Obsah (9)

§ 113§ 68§ 117§ 36§ 115§ 28§ 57§ 58§ 199

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Kriminaalasja number Kohtukoosseis Kohtuistungi sekretär, tõlk Kriminaalasi Prokurör Süüdistatav Kaitsja RESOLUTSIOON Viru Maakohus 2

§ 113

järgi üldmenetluses Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Mariza Lillepea E.Z, Vandeadvokaat Anti Aasmaa Juhindudes KrMS 306; 309 lg 1,3; 315 , 318 lg 1; 319 lg 1,2, 3, kohus otsustas: E.Z tunnistada süüdi

§ 113

järgi ja karistada vangistusega 9(üheksa) aastat.

§ 68

lg 1 alusel, arvates E.Z-i karistusaja hulka eelvangistuse 16 09 2005 - 25 05 2006, kokku 8 (kaheksa) kuud ja 10 (kümme) päeva, määrata ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistus 8(kaheksa) aastat, 3(kolm) kuud ja 20(kakskümmend) päeva. Karistuse algust arvestada alates 26 05

1. Tõkend - vahistamine - jätta muutmata. Asitõend – nuga – hävitada kohtuotsuse jõustumisel Kohtla-Järve Linnavalitsuse tsiviilhagi rahuldada. Välja mõista E.Z-ilt 3389 krooni Kohtla-Järve Linnavalitsuse, registrikood 75001017, Keskallee 19, Kohtla-Järve, kasuks. Välja mõista E.Z-ilt riigituludesse menetluskulud 48273,10 krooni, sellest: 7 500 krooni sundraha, 104 krooni toimiku paljundamise kulu, 19 940 krooni ekspertiisitasu, 11 897,10 krooni määratud kaitsja poolt kohtueelses menetluses osutatud õigusabi eest ja 8732 krooni kohtus osutatud õigusabi eest. Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 EESTI ÜHISPANK, viitenumber
2. Maksekorraldused tuleb teostada oma nimelt, näidata ära kohtuotsuse number ja makse liik. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse pooltel õigus esitada apellatsioon Viru Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates 15 päeva jooksul.
3. Süüdistus. E.Z-i süüdistatakse selles, et tema ajavahemikul 15.09.2005 kella 23.00-st kuni 16.
4. 2005 kella 07.00-ni oma elukohas , ühise alkoholitarvitamise käigus tekkinud sõnavahetuses lõi xxxxxxxx noaga kaks korda selga ja ühe korra vasakule kiirupiirkonda, tekitades kannatanule vasakusse rinnaõõnde tungiva torke-lõikehaava vasaku kopsu vigastuse ja sellele järgneva massiivse sisemise verejooksu ning šoki, vasakule poole seljale ja vasakule poole kiirupiirkonda mitteläbivad torke-lõikehaavad, milliste vigastuste tagajärjel kannatanu suri.E.Z, tappes teise inimese, pani ta toime

§ 113järgi kvalifitseeritava kuriteo.

2. Tuvastatud asjaolud ja põhjendus. Süüdistatav E.Z tunnistas end

§ 113järgi süüdi osaliselt.

