse selles, et tema oma faktilisel lahkumisel Securitas Eesti AS-st alates
  2. veebruarist 2002 andis nõusoleku oma vahetule ülemusele Aleksandr Melisele töösuhte lõpetamise ametlikult vormistamata jätmiseks ning talle edaspidi seadusliku aluseta arvestatava töötasu kandmiseks oma elukaaslase Marina Karatšarova arvele selle edasiseks üleandmiseks Melisele, kes oli
  3. aprillil 2000 määratud Securitas Eesti AS Balti Elektrijaama turvateenistuse ülemaks ja keda oli tutvustatud turvateenistuse ülema ametijuhendiga, mille p. 1.4 kohaselt olid Aleksandr Melise alluvuses turvaosakonna töötajad; vastavalt p. 2.2 on turvaülema töö eesmärgiks turvaosakonna operatiivne juhtimine; vastavalt p. 3.5 oli A. Melise kohustuseks turvatöötajate töögraafiku koostamine, nende analüüs ja kontroll; vastavalt p. 4.1 oli A. Melisel õigus nõuda oma alluvatelt oma kohustuste täpset täitmist, mis olid määratletud ametijuhenditega, ettekirjutustega ja teiste normatiivaktidega, mis määrasid ära turvatöötajate töökohustused, s.t. A. Melisel oli ametiseisund eraõiguslikus juriidilises isikus talle pandud järelvalve- ja juhtimisülesannetega, s.o. oli ametiisikuks KarS § 288 mõttes.
  4. novembril 2001 viidi Melis üle Narva elektrijaamade turvaülema ametikohale, millele laienes ka eelmise ametikoha ametijuhend. Olles Eesti ja Balti Elektrijaamas Securitas Eesti AS turvaülemaks, kuritarvitas Aleksandr Melis oma ametiseisundit eesmärgiga saada pettuse teel varalist kasu, ajavahemikul
  5. veebruarist kuni 31.oktoobrini 2002 andis korduvalt oma alluvale Julia Staršovale korralduse kanda töötasutabelisse andmeid R.F-i kohta, kes tegelikkuses ei töötanud Securitas Eesti AS alates
  6. jaanuarist 2002, seejärel aga esitas need R.F-i poolt töötatud tööaja ja talle arvestatud töötasu kohta valeandmeid sisaldavad tabelid kinnitamiseks Narva elektrijaamade valve projektijuhile Sergei Mozajevile ja pärast raamatupidamise poolt R.F-ile ülekandega Marina Karatšarova arvelduskontole töötasu väljamaksmist ettekäändel, et annab raha R.F-i tööajal faktiliselt töötanud turvatöötajatele, sai eelneval kokkuleppel R.F-iga viimase elukaaslaselt Marina Karatšarovalt raha, mis kuulus Securitas Eesti AS-le, sel viisil ta omastas: - ajavahemikul 07.märtsist kuni 09.märtsini 2002 Eesti Elektrijaama valvepuldi ruumides, asukohaga Vaivara vald, Ida-Virumaal, raha summas 2967,00 krooni; - ajavahemikul 08.aprillist 2002 kuni 09.aprillini 2002 Eesti Elektrijaama valvepuldi ruumides, asukohaga Vaivara vald, Ida-Virumaal, raha summas 2727,00 krooni; -
  7. mail 2002 oma pangakontole ülekandmisega raha summas 2607 krooni; -
  8. juunil 2002 oma pangakontole ülekandmisega raha summas 2732,80 krooni; -
  9. juuli 2002 päeval Narvas Kerese 36 maja seitsmenda trepikoja juures raha summas 2547,00 krooni; -
  10. augustil 2002 kella 11.23 paiku kaupluse „Soldino” juures aadressil Mõisa 8, Narvas raha summas 2951,00 krooni; -
  11. septembril 2002 oma pangakontole ülekandmisega raha summas 2865,00; -
  12. oktoobril 2002 oma pangakontole ülekandmisega raha summas 2702,35 krooni; krooni; 1-06-10200 -
  13. novembril 2002 oma pangakontole raha ülekandmisega summas 1497,55 kokku omastas Aleksandr Melis ajavahemikul
  14. märtsist kuni
