1-06-10173\3

(06231400575)Kohtunik Külli Iisop Kohtuistungi sekretär Külli Vendik Kriminaalasi M.G süüdistuses KarS § 424 järgi lühimenetluses Prokurör Aleksander Tšitšerov Süüdistatav O G - isikukood XXXXXX, Eesti kodanik; põhiharidusega, elukoht: XXXXX; töötab PKC Eesti AS-s; ülalpidamisel 1 alaealine laps; varem kriminaalkorras karistamata; väärtegude eest karistatud rahatrahviga ; tõkendit kohaldatud ei ole Kaitsja vandeadvokaat Veljo Viilol RESOLUTSIOON

1. Süüdi tunnistada O G KarS § 424 järgi ning karistuseks mõista 45 päeva vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat põhikaristust ühe kolmandiku (15 päeva) võrra ning lõplikuks karistuseks mõista 30 päeva ehk 1 (üks) kuu vangistust. KarS § 74 alusel määrata, et vangistust ei pöörata täitmisele, kui O. G 18-kuulise katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ning kriminaalhooldaja järelevalve all täidab KarS § 75 lg-s 1 nimetatud kontrollnõuded. Harju Maakohtu KrHO juhatajal määrata O. G kriminaalhooldaja.
2. Välja mõista O G menetluskulud riigieelarve tuludesse (Rahandusministeeriumi arveldusarve 10220034800017 Ühispangas, viitenumber 2800049777) – s.o. määratud kaitsjale makstav tasu 1 581,20 kr (üks tuhat viissada kaheksakümmend üks krooni ja 20 senti) ning sundraha 500 (viissada) krooni. Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb otsuse teinud kohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul ning apellatsioon esitada 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. SÜÜDISTUS. O. Gisikuna, keda mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis on Harju PP otsusega 30.07.2002.a. on karistatud rahatrahviga 5 700 krooni, uuesti kehtiva karistatuse ajal, s. o.
3. aprillil 2006.a kella 17.35 ajal Keila linnas juhtis joobeseisundis mootorsõidukit Opel Omega registrimärgiga 572 TDV; Sellega pani O. G toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis isiku poolt, keda on varem karistatud sellise teo eest. Süüdistatav O. G tunnistas end kohtuistungil täielikult süüdi ja kahetses toimepandut; nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Tema kaitsja V. Viilol pidas süüdistust põhjendatuks ja leidis, et süüdistatava käitumine on õigesti kvalifitseeritud. Kohtuliku arutamise järeldused. O. G süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on lisaks süü täielikule omaksvõtule kohtuistungil tõendamist leidnud: - ärakirjaga Harju politseiprefektuuri otsusest 30.07.2002.a., mille kohaselt O. G on varem karistatud mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobes (tl. 6); -väärteoprotokolliga 14.04.
4. ( tl .8), -alkoholijoobe tuvastamise protokolliga 14.04.2006.a., mille kohaselt O. G joobeseisundi meditsiinilist tuvastamist ja vereproovis alkoholisisalduse määramist ei nõudnud (tl.7); -õiendiga liiklusjärelevalve osakonna andmebaasist (tl.17) ja väljavõttega karistusregistrist (tl.17) ning maksekorralduse ärakirjaga (viimane makse määratud trahvi eest on tehtud 02.06.05.a. – tl. 25); - samuti O. G enda ütlustega eeluurimisel ( tl. 10, 11-13). Neid tõendeid kogumis hinnates kohus leiab, et O. G süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud, tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud ning ta tuleb süüdi tunnistada KarS § 424 järgi. Karistuse mõistmisel lähtub kohus O. G süüst. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus tema süü puhtsüdamlikku kahetsust, karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus arvestab ka teo toimepanemise tehiolusid ja süüdlase isikut ning leiab, et O. G pole võimalik karistada rahalise karistusega. Eelnevalt mõistetud rahatrahv pole olnud talle piisavaks vahendiks, et hoiduda uue samaliigilise süüteo toimepanemisest. Tema ülalpidamisel on menetluskulud. alaealine laps ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnevad ka Mõistes O. G põhikaristusena aga vangistust, peab kohus otstarbekohaseks kohaldada tema suhtes KarS § 74 ja § 75 sätteid, s.o. mõista vangistus tingimisi 18-kuulise katseajaga, mil ta on kohustatud järgmina kontrollnõudeid kriminaalhooldaja järelevalve all. Kuna tegemist on asja lahendamisega lühimenetluses, tuleb kohtul süüdistatavale mõistetavat põhikaristust (vangistust) vähendada ühe kolmandiku võrra. KrMS § 175 lg 1 p 4, 9, § 180 kohaselt tuleb süüdimõistetult välja mõista ka menetluskulud, s.o. määratud kaitsjale makstav tasu ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha: teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on sundraha § 179 lg 1 p 2 alusel 1,5 palga alammäära ehk 4 500 krooni. Arvestades O.G varanduslikku seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid, jätab kohus KrMS § 180 lg 3 alusel menetluskulud osaliselt riigi kanda. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KrMS §-d 238, 311,
5. Kohtunik