Tema ütluste kohaselt jõid nad xxxxxxx viina xxxxxxxxx ühiselamutoas, kus E.Z elas koos zzzzzzzz.xxxxxxx ütles talle Axxxx kohta solvavaid lauseid. E.Z käskis xxxxxxx vabandada. Xxxxxxx ei vabandanud, vaid solvas E.Z-i ning lõi teda vastu nägu. E.Z, istudes laua taga, võttis laual lebanud noa ja lõi sellega xxxxxxxx. Ta ei mäleta, mitu korda ja kuhu ta xxxxx noaga lõi ega mäleta seda, mis edasi juhtus. Hommikul oli kõik valge pesupulbriga üle puistatud. 1.Kuriteoteate protokolliga on tõendatud, et 16 09 2005 kella 7 paiku xxxxxxxxxxx leidis xxxxxxxxx5.korruse abiruumist meesterahva laiba (tl 2). Tunnistaja xxxxxxxxx ütlustega on tõendatud, et laip lebas prügišahti kõrval asuvas ruumis. Ta teatas ühiselamu korrapidajale, kes kutsus politsei. Koridoris verejälgi polnud. 2.Sündmuskoha vaatlusprotokoll tõendab, et 16 09 2005 olid xxxxxxxx viienda korruse koridoris verekahtlased lohistamisjäljed, mis , mis viisid prügišahti kõrvalruumi (tl 11) 2.Kohtuarstliku eksperdi arvamusega on tõendatud, et xxxxxxx surma põhjuseks oli vasakusse rinnaõõnde tungiv torke-lõikehaav, mis vigastas vasakut kopsu, sellele järgneva massiivse sisemise verejooksu n ing šokiga, mis oli surma vahetu põhjus. Kopsu vigastanud haav paiknes nahahaavana vasakul pool seljal. Nahahaavana oli seljal vasakul veel mitteläbiv vigastus. Kolmas lõike torkehaav (mitteläbiv) paiknes pea vasakul kiirupiirkonnas. Laibal tuvastati ka verevalumid selja ja pea pehmetes kudedes haavakanalite ümbruses. Torkelõikehaavad olid tekitatud torke-lõikevahendiga, milles oli üks terav ja teine tömp nurk. Selliseks esemeks võis olla nuga tera pikkusega vähemalt 11,5 cm ja laiusega mitte rohkem kui 2,6 cm.. Kõik vigastused olid elupuhused ja tekitatud lühikese aja jooksul. Seregi Suhhodol oli vigastuste saamise ajal raskes alkoholijoobes (2,96 promilli). (tl 96-106). 3.E.Z-i ütluste olustikuga seostamise protokolliga on tõendatud, et menetlustoimingu käigus xxxxxxxxx toast leiti verekahtlaste jälgedega kööginuga ja võeti võrdlusproovid korteri vaibal olnud verekahtlstest plekkidest.(tl 50-61) 4.Asitõendi vaatlusprtokolliga on tõendatud, et noal, mille tera katsid pruunikad plekid, oli noatera pikkus 17 cm ja laius 2,2 cm(tl 65-66). 5.DNA eksperdiarvamuse kohaselt noateral ja toa nr 114 vaibalt võetud proovid on kokkulangevad xxxxxxxxxxx DNA-ga (tl 108-110). 6.Nende tõenditega on tõendatud, et xxxxxxxxx surma põhjuseks oli xxxxxxxxx toast 19 092005 ära võetud kööginoaga selga löömisel saadud vigastus- vasakusse rinnaõõnde tungiv torke-lõikehaav, mis vigastas vasakut kopsu, sellele järgneva massiivse sisemise verejooksu ning šokiga. Samaaegselt ja sama noaga tekitati talle ka seljal vasakul mitteläbiv lõiketorkehaav ja lõike torkehaav (mitteläbiv) pea vasakus kiirupiirkonnas. Need vigastused põhjustati süüdistuses kirjeldatud ajal ja kohas-xxxxxxxxx toas. 7. Tunnistajate xxxxxxxxxxx ütlustega on tõendatud, et 15 09 2005 xxxxxx toas, kus xxxxxxx elas koos E.Z-iga, jõid viina:xxxxxxxx . Kõik olid purjus. Xxxxxxxx solvasxxxxxxx, E.Z käskis vabandust paluda, kuid xxxxxxx solvas E.Z-i. Sõnavahetus laua taga kestis mõnda aega. E.Z ja xxxxxxx tõusid seejärel laua tagant püsti. Xxxxxxx ja E.Z-i vahel toimus kaklus(hakkasid arveid klaarima, rüselus). Nad kuulsid murtsu, xxxxx kukkus. Xxxxxxxx nägi E.Z-i käes nuga. Xxxxxxxx ütluste kohaselt jäi xxxxxx lamama, nemad E.Z-iga jätkasid joomingut. Mõne aja pärast E.Z tassis xxxxxxxx korterist välja. Ka süüdistatav E.Z kinnitas, et ta joomingu käigus, kuulnud xxxxxxx korduvaid solvanguid ja saanud löögi vastu nägu, haaras noa ja lõi xxxxxxxxx . Seega põhjustas xxxxxx 3 noahaava E.Z. 8.Lähtuvalt xxxxxx vigastuste iseloomust, läbiva noahaava piirkonnast (rindkere), samuti vigastuste tekitamise vahendi omadustest (17 cm teraga kööginuga) ja arvestades seda, et E.Z on karistatud tahtliku tapmise katse eest, leiab kohus, et E.Z tekitas xxxxxxxx vigastused tahtlikult ja eesmärgiga tappa xxxxxxxx Ta möönis, et lüües selja tagant noaga rindkeresse läbiva noahaava, põhjustab ta xxxxxxx surma. Otsest tahtlust tappa kinnitab ka süüdistatava järgnev käitumine, mis seisnes laiba äravedamises varjatud kohta. Sel põhjendusel ei nõustu kohus kaitsja seisukohaga, et xxxxxxxx surma põhjustas E.Z ettevaatamatusest (

§ 117

) 9.Süüdistatava väitel tegutses ta sellises hingelise erutuse seisundis, mis takistas tal oma tegudest aru anda ja sellise seisundi põhjustasid xxxxxxxxx poolt öeldud solvangus xxxxxx suhtes, tema suhtes, ning see, et vabandamise nõudmise peale xxxxxxx lõi teda vastu nägu. Süüdistatav on samas tunnistanud, et ta oli väga purjus. Kohus leiab, et E.Z-i teo ajendiks oli kannatanu xxxxxxx poolne solvamine xxxxxx ja E.Z-i aadressil. Xxxxxxx poolne vägivald E.Z-i näkku löömisena ei ole tõendatud. E.Z-i ja xxxxxx sellekohased ütlused loeb kohus mitteusaldusväärseks.Kinnipidamisel ei olnud E.Z mingeid vigastusi, E.Z-i verd ei tuvastanud DNA ekspertiis. Seda, et xxxxxxx poolt öeldud solvavad sõnad ei viinud E.Z-i äkki tekkinud tugevasse hingelise erutuse seisundisse kinnitavad tunnistajate xxxxxxx ütlused, et pärast sõnelust tõusis E.Z püsti ja algas kaklusxxxxxxx , mis kestis kuni 10 minutit. Seega ei tekkinud erutus äkki. Seda, et erutus ei olnud tugev, tõendab xxxxxxxxxx poolt kirjeldatud E.Z-i edasine käitumine: jätkas joomist, hiljem tiris laiba korterist välja. Samuti leiab kohus, et oluliseks erutuse (ja tüli) põhjuseks oli E.Z-i tugev alkoholijoove. Sellesse seisundisse oli ta end viinud ise tahtlikult. Vastavalt