  15. novembrini 2002 R.F-i kaasaaitamisel oma ametiseisundit kuritarvitades pettuse teel Securitas Eesti AS-le kuuluva raha summas 23 596 krooni ja 70 senti, põhjustades oma tegevusega täiendavat kahju seoses sotsiaal- ja tulumaksu tasumisega, töötukindlustusmakseteks ja alimentide maksmisega summas 34 298 krooni 25 senti. Kokku põhjustas Aleksandr Melis R.F-i kaasaaitamisel Securitas Eesti AS-le varalist kahju summas 57 901.75 krooni, mis on oluline kahju. Samuti R.F, oma faktilisel lahkumisel Securitas Eesti AS-st alates
  16. veebruarist 2002 andis nõusoleku oma vahetule ülemusele Aleksandr Melisele töösuhte lõpetamise ametlikult vormistamata jätmiseks ning talle edaspidi seadusliku aluseta arvestatava töötasu kandmiseks oma elukaaslase Marina Karatšarova arvele selle edasiseks üleandmiseks Melisele, kes oli
  17. aprillil 2000 määratud Securitas Eesti AS Balti Elektrijaama turvateenistuse ülemaks ja keda oli tutvustatud turvateenistuse ülema ametijuhendiga, mille p. 1.4 olid Aleksandr Melise alluvuses turvaosakonna töötajad; vastavalt p. 2.2 on turvaülema töö eesmärgiks turvaosakonna operatiivne juhtimine; vastavalt p. 3.5 oli A. Melise kohustuseks turvatöötajate töögraafiku koostamine, nende analüüs ja kontroll; vastavalt p. 4.1 oli A. Melisel õigus nõuda oma alluvatelt oma kohustuste täpset täitmist, mis olid määratletud ametijuhenditega, ettekirjutustega ja teiste normatiivaktidega, mis määrasid ära turvatöötajate töökohustused, s.t. A. Melisel oli ametiseisund eraõiguslikus juriidilises isikus talle pandud järelvalve- ja juhtimisülesannetega, s.o. oli ametiisikuks KarS § 288 mõttes.
  18. novembril 2001 viidi Melis üle Narva elektrijaamade turvaülema ametikohale, millele laienes ka eelmise ametikoha ametijuhend. Olles Eesti ja Balti Elektrijaamas Securitas Eesti AS turvaülemaks, kuritarvitas Aleksandr Melis oma ametiseisundit eesmärgiga saada pettuse teel varalist kasu, ajavahemikul
  19. veebruarist kuni 31.oktoobrini 2002 andis ta korduvalt Julia Staršovale korralduse kanda töötasutabelisse andmeid R.F-i kohta, kes tegelikkuses ei töötanud Securitas Eesti AS alates
  20. jaanuarist 2002, seejärel aga esitas need valeandmeid sisaldavad tabelid, nagu R.F-i poolt töötatud tööaja ja talle arvestatud töötasu kohta, kinnitamiseks Narva elektrijaamade valve projektijuhile Sergei Mozajevile ja pärast raamatupidamise poolt R.F-ile töötasu väljamaksmist ettekäändel, et annab raha R.F-i tööajal faktiliselt töötanud turvatöötajatele, sai eelneval kokkuleppel R.F-iga viimase elukaaslaselt Marina Karatšarovalt raha, mis kuulus Securitas Eesti AS-le, sel viisil ta omastas: - ajavahemikul
  21. märtsist kuni
  22. märtsini 2002 Eesti Elektrijaama valvepuldi ruumides, asukohaga Vaivara vald, Ida-Virumaal, raha summas 2967,00 krooni; - ajavahemikul
  23. aprillist 2002 kuni
  24. aprillini 2002 Eesti Elektrijaama valvepuldi ruumides, asukohaga Vaivara vald, Ida-Virumaal, raha summas 2727,00 krooni; -
  25. mail 2002 oma pangakontole ülekandmisega raha summas 2607 krooni; -
  26. juunil 2002 oma pangakontole ülekandmisega raha summas 2732,80 krooni; -
  27. juuli 2002 päeval Narvas Kerese 36 maja seitsmenda trepikoja juures raha summas 2547,00 krooni; -
