1-06-8432 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 22. september 2006. a Tartu kohtumaja, Tartu, Kalevi 1 Kriminaalasja number 1-06-8432 (05278001845) Kohtunik
§ 121
järgi üldmenetluses Prokurör Tatjana Tamm Süüdistatav P.E Kaitsja Varasem karistatus: kriminaalmenetluse korras karistamata, väärteomenetluse korras karistatud korduvalt. vandeadvokaat Tanel Pürn RESOLUTSIOON juhindudes KrMS § 306, 315 lg 4, 5 kohus otsustas: Süüdi tunnistada P.E
§ 121
järgi ja mõista karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust.
§ 73
lg 1 alusel määrata, et tingimisi jäetakse vangistus P.E suhtes kohaldamata ja mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui P.E ei pane 3 (kolme) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada P.E suhtes käesoleva otsuse jõustumisel. Välja mõista P.E-lt 4507 krooni (neli tuhat viissada seitse krooni ) riigituludesse kriminaalmenetluse kulude katteks Rahandusministeeriumi arvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või arvele nr 221023778606 Hansapangas, viitenumber
- Kriminaalmenetluse kulud on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Kriminaalmenetluse kulude vabatahtliku tasumise korral tuleb kviitung esitada viivitamatult Tartu Maakohtu kantseleile Tartu, Kalevi
- Eelnimetatud tähtajal kriminaalmenetluse kulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus menetluskulude osas sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib süüdistatav, tema kaitsja ja prokurör esitada apellatsioonkaebuse või protesti 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse tervikteksti kuulutamisele järgnevast päevast Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule. Kirjalik apellatsiooniteade tuleb esitada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioonteate saamisel on kohtuotsuse terviktekst kättesaadav alates 03.oktoobrist 2006.a. Süüdistus ja kuriteo kvalifikatsioon P.E süüdistatakse selles, et tema 26.10.2005.a kella 19.45 paiku lõi Tartumaal, asuvas elamus X rusikaga korduvalt näo piirkonda, tekitades füüsilist valu ja järgmised kehavigastused: paremal põsel verevalum, mõlemal pool parietaalsel verevalumid, paremal III sõrme PIP liigese vähene pehmete kudede turse. Sellega pani P.E toime
§ 121järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o teise inimese tervise kahjustamise.
Kohtus tuvastatud asjaolud ja kohtu järeldused Kohus, asja arutanud ning hinnanud kogumis kõiki kriminaalasjas kogutud tõendeid, on seisukohal, et P.E süü
§ 121järgi on täielikult tõendamist leidnud.
Kannatanu X kohtus antud ütluste kohaselt on süüdistatav tema endine abikaasa. Abielu kestis 19 aastat, lahutus toimus 26.08.2005.a. Maja oli neil süüdistatavaga kaasomandis, temale kuulus esimene korrus ja süüdistatavale teine. Vaenulikud suhted abikaasade vahel tekkisid siis, kui teine naine tuli 2-kuuse lapsega ja väitis, et see on P.E laps. See oli 2002.a lõpus. 2003.a alates muutus süüdistatav vägivaldseks, hakkas asju lõhkuma ja tuli talle korduvalt kallale. Kannatanu ei pöördunud õiguskaitseorganite poole, kuna arvas, et need on pereprobleemid. 26.10.2005.a oli ta oma kodus XX asuvas majas, kui P.E tuli koos naisterahvaga sinna. Ta teretas neid ja läks minema. Süüdistatav koos naisterahvaga sõitis linna. Õhtul kella 20 paiku tuli P.E tema eluruumidesse ja hakkas tema kallal õiendama, et ta oli inetult käitunud, kuna ta oli neist mööda minnes öelnud: „Tere, lipakas“. Ta küsis süüdistatavalt lasteraha, mida ta polnud saanud. Süüdistatav tuli alla tema koridori, ta püüdis ust kinni hoida, kuid süüdistatav sai sisse. Tekkis sõnavahetus. Kannatanu palus süüdistataval ära minna, kuid viimane hakkas karjuma. Kannatanu hakkas sööma, kui ootamatult hakkas süüdistatav teda lööma. Süüdistatav lõi teda kolm korda rusikaga pähe ja näkku, esimesest löögist läks pea vastu seina. Kõrvaltoas olid väiksemad lapsed, nende toa uks oli lahti ja nad võisid löömist näha. Kannatanu sõnul tundis ta meeletut valu, nägu läks kuumaks ning pea valutas. Kannatanu ei julgenud vastu lüüa ja viskas süüdistatavat „Delma“ võikarbiga. Seejärel läks ta elutuppa, diivanile ta istuda ei julgenud ning ta istus põrandale, hoides pead käte vahel. Ta hakkas karjuma. Süüdistatav tuli talle järele ning lõi teda veel kaks korda rusikaga pähe ja kiskus käsi. Seepeale tuli tütar tuppa ning hakkas süüdistatavat eemale tõmbama. Süüdistatav haaras kinni, kuid ei jõudnud tütart lüüa, kuna nende poeg tuli alla ja tiris P.E teisele korrusele. Tütar jooksis seepeale kodust ära. Kannatanul olid peale juhtunut näpud sinised ja paistes, näo parem pool paistetas kohe üles ja kuumas. Järgmisel hommikul läks kannatanu 2
