kella 19.00 paiku Tartus Alasi 33 maja juures rikkus raskelt avalikku korda kasutades R.B suhtes vägivalda tõmmates teda riietest kinni võttes autost välja, seejärel kasutas H.H vägivalda S.A suhtes lüües teda ühe korra peaga vastu S.A. alahuult, millega tekitas viimasele moraalset ja füüsilist kahju. Pärast seda lõi H.H rusikaga katki J.P. kuuluva sõiduauto Audi 100 reg nr 516 AOA esiklaasi, millega tekitas J.P. varalist kahju 5000 krooni Seega pani H.H toime
avalikku korra rikkumise, mis on toime pandud vägivallaga. Prokurör taotleb H.H süüdi tunnistamist
p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja tema karistamist 180 päevamäära, s.o. 9000 krooni suuruse rahalise karistusega.
lg 1 alusel tasuda rahaline karistus osade kaupa järgmiselt: 12.01.2006 900 krooni 12.02.2006 900 krooni 12.03.2006 900 krooni 12.04.2006 900 krooni 12.05.2006 900 krooni 12.06.2006 900 krooni 12.07.2006 900 krooni 12.08.2006 900 krooni 12.09.2006 900 krooni 12.10.2006 900 krooni Kui süüdimõistetu ei tasu talle mõistetud rahalise karistuse summat, asendab kohus selle vangistusega või süüdimõistetu nõusolekul üldkasuliku tööga. Kohtunik nõustub prokuröri poolt süüdistusaktis esitatud järeldustega süüdistuse tõendatuse ja karistuse määra kohta. Süüdistatav on end kuriteos süüdi tunnistanud. Tema süü on tõendatud kannatanute S.A., J.P., R.B. kohtueelses menetluses antud ütlustega ja väljavõttega S.A. traumakaardist.
lg 1 sätestab, et karistuse mõistmisel arvestab kohus kohtualuse vastutust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. H.H käitumises tema karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus tema kahetsust. H.H on varem kriminaalkorras karistamata. Väärteokorras on teda karistatud. Käesolevas kriminaalasjas on ta toime pannud ühe teise astme kuriteo.
Lähtudes eeltoodust, leiab kohus, et H.H on võimalik mõjutada edaspidi hoiduma kuritegude toimepanemisest rahalise karistuse mõistmisega.
lg 1 sätestab, et kohus võib kuriteo eest mõista rahalise karistuse kolmekümne kuni viiesaja päevamäära ulatuses. Kohus leiab, et on põhjendatud mõista H.H-le karistuseks
§-s 263 p 1 sätestatud kuriteo toimepanemise eest rahaline karistus prokuröri poolt taotletud suuruses.
alusel on kohtul õigus määrata rahalise karistuse kandmise ositi arvestades süüdlase perekondlikku, tööalast või tervislikku seisundit. Arvestades, et kohtuotsuse tegemise ajaks on prokuröri poolt taotletud esimesed kaks maksetähtaega möödunud, peab kohus vajalikuks lükata edasi kohtuotsusest tulenev maksetähtaeg 2 kuu võrra. Kuriteoga kahju tekitatud J.P. materiaalset kahju 5000 krooni. 03.jaanuaril 2006.a. Tartu Maakohtule esitatud dokumentide kohaselt on J.P. kinnitanud oma allkirjaga 12.mail 2005.a., et omavahelise kokkuleppe alusel on H.H talle kahjud hüvitanud ja J.P. rahalisi nõudeid tema vastu ei ole. H.H-lt tuleb välja mõista menetluskuludena KrMS § 180 alusel kaitsjale kriminaaltoimiku paljundamise kulu 17.60 ja süüdimõistva kohtuotsuse süüdimõistetult väljamõistetav sundraha 4500 krooni riigituludesse Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 251 lg 1, § 253 p 1, § 254, kohus o t s u s t a s: Süüdi tunnistada H.H
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.