← Eesti

1-06-5424\1

1-06-5424 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 15. september 2006 Tallinn Kriminaalasja number 1-06-5424

(06231500765)Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekretär Eda Loor Kriminaalasi T.Rsüüdistus KarS § 199 lg 2 p 4 ja 25 lg 2 järgi Lühimenetlus Prokurör T.R Süüdistatav T.R Varasem karistatus: 1) Tallinna Linnakohtu otsusega KrK § 139 lg 1 alusel vabadusekaotus 1 aasta tingimisi 1 aasta ja 6 kuulise katseajaga, karistus pööratud täitmisele Järva Maakohtu määrusega; 2) Tallinna Linnakohtu 24.03.2003 otsusega KarS § 199 lg 2 p 4 ja 25 lg 1, 2 järgi vangistus 3 kuud tingimisi 2 aastase katseajaga, karistus pööratud täitmisele Tallinna Linnakohtu määrusega; 3) Harju Maakohtu otsusega KrK § 139 lg 2 p 1, 2, 3 järgi vangistus 6 kuud; 4) Tallinna Linnakohtu otsusega KarS § 209 lg 2 p 1 ja 25 lg 2; 199 lg 2 p 4 ja 25 lg 2 järgi vangistus 1 aasta tingimisi 18 kuulise katseajaga, karistus pööratud täitmisele Tallinna Linnakohtu määrusega, vabanes karistuse kandmiselt Kaitsja Advokaat E.R RESOLUTSIOON 1
  1. T.Rsüüdi tunnistada KarS § 199 lg 2 p 4 ja 25 lg 2 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja karistada teda tähtajalise vangistusega 4 (neli) kuud.
  2. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes karistuseks tähtajalise vangistuse 2 (kaks) kuud ja 20 (kakskümmend) päeva.
  3. S.U-le mõistetud ja ärakandmisele kuuluva vangistuse ärakandmist arvestada alates T.Rkinnipidamisest Harju Maakohtu koostatud vahistamismääruse alusel, so alates.
  4. T.R välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu 1221 (üks tuhat kakssada kakskümmend üks) krooni ja 30 senti, mis tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või nr 221023778606 Hansapangas, viitenumbriga
  5. T.R välja mõista KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 4500 (neli tuhat viissada) krooni, mis tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või nr 221023778606 Hansapangas, viitenumbriga
  6. T.Rsuhtes Harju Maakohtu 29.05.2006 määrusega muudetud tõkend vahistamine jätta kohtuotsuse täitmise tagamiseks muutmata.
  7. Kriminaalmenetluse kulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24 Tallinnas. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatavad, nende kaitsjad ja kannatanud 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: T.Rsüüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud varguse, uuesti 25.03.2006 kella 17.25 ajal, viibides Tallinnas asuvas AS, pani toime tahtliku teo, mis oli suunatud võõra vallasasja äravõtmisele selle vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, võttes müügisaalist purgi mett hinnaga 89 krooni, pani selle põue ja möödus kassadest, jättes kauba eest tasumata, kuid tema kuritegu jäi lõpule viimata, kuivõrd oli kinni peetud turvatöötaja poolt. Seega T.R, isikuna, kes on varem toime pannud varguse, alustades vastavalt oma ettekujutusele teost vahetult kuriteo toimepanemist, mis oli suunatud võõra vallasasja äravõtmisele selle vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, pani toime kuriteo, mis on kvalifitseeritav KarS § 199 lg 2 p 4 ja 25 lg 2 järgi. Kohtuistungil süüdistatav T.Rseletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistas end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Kaitsja asus seisukohale, et esitatud süüdistuses märgitud süüteo kvalifikatsioon on põhjendatud ning süüteo toimepanemine tõendatud. Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid:  AS avaldus 25.03.2006, millest nähtuvalt samal päeval kella 17.25 ajal peeti kaupluses kinni T.R, kelle juurest avastati kauplusest varastatud kaupa 89 krooni ulatuses. (t/l 2)  25.03.2006 koostatud tunnistaja N.J ülekuulamisprotokollist nähtuvalt nägi tunnistaja 25.03.2006 kella 17.25 ajal asukohaga sisenemas naisterahvast arvatavasti ebakaines 2   olekus ning naisterahvas võttis letilt kilose pugi mett ning pani endale jope alla. Kui naisterahvas kauba eest tasumata jättes kassast möödus pidas tunnistaja naisterahva kinni. Kui tunnistaja naisterahva juurde läks, võttis naisterahvas kohe meepurgi välja ja ütles, et oli selle varastanud. Naisterahvaks osutus T.R. Kaup tagastati kauplusele rikkumata kujul. (t/l 5-8) 25.03.2006 kell 19.30 koostatud joobeseisundi tuvastamise protokollist nähtuvalt alkomeetrit kasutades S.U alkoholijoove. (t/l 10) 26.03.2006 koostatud T.Rkahtlustatavana ülekuulamise protokollist nähtuvalt seletas T.R, et on kuriteo toime pannud. 