järgi lühimenetluses Prokurör Aleksander Tšitšerov Süüdistatav E K - isikukood XXXXXXXX, Eesti kodanik, põhiharidusega, elukoht: XXXXXXXX; töötab OÜ-s №rd-Dekoor; varem kriminaalkorras karistatud: 08.07.2004.a. Harju Maakohtu otsusega
järgi – 6 kuud vangistust tingimisi 18-kuulise katseajaga ning mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 1 aastaks; väärteo eest karistatud rahatrahviga (trahv osaliselt tasumata); tõkend – elukohast lahkumise keeld Kaitsja Indrek Sirk RESOLUTSIOON 1. Süüdi tunnistada vangistust. EK
MS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat põhikaristust ühe kolmandiku (3 kuud) võrra ning kandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 6 (kuus) kuud vangistust.
Kuna ühele päevale vangistusele vastab 2 tundi ÜKT-d, siis on mõistetavaks karistuseks 360 tundi üldkasulikku tööd.
ÜKT tegemise ajal on E. K allutatud kriminaalhooldaja käitumiskontrollile ning ta on kohustatud täitma
lg-s 1 nimetatud kontrollnõudeid.
lg 1 p 1 alusel lisakaristusena ära võtta E K mootorsõiduki juhtimise õigus 2 (kaheks) aastaks Tõkend – elukohast lahkumise keeld tühistada pärast kohtuotsuse jõustumist. 2. Välja mõista J.R-ilt menetluskulud riigieelarve tuludesse (Rahandusministeeriumi arveldusarve 10220034800017 Ühispangas, viitenumber 2800049777) – s.o. sundraha 4 500 (neli tuhat viissada) krooni. Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb otsuse teinud kohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul ning apellatsioon esitada 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. SÜÜDISTUS. E. K isikuna, keda mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis Harju Maakohtu otsusega 08.07.2004.a.
järgi karistati 6-kuulise vangistusega tingimisi 18-kuulise katseajaga ning mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 1 aastaks, omades kehtivat karistatust, taas 29.05.2006.a. kella 22.45 ajal Harjumaal Sakus Tiigi tänaval juhtis joobeseisundis mootorsõidukit Škoda 120 registrimärgiga 172 AEM; Sellega pani E. K toime
mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis isiku poolt, keda varem on karistatud sellise teo eest. Süüdistatav E. K tunnistas end kohtuistungil täielikult süüdi ja kahetses toimepandut; nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Tema kaitsja I. Sirk pidas süüdistust põhjendatuks ja leidis, et süüdistatava käitumine on õigesti kvalifitseeritud. Kohtuliku arutamise järeldused. Kohus leiab, et E. K süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on lisaks süü omaksvõtule kohtuistungil tuvastamist leidnud järgmiste tõenditega: - Harju Maakohtu otsusega 08.07.04.a., mille kohaselt karistati E. K korduva mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest
6); -väärteoprotokolliga 29.05.2006.a. (tl.8), kus on taas fikseeritud E. K poolt mootorsõiduki joobeseisundis juhtimine Saku asulas; -protokollidega alkoholijoobe tuvastamisese kohta, kus on fikseeritud ka mõõteriista näit vastavalt 0,53 mg/l (tl. 9) ning kus E. K on oma allkirjaga kinnitanud, et on nõus alkoholijoobe tuvastamisega ega nõua joobeseisundi meditsiinilist tuvastamist ja vereproovis alkoholisisalduse määramist; - tunnistajate I S ja R E ütlustega kohtueelses menetluses (tl.12; 14); - väljavõttega liiklusjärelevalve andmebaasist (tl.24) ja karistusregistrist (tl. 25); - kahtlustatava E. K enda ütlustega kohtueelses menetluses (tl. 20-21). Neid tõendeid kogumis hinnates kohus leiab, et E. K süü on tõendamist leidnud, tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud ning ta tuleb süüdi tunnistada
Karistuse mõistmisel lähtub kohus E. K süüst. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus tema süü puhtsüdamlikku kahetsust, karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus arvestab ka teo toimepanemise tehiolusid ja süüdlase isikut ning leiab, et E. K pole võimalik karistada rahalise karistusega. Eelnevalt mõistetud rahatrahv on tal tasumata; samuti tuleb tal tasuda süüdimõistva kohtuotsusega kaasnevad menetluskulud. Kohus peab põhjendatuks karistada E. K vangistusega, mida
alusel on võimalik ja otstarbekohane asendada üldkasuliku tööga nagu taotlesid seda prokurör ja kaitsja. Sellise taotluse esitas süüdistatav juba kohtueelses menetluses ning kirjaliku nõusoleku ÜKT tegemiseks andis ta ka kohtuistungil. Kuna tegemist on asja lahendamisega lühimenetluses, tuleb kohtul süüdistatavale mõistetavat põhikaristust vähendada ühe kolmandiku võrra.
lg 1 p 1 alusel peab kohus vajalikuks kohaldada ka lisakaristust ning mootorsõiduki juhtimise õigus tuleb E. K ära võtta vähemalt 2 aastaks. KrMS § 175 lg 1 p 9, § 180 kohaselt tuleb süüdimõistetult välja mõista ka menetluskulud, s.o. süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha: teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on sundraha § 179 lg 1 p 2 alusel 1,5 palga alammäära ehk 4 500 krooni. Õigusnormid, millest kohus juhindub otsuse tegemisel, on KrMS §-d 238, 311 - 313. Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.