§ 36ei välista tahtlikult põhjustatud joobeseisund süüd.

E.Z-i ütlusi, et ta ei mäleta toimunut, loeb kohus mitteusaldusväärseteks. Nende eesmärgiks on kanda vastutust kergema kuriteo eest (

§ 115provotseeritud tapmine).

9.Kohus ei tuvastanud õigusvastasust välistavaid asjaolusid (

§ 28-31).

E.Z-i tegu on õigesti kvalifitseeritud

§ 113järgi.

3. Kohtu meetmed ja põhjendus. Karistuse mõistmisel arvestab kohus E.Z-i süüd raske isikuvastase kuriteo toimeoanemisel. Selle tagajärjeks oli teise isiku surm.

§ 57

lg 2 järgi karistust kergendavaks asjaoluks loeb kohus kannatanu õigusvastast käitumist, mis seisnes korteri valdajate solvamises ajal, mil viibis neil külas.

§ 58karistust raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.

E.Z on korduvalt karistatud kriminaalkorras.Kohtla-Järve Linnakohtu otsusega 09 04 1996 karistati teda KrK § 15 lg 2-§ 100 järgi tahtliku tapmise katse eest vangistusega 6 aastat. Selle karistuse kandmiselt vabanes ta 09 11 2001. Pärast selle karistuse ärakandmist on teda 1 kord karistatud

§ 199

lg 2 p 7 järgi ja korduvalt väärtegude toimepanemise eest.

§ 113sanktsioon näeb ette ainsa karistusliigina vangistuse tähtajaga 6-15 aastat.

Arvestades õiguskorra kaitsmise huvisid ja selleks, et mõjutada E.Z-i edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, tuleb talle mõista karistus

§ 113keskmises määras.

E.Z-ile mõista karistuseks

§ 113

järgi vangistus 9 aastat.

§ 68alusel tuleb tema karistusaja hulka arvestada eelvangistus 8 kuud ja 10 päeva.

1. Tsiviilhagi ja põhjendus. Kohtla-Järve Linnavalitsus esitas 3389 krooni. Vastavalt KrMS § 310 lg 1, kui kohus teeb süüdimõistva kohtuotsuse, rahuldab ta tsiviilhagi täielikult või osaliselt või jätab rahuldamata või läbi vaatamata. Kannatanu esindaja xxxxxxx seletas, et xxxxxxx matusekulu 3389 krooni kandis Kohtla-Järve Linnavalitsus. Kohtla-Järve Linnavalitsus on esitanud tsiviilhagi aluseks olevad kuludokumendid. Sellega on tõendatud, et Kohtla-Järve Linnavalitsus kandis 3389 krooni kulu E.Z-i poolt tapetud xxxxxxx matmiseks. Tsiviilhagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele täielikult. Süüdistatavalt E.Z-ilt tuleb välja mõista3389 krooni Kohtla-Järve Linnavalitsuse aadress zzzzzzzzzzzzz kasuks.
2. Kohtukulud. E.Z-ilt tuleb KrMS § 180 alusel riigituludesse välja mõista menetluskulud 48273,10 krooni: KrMS § 175 lg 1 p 5 alusel paljunduskulud 104 krooni, KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel ekspertiisitasu 19 940 (6 800 + 13 140) krooni. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel tuleb E.Z-ilt välja mõista kaitsjatasud: 1.Määratud kaitsjate Artur Umuršadjantsi ja Anti Aasmaa poolt kohtueelses menetluses osutatud õigusabi eest 11 897,
3. Sellest 5 947,20 krooni on Artur Umuršadjantsi poolt kohtueelses menetluses osutatud õigusabi eest kahe avalduse alusel (2 548,80 + 3 398,40) krooni, ja 5949,90 krooni on Anti Aasmaa poolt kohtueelses menetluses osutatud õigusabi eest. 2.Määratud kaitsja Anti Aasmaa poolt kohtumenetluses osutatud õigusabi eest 8732 krooni. KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel- sundraha vastavalt KrMS § 179 lg 1 p 1 – 2,5 palga alammäära summas 7 500 krooni. Kohtunik Anu Ernits Rahvakohtunikud Tamara Niido Anne Jürnas