  28. augustil 2002 kella 11.23 paiku kaupluse „Soldino” juures aadressil Mõisa 8, Narvas summas 2951,00 krooni; -
  29. septembril 2002 oma pangakontole ülekandmisega raha summas 2865,00; -
  30. oktoobril 2002 oma pangakontole raha ülekandmisega summas 2702,35 krooni; -
  31. novembril 2002 oma pangakontole ülekandmisega raha summas 1497,55 krooni. Kokku omastas Aleksandr Melis ajavahemikul
  32. märtsist kuni
  33. novembrini 2002 R.F-i kaasaaitamisel pettuse teel Securitas Eesti AS-le kuuluva raha summas 23 596.70 krooni. Seejuures R.F sai varalist kasu, luues Securitas Eesti AS-l teadvalt ebaõige ettekujutuse tegelikest asjaoludest, varjates oma töösuhete 1-06-10200 faktilist lõppemist, jätkas ajavahemikus 01.02.2002 kuni 30.10.2002 talle seadusliku aluseta arvestatava töötasu saamist, millelt Securitas Eesti AS tasus lisaks sotsiaalmaksule, tulumaksule ja töötuskindlustusmaksule veel ka elatist: 2002.a. veebruari töötasult 1828.90 krooni, 2002.a. märtsi töötasult 1667.35 krooni, 2002.a. aprilli töötasult 1583.45 krooni, 2002.a. mai töötasult 1670.60 krooni, 2002.a. juuni töötasult 11545.60 krooni, 2002.a. juuli töötasult 1818.60 krooni, 2002.a. augusti töötasult 1766.35 krooni, 2002.a. septembri töötasult 1650.15 krooni ja 2002.a. oktoobri töötasult 835.65 krooni. Seega sai Nikolai R.F sel moel ajavahemikus 01.02.2002 kuni 30.10.2002.a. varalist kasu oma vara alusetult säästmise vormis töötasult kinnipeetava elatisena kogusummas 14366.65 krooni. Oma tahtlike tegevusega pani R.F-i toime ametiisiku poolt oma ametiseisundi ebaseaduslikule ärakasutamisele kaasaaitamise eesmärgiga tekitada oluline kahju teiste isikute seadusega kaitstud õigustele või huvidele ja mis põhjustas sellise kahju tekkimise ehk KarS §

§ 289järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Oma tahtlike tegevusega pani R.F toime varalise kasu saamise tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige loomise teel isiku poolt, kes on varem kelmuse toime pannud, isikute grupis, s.t. KarS § 209 lg 2 p 1, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kooskõlas R.F-i, tema kaitsja Galina Tšelnokova ja Viru ringkonnaprokuratuuri Narva osakonna prokuröri abi Anneli Pärti vahel 10.08.2006.a. sõlmitud kokkuleppega nõuab prokuröri abi kohtus R.F-ile karistuseks KarS §

§ 289järgi ja § 209 lg 2 p 1, 3 järgi – Kar

S § 63 lg 1 alusel mõista 1 (üks) aasta vangistust. Kohaldada R.F-i suhtes KarS § 73 ja jätta mõistetud vangistus täielikult täitmisele pööramata tingimusel, et süüdimõistetu ei pane 3-aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Kohtuistungil R.F avaldas, et saab sõlmitud kokkuleppest aru, nõustub sellega, andis vabatahtlikult nõusoleku kokkuleppemenetluse kohaldamiseks, kokkuleppe sõlmimisel avaldas oma tõelist tahet. Prokurör ja kaitsja toetasid sõlmitud kokkulepet. Asja kohtuliku uurimise käigus jõudis kohus arvamusele, et kokkuleppemenetluse kohaldamisel kokkuleppe sõlmimine oli kohtualuse tõelise tahte avaldus, kõikidest kokkuleppemenetluse normidest on kinni peetud. Kohus teeb kohtuotsuse tuvastatud asjaolude, tõendite ja karistuse määramise motiivide alusel ning juhindudes KrMS § 248-249. Galina Jasnjuk Kohtunik 1-06-10200

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.