25.03.2006 kella 17 ajal tuli kauplusesse Säästumarket asukohaga Oli vaja osta õlut. Raha oli kaasas. Käis müügisaalis ringi, siis läks alkoholiosakonda. Seal võttis õlle ja siis pärast seda purgi mett ning pani kilekotti. Kassas maksis õlle eest ja suundus väljapääsu poole. Seejärel peeti kinni. (t/l 14-16) Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süüd tunnistavad ütlused ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealhulgas kohtueelsel menetlusel kahtlustatavana üle kuulatud T.Rsüüd tunnistavaid ütlusi, tunnistaja N.J ütlusi ning äriühingu avaldust, asub seisukohale, et süüdistatava T.Rsüü temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus. Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava käitumine kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 4 ja 25 lg 2 järgi. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on T.Rvarem korduvalt karistatud varavastaste kuritegude toimepanemise eest, mistõttu oli süüdistatav uue varguse toimepanemise ajal isikuks, kes on varem toime pannud varguse. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt võeti süüdistatavalt varastatu ära, mistõttu ei õnnestunud süüdistataval inkrimineeritud kuritegu lõpule viia ja varastatut ebaseaduslikult omastada. Taolistel asjaoludel asub kohus seisukohale, et süüdistatava käitumisele on kohtueelsel menetlusel antud õige karistusõiguslik hinnang ning süüdistatav kuulub süüditunnistamisele võõra vallasasja äravõtmise katses selle vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, so KarS § 199 lg 2 p 4 ja 25 lg 2 ettenähtud kuriteo toimepanemises. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust raskendavate asjaolude puudumist. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus süüdistatava kahetsust toimepandus. T.R inkrimineeritava kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud eranditult vangistus kuni 5 aastani. Karistusregistri andmetest nähtuvalt on süüdistatavat varem korduvalt kohtulikult karistatud varavastaste kuritegude toimepanemise eest ning tema suhtes on korduvalt ka karistus jäetud tingimisi kohaldamata. Vaatamata sellele on ta iga kord saadetud temale mõistetud karistust kandma, mistõttu ilmneb, et ta ei sobi oma eluviisilt kriminaalhooldusele, kuivõrd teda on ka korduvalt karistatud AS § 70 ettenähtud väärteo toimepanemise eest. Viimase karistuse kandmiselt vabanes ta 21.12.2005 ning uue teo toimepanemise katselt peeti ta kinni kolme kuu möödudes pärast vabanemist. Sellest võib järeldada, et ära kantud karistused süüdistatavale oodatud mõju avaldanud ei ole ega ole sundinud teda hoiduma ka uute kuritegude toimepanemisest. Karistuse määra valikul lähtub kohus asjaolust, et süüdistatavat süüdistatakse vaid ühe kuriteokatse toimepanemises, millega varalist kahju ei tekkinud, kuivõrd varastatu võeti ära ja tagastati omanikule. Peale selle oli tegemist ründega väheväärtusliku vallasasja vastu. Taolised asjaolud annavad kohtule aluse mõista karistuse alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra ja sanktsiooni alammäära lähedasena. Arvestades süüdistatava isikuandmeid ja ilmselget alkoholilembust asub kohus seisukohale, et süüdistatav ei sobi kriminaalhooldusele ning seetõttu ei ole tema suhtes võimalik ka karistust tingimisi kohaldamata jätta, kuivõrd ka varasem kriminaalhooldus ei ole andnud soovitud tulemust. Seetõttu leiab kohus, et mõistetav karistus kuulub kohesele ärakandmisele. 3 Märt Toming kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.