järgi lühimenetluses Prokurör Helen Kiviloo Süüdistatav H.G - isikukood XXXXX, Eesti kodanik, haridus 8 klassi, elukoht: XXXXXX; ei tööta; töövõimetuspensionär (töö-võimekaotus 40%), varem kriminaalkorras karistamata; väärtegude eest karistatud rahatrahvidega (trahvid maksmata); tõkendit kohaldatud ei ole Kaitsja Uido Truija RESOLUTSIOON 1. Süüdi tunnistada H.G
MS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat põhikaristust ühe kolmandiku (2 kuud) võrra ning kandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 4 (neli) kuud vangistust.
alusel määrata, et karistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui H.G 18kuulise katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ning kriminaalhooldaja järelevalve all täidab
lg-s 1 nimetatud kontrollnõuded ning
HO juhatajal määrata H.G-le kriminaalhooldaja.
lg 1 p 1 alusel lisakaristusena ära võtta H.G-lt mootorsõiduki juhtimise õigus 1 (üheks) aastaks. 2. Välja mõista H.G menetluskulud riigieelarve tuludesse (Rahandusministeeriumi arveldusarve 10220034800017 Ühispangas, viitenumber 2800049777) – s.o. määratud kaitsjale makstav tasu 1 221,30 kr (üks tuhat kakssada kakskümmend üks krooni ja 30 senti). Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb otsuse teinud kohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul ning apellatsioon esitada 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. SÜÜDISTUS. H.G isikuna, keda mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis Põhja Politseiprefektuuri otsusega 01.09.2005.a. karistati rahatrahviga 9 000 krooni, omades kehtivat karistatust, taas 01.10.2005.a. kella 02.45 ajal Harjumaal Keilas Põllu tänaval juhtis joobeseisundis mootorsõidukit BMW 520 registrimärgiga 666 ANT; Samuti tema, omades kehtivat karistatust mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis, taas 08.04.2006.a. kella 01.20 ajal Keila linnas Ülejõe tn. maja nr. 1 juures juhtis joobeseisundis mootorsõidukit Mercedes-Benz registrimärgiga 771 MES. Nende tegudega pani H.G toime
mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis isiku poolt, keda varem on karistatud sellise teo eest. Süüdistatav H.G tunnistas end kohtuistungil täielikult süüdi ja kahetses toimepandut; nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Tema kaitsja U. Truija pidas süüdistust põhjendatuks ja leidis, et süüdistatava käitumine on õigesti kvalifitseeritud. Kohtuliku arutamise järeldused. Kohus leiab, et H.G süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on lisaks süü omaksvõtule kohtuistungil tuvastamist leidnud järgmiste tõenditega: - Põhja Politseiprefektuuri otsusega 01.09.05.a., mille kohaselt karistati H.G mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest rahatrahviga 9 000 krooni ( tl. 6); -väärteoprotokolliga 01.10.2005.a. (tl.9), kus on taas fikseeritud mootorsõiduki joobeseisundis juhtimine Keila linnas; -protokolliga alkoholijoobe tuvastamisese kohta, kus on fikseeritud mõõteriista näit vastavalt 0,56 mg/l (tl. 8) ning kus H.G on oma allkirjaga kinnitanud, et on nõus alkoholijoobe tuvastamisega ega nõua joobeseisundi meditsiinilist tuvastamist ja vereproovis alkoholisisalduse määramist; - väärteoprotokolliga 08.04.2006.a. (tl.20), milles on fikseeritud taas joobeseisundis juhtimine Keila linnas; -alkoholijoobe tuvastamise protokolliga 08.04 .06.a. – mõõteriista näit 0,98 mg/l; joobe tuvastamisega H.G nõustus, loobus vereproovis alkoholisisalduse määramisest (tl.19); - väljavõttega liiklusjärelevalve andmebaasist (tl.14, 18) ja karistusregistrist (tl. 26-27); - kahtlustatava H.G enda ütlustega kohtueelses menetluses (tl. 10, 12 – 13, 22, 23 24). Neid tõendeid kogumis hinnates kohus leiab, et H.G süü on tõendamist leidnud, tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud ning ta tuleb süüdi tunnistada
Karistuse mõistmisel lähtub kohus H.G süüst. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus tema süü puhtsüdamlikku kahetsust, karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus arvestab ka teo toimepanemise tehiolusid ja süüdlase isikut ning leiab, et H.G pole võimalik karistada rahalise karistusega. Erinevate väärtegude eest on teda korduvalt karistatud rahatrahviga, need on tasumata ning selleliigiline karistus pole olnud küllaldane, et ära hoida uue süüteo toimepanemist. Kohus peab põhjendatuks karistada H.G vangistusega, kuid otstarbekohane on tema (kui varem kriminaalkorras karistamata isiku) suhtes kohaldada
vangistus tingimisi 18-kuulise katseajaga kriminaalhooldaja järelevalve all. Kuna tegemist on asja lahendamisega lühimenetluses, tuleb kohtul süüdistatavale mõistetavat põhikaristust vähendada ühe kolmandiku võrra.
lg 1 p 1 alusel peab kohus vajalikuks kohaldada ka lisakaristust ning mootorsõiduki juhtimise õigus tuleb H.G-lt ära võtta vähemalt üheks aastaks. KrMS § 175 lg 1 p-de 4 ja 9, § 180 kohaselt tuleb süüdimõistetult välja mõista ka menetluskulud, s.o. antud asjas määratud kaitsjale makstav tasu ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha: teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on sundraha § 179 lg 1 p 2 alusel 1,5 palga alammäära ehk 4 500 krooni. Arvestades aga süüdlase osalist töövõimetust, tema varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid, jätab kohus KrMS § 180 lg 3 alusel osa kohtukuludest (sundraha) riigi kanda. Õigusnormid, millest kohus juhindub otsuse tegemisel, on KrMS §-d 238, 311 - 313. Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.