Obsah (6)

§ 65§ 199§ 349§ 64§ 346§ 56

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 4.september 2006.a Kriminaalasja number 1-06-4591 Kohtukoosseis Eesistuja Ene Randmäe, liikmed Julia Katškovs

§-de 199 lg 2 p.de 4,7,8; § 346 ja § 349 järgi Apelleeritud kohtuotsus Pärnu Maakohtu 20.aprilli 2006 otsus Apellatsiooni esitaja süüdistatav A.J. Prokurör Merike Lugna Süüdistatav A.J., Kaitsja vandeadvokaat Sergei Narusberg Resolutsioon Jätta Pärnu Maakohtu 20. aprilli 2006.a otsus A.J.i suhtes sisuliselt muutmata, kuid täpsustada A.J.ile mõistetud karistust seoses liitkaristuse hilisema mõistmisega ja

§ 65

lg 1 alusel liita käesoleva kohtuotsusega mõistetud karistus - 1 aasta ja 2 kuud vangistust - Harju Maakohtu 31.märtsi 2006.a jõustunud kohtuotsusega mõistetud karistusega - 6 kuu vangistusega - lugedes kergema karistuse kaetuks raskemaga ja lõplikuks mõistetud karistuseks lugeda 1( üks ) aasta ja 2 kuud vangistust karistuse aja algusega

1. november 2005.a Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul esitada kassatsiooni Riigikohtule, mille esitamise soovist tuleb ringkonnakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kantselei kaudu teatavaks tegemisest. Kassatsioon tuleb esitada kirjalikult ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistatav võib kassatsiooni esitada üksnes advokaadist kaitsja vahendusel. Asjaolud ja menetluse käik
2. A.J. mõisteti süüdi ja karistati

§ 199

lg 2 p- de 4,7,8 järgi 1 aasta ja 6 kuu vangistusega;

§ 349

järgi 6 kuu vangistusega;

§ 64

lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks kuritegude kogumi eest 1 aasta ja 9 kuud vangistust. A.J. tunnistati süüdi ja karistati

§ 346järgi rahalise karistusega 60 miinimumpalgamäära, s.o. 3000 krooni. Kr

MS § 238 lg 2 kohaselt vähendati mõistetud vangistust ja rahalist karistust 1/3 võrra ja lõplikuks vangistuseks mõisteti 1 aasta ja 2 kuud vangistust, karistuse aja algusega 03.11.2005.a, ning rahaliseks karistuseks 20 miinimumpalgamäära, mis on 1000 krooni.

1. A.J. mõisteti lühimenetluse korras süüdi ajavahemikul
3. 2005.a kuni 3.
4. 2005.a kümnel korral koos Z.U-ga Paide linna, Rapla linna, Haapsalu linna ja Taebla aelviku korteritest toime pandud võõra vallasasja äravõtmises sissetungimisega ja grupis s.o. kuriteos

§ 199lg 2 p-de 4,7,8 järgi.

Samuti mõisteti A.J. süüdi 12.07.

1. Haapsalu linnas Lahe 6-24 korterist Olev Tänna ametliku dokumendi varguses ja 13.10 2005.a Haapsalu linnas Niine 16-45 korterist Aili Loksi ja Artur Liivi ametlike dokumentide varguses ning 02.
2. 2005.a Paide linnas SuurAia 59-25 korterist Carmen Raudsepa ametliku dokumendi varguse - see on kuriteo toimepanemises

§ 346järgi.

Samuti mõisteti A.J. süüdi 03.11. 2005.a Rapla linnas kahtlustatavana kinnipidamisel politseijaoskonnas töötajatele Sergei Jurjevi nimele väljantud juhilubade esitamises, s.o. teise isiku nimele väljaantud tähtsa isikliku dokumendi kasutamises

§ 349järgi Apellatsiooni sisu.

3. A.J. väidab esitatud apellatsioonis, et kohus ei pööranud tähelepanu asjaolule, et ta ise loobus inkrimineeritud kuriteost

§ 349järgi.

Ka ei ole kohus arvestanud tema perekondlikku olukorda ja kergendava asjaoluna tema puhtsüdamlikku ülestunnistust politseile. Apellandi väitel on tal võimalus vabaduses asuda tööle ja asuda tasuma tekitatud kahju. Käesoleval ajal kasvavad aga tema võlad korteri eest ja sellega on seatud raskesse olukorda üksinda elav 17 aastane tütar. Oma tütre heaolu nimel on ta valmis saama usaldusväärseks kodanikuks. D.J taotleb asendada talle mõistetud reaalne karistus osaliselt tingimisi karistusega. 4. Ringkonnakohtu istungil toetas apellant esitatud kaebust, kuid täpsustas, et mõtles

