p 1 järgi käskmenetluses Süüdistatav S.R kodakondsus: Eesti Vabariigi kodanik; haridus: kesk-eri; emakeel: eesti keel; töökoht: Boldon Grupp OÜ; varasem karistatus: kriminaalkorras varem karistatud 1 korral, väärteokorras karistatud korduvalt; tõkendina on kohaldatud elukohast lahkumise keeldu. RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 251 lg 1, § 253 p 1, § 254 kohus otsustas: Süüdi tunnistada S.R
p 1 järgi ja mõista talle karistuseks rahaline karistus 200 (kahesaja) päevamäära ulatuses, s.o 10 000.00 (kümme tuhat) krooni riigituludesse. Rahaline karistus tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvetele 10220034796011 EÜP või 221023778606 Hansapank, märkides Tartu Maakohtu viitenumbri 4100065035 ja kriminaalasja numbri. S.R suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Välja mõista S.R-ilt tsiviilhagi summas 2200 (kaks tuhat kakssada) krooni K.H. kasuks. Välja mõista S.R-ilt menetluskulud kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopia tegemise kulu 21.60 krooni (kakskümmend üks krooni ja 60 senti) ja sundraha 4500.- (neli tuhat viissada) krooni riigituludesse, millised summad tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvetele 10220034800017 Eesti Ühispangas, viitenumber
Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus Kuriteoga on tekitatud kahju K.H. ja tsiviilhagi on esitatud 2200.00 krooni nõudes K.H. poolt. Süüdistuse tõendatus ja süüdistatavale mõistetava karistuse motiivid Prokurör taotleb kohtult tunnistada S.R süüdi
263 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja karistada teda rahalise karistusega 200 (kakssada) päevamäära ulatuses. Lähtuvalt S.R maksuameti teatisest rahaliseks karistuseks määrata 10 000.00 (kümme tuhat) krooni. Kohtunik nõustub prokuröri poolt süüdistusaktis esitatud järeldustega süüdistuse tõendatuse ja karistuse määra kohta. 2 S.R eitab kuriteo toimepanemist (tl 17-18). Kohtunik, tutvunud kõigi kriminaalasjas kogutud tõenditega, on seisukohal, et tõendamiseseme asjaolud on selged ning S.R süü on täielikult tõendamist leidnud. S.R süü on tõendatud kannatanu K.H. esitatud avaldusega, tema üksikasjalike ütlustega kuriteo üksikasjade kohta (tl 1, 2-3, 4-5) ning tunnistajate avaldatud ütlustega (tl 13-14, 15-16). K.H. on 09.01.2006. a. isiku fotode järgi äratundmiseks esitamisel fotol nr 3, s.o S.R fotol, ära tundnud isiku, kes 19.09.2004. a. Tartus Atlantise StarCafe WC-s lõi talle ühe korra rusikaga näkku (tl 67). K.H. löömist tõendab ka traumakaart nr 15253 (tl 9-12). Kohtunik leiab, et S.R tema süüd eitavad ütlused (tl 17-18) on eelmainitud tõenditega kogumis täielikult tõendamist leidnud.
p 1 sätestab vastutuse rahu või avaliku korra rikkumise eest, kui see oli toime pandud vägivallaga. Kohtunik on seisukohal, et S.R, lüües avalikus kohas, s.o Atlantises StarCafes teiste isikute juuresolekul kannatanule rusikaga näkku, pani sellega toime avaliku korra raske rikkumise ning tema tegu on õigesti kvalifitseeritud
p 1 järgi.
lg 1 sätestab, et karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. S.R on varem nii kriminaal- kui väärteokorras karistatud isik (tl 24-25, 26). Kriminaalkorras on teda varem karistatud 1 korral 22.12.2003. a. Jõgeva Maakohtu otsusega
alusel rahalise karistusega 420 päevamäära, s.o 21 000.00 kr ning sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 4 kuuks. Rahalise karistuse tasus S.R 23.03.2004. a. Väärteokorras on teda karistatud korduvalt. Käesolevas kriminaalasjas on ta toime pannud ühe teise astme kuriteo. S.R karistust raskendavaid ega raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.
Lähtudes eeltoodust leiab kohtunik, et S.R on võimalik mõjutada edaspidi hoiduma kuritegude toimepanemisest rahalise karistuse mõistmisega.
lg 1 sätestab, et kohus võib kuriteo eest mõista rahalise karistuse kolmekümne kuni viiesaja päevamäära ulatuses. 3 Kohtunik leiab, et on põhjendatud mõista süüdistatavale S.R-ile karistuseks
§-s 263 p 1 sätestatud kuriteo toimepanemise eest rahaline karistus 200 päevamäära ulatuses.
lg 2 kohaselt arvutab kohus rahalise karistuse päevamäära suuruse süüdimõistetu keskmise päevasissetuleku alusel. Arvestatud päevamäära suurus ei või olla väiksem kui miinimumpäevamäär. Miinimumpäevamäära suurus on 50.00 krooni. S.R-ile rahalise karistuse mõistmisel tuleb
lg 2 alusel päevamääraks lugeda 50.00 krooni (tl 27) ja rahaliseks karistuseks määrata seega 10 000.00 krooni. S.R-ilt tuleb välja mõista riigituludesse sundraha ja kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopia tegemise kulu. Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.