§ 349

järgi kuriteost loobumise all kuriteo ülestunnistamist ning palus seda arvestada kergendava asjaoluna. Ringkonnakohtu seisukoht. 5. Seoses apellandi vastuväidetega talle mõistetud karistuse osas, sealjuures arvestama jäetud puhtsüdamliku kahetsuse suhtes, märgib kriminaalkolleegium järgmist. Karistamise aluseks on

§ 56

lg 1 kohaselt isiku süü, arvestades seejuures kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning karistuse preventatiivseid eesmärke s.o. võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtukolleegium nõustub maakohtu motiveeringuga, milles karistuse mõistmise aluseks seatakse esikohale A.J.i süü. Kohus ei tuvastanud A.J.i karistust raskendavaid ja kergendavaid asjaolusid. A.J.i karistamise eesmärke silmas pidades, arvestas kohus tema isikut. Maakohus on oma otsuses samuti arvestanud, et A.J. ning kaassüüdistatav Z.U on võtnud inkrimineeritud süüteod omaks ja andnud nende kohta täielikult süüd tunnistavaid ütlusi. Nad olid nõus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses ning KrMS § 238 lg 2 sätete alusel vähendas kohus süüdlastele mõistetud karistust 1/ 3 võrra ja A.J.ile mõisteti kuritegude kogumi eest liitkaristus alla sanktsiooni keskmise määra – 1 aasta ja 2 kuud vangistust ja rahaline karistus 1000 krooni. A.J.i arvates oleks kohus aga pidanud arvestama tema karistust kergendava asjaoluna puhtsüdamlikku ülestunnistust ning ta vangistusest tingimisi vabastama. Kohtukolleegium leiab, et apellandi taotlus ei ole motiveeritud ja kuulub tähelepanuta jätmisele põhjusel, et süstemaatiliselt kuritegusid toime pannud A.J.i poolt uurimise käigus järk-järgult tehtud ülestunnistused kuritegude kohta ei seondu kuritegude tagajärgede ärahoidmise ega süü ülestunnistamisele ilmumisega, mida peab arvestama süüd vähendava asjaoluna või kergema karistuse kohaldamisega mõjutamaks teda edasisest rikkumistest hoiduma. Maakohus on oma otsuses põhjendanud, et arvestades A.J.i süüd paljude kuritegude toimepanemises ja tema isikut - varasemaid korduvaid karistusi, millest ta ei ole mingeid järeldusi teinud - ei ole otstarbekas A.J.i suhtes kohaldada tingimisi vangistusest vabastamist. Kohtukolleegium nõustub maakohtu järeldusega ja märgib omakorda, et kohtupraktikas on asutud seisukohale, et isiku karistusest tingimisi vabastamine on üldjuhul võimalik väikese raskusastmetega kuritegude puhul, ning isiku suhtes, kellest võib arvata, et ta rohkem kuritegusid toime ei pane. Karistusest tingimisi vabastamise aluseks ei saa olla A.J.i poolt viidatud majanduslik või perekondlik olukord. Kohtukolleegium jagab maakohtu järeldust, et A.J.i kuriteo toimepanemise asjaolud ja isik ei võimalda tema suhtes kohaldada karistusest tingimisi vabastamist. 6. Seoses asjaoluga, et A.J. oli süüdi mõistetud ja karistatud Harju Maakohtu 31.märtsi 2006.a otsusega 6 kuu vangistusega, karistuse aja algusega 31.märts 2006.a., kuulub jõustunud kohtuotsusega mõistetud karistus liitmisele

§ 65

lg 1 alusel vaidlustatud kohtuotsusega mõistetud lõpliku karistusega - 1 aasta ja 2 kuu vangistusega, mille kandmise alguseks loeti 03. november 2005.a.

§ 65

lg 1 alusel võib liitkaristust moodustada

§ 64

sätestatud korras üksikkaristuste raskeima suurendamise teel või kergema karistuse kaetuks lugemisega raskeima karistusega. Kohtukolleegium on seisukohal, et A.J.i suhtes tuleb mõista liitkaristus kergema karistuse kaetuks lugemisega raskeima karistusega. 7. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KrMS §-st 337 lg 1 p 2 teeb ringkonnakohtu kriminaalkolleegium täpsustuse Pärnu Maakohtu 20.aprilli 2006.a otsusesse A.J.ile mõistetud karistuse osas, millega loeb A.J.ile liitkaristuse hilisema mõistmise teel

§ 65

lg 1 alusel Harju Maakohtu 31.märtsi 2006.a otsusega mõistetud karistus - 6 kuud vangistust - kaetuks Pärnu Maakohtu 20.aprilli 2006.a otsusega mõistetud karistusega - 1 aasta 2 kuu vangistusega - ja mõistab lõplikuks karistuseks 1 aasta ja 2 kuud vangistust karistuse aja algusega 03. november 2005.a. Ene Randmäe Julia Katškovskaja Ivi Kesküla