(5)traumapunkti ning pöördus Lõuna Politseiprefektuuri. Kannatanu ei osanud öelda, kas poeg tema vigastusi nägi. Vigastusi märkas järgmisel õhtul tema vanim poeg, kes ehmatas ära, öeldes: „Kuule, sa oled vastu molli saanud“. Peale seda intsidenti umbes kuu aega hiljem lõi süüdistatav kannatanut veel ühel korral vastu rinda, kui viimane keelas tal oma ruumides põrandaalust tööd teha. Kui süüdistatav oli läinud, helistas kannatanu Elvasse, kuid talle öeldi, et politsei ei hakka välja tulema, kui süüdistatav on ära läinud. Tunnistaja K.L. on süüdistatava poeg. Tunnistaja kohtuistungil antud ütluste kohaselt oli 26.10.2005.a kodus mingi intsident, ta läks väiksemate laste kisa peale alla korrusele vaatama, mis toimub. Ta nägi, et isa ja ema olid diivani kõrval ja isa hoidis emal kätest kinni. Ema ja isa olid vihases seisus. Isa lükkas ema diivani peale ja ta lahutas vanemad üksteisest. Löömist tunnistaja ei näinud. Emal ta vigastusi ei näinud, kuna ta ei vaadanud. Peale tema tulid alla veel vend ja õde. Kui ta alla läks, nutsid ja karjusid lapsed koridoris. Edasist tunnistaja ei mäleta. Süüdistatav P.E end temale esitatud süüdistuses süüdi ei tunnistanud. Süüdistatava kohtuistungil antud ütluste kohaselt toimus 26.10.2005.a XX asuvas majas tema ja kannatanu vahel sõnavahetus ja väike konflikt. Süüdistatav leidis, et ta ise ei käitunud väljakutsuvalt, saades aru, et kannatanu oli ärritatud teisest naisterahvast, kellega tal laps on. 26.10.2005.a õhtul kella 20 paiku läks ta kannatanu eluruumidesse sellepärast, kuidas kannatanu oli ennast päeval üleval pidanud, sõimates tema külalist ropult sõnadega lits, perverdid jms. Ta läks alla kannatanu juurde selgitust saama, kuid kõnest ei tulnud midagi välja. Kannatanu palus tal lahkuda, kuid ta nõudis selgitust, miks naine nii käitub. Kannatanu hakkas teda köögist välja ajama ja sõimas teda, kuid ta ei tahtnud minna. Kannatanu üritas teda võipakiga visata, ta võttis kannatanult kätest kinni. Ta hoidis kannatanut kätest kinni, et too ei saaks midagi haarata. Kannatanu hõõrus võid tema riietele ning tõmbas ennast jõuga lahti. Kisa peale tulid tuppa tütar ja poeg ning palusid lõpetada. jõudis kohale, kui ta hoidis kannatanul kätest ning püüdis neid lahutada. Süüdistatav tunnistas, et tütre suhtes võis ta võtta ähvardava hoiaku, kuna ei tahtnud, et tütar segab nende tülile vahele. Tütart ta ei löönud. Samuti ei löönud ta kannatanut. Peale juhtunut süüdistatav kannatanul vigastusi ei näinud ning ei osanud seletada viimasel traumapunktis fikseeritud vigastusi. SA Tartu Ülikooli Kliinikumi traumatoloogia ja ortopeedia kliiniku traumakaardi nr 18117 kohaselt esinesid 27.10.2005.a X järgmised vigastused: paremal põsel verevalum, mõlemal pool parietaalsel verevalumid ning III sõrme PIP liigese kohal vähene pehmete kudede turse. Süüdistatava, kannatanu ja tunnistaja ütlustega on tõendatud, et 26.10.2005.a toimus XX asuvas majas süüdistatava ja kannatanu vahel konflikt. Kohus loeb kannatanu ütlustega tõendatuks, et süüdistatav, sisenedes 26.10.2005.a õhtul kannatanu eluruumidesse, lõi pärast tekkinud sõnavahetust kannatanut rusikaga korduvalt pähe ja näkku ning kiskus kätest. Kannatanu on kuriteosündmuse kohta andnud nii eeluurimisel kui kohtus ühetaolisi ütlusi, mille tõelevastavuses ei ole kohtul alust kahelda. Süüdistatava ütlused on kannatanu ütlustega vastuolus. Süüdistatav kinnitas kohtuistungil, et läks 26.10.2005.a õhtul kannatanu juurde päeval toimunu tõttu selgitust nõudma, olles pisut ärritunud. Kuigi tekkinud sõnavahetuse käigus palus kannatanu tal lahkuda, ei teinud süüdistatav seda. Süüdistatava väitel toimus rüselus, mille käigus ta hoidis kannatanut kätest kinni. Samas ei osanud süüdistatav selgitada traumapunktis kannatanul fikseeritud vigastusi, vihjates võimalikule kättemaksule kannatanu poolt. Kohus on seisukohal, et süüdistatava ütlused on ebausutavad ja antud enda süüstvabastamise eesmärgil. Kuigi tunnistaja K.L. ütles kohtus, et ei näinud löömist, ei tähenda see, et süüdistatav kannatanut ei löönud. Tunnistaja kinnitas kohtuistungil, et jõudis kohale siis, kui süüdistatav hoidis kannatanul kätest, kinnitades seega kannatanu ütlusi selle kohta, et poeg jõudis kohale minut hiljem kui tütar, kelle saabudes süüdistatav lõpetas kannatanu löömise. Samuti kinnitas ka süüdistatav, et K tuli sel hetkel, kui ta hoidis kannatanul kätest. Seega ei olnud tunnistajal võimalik kannatanu löömist 3
(5)näha, kuna jõudis sündmuskohale ajal, mil löömine oli kannatanu ütluste kohaselt juba lõppenud. Kohus ei nõustu kaitsja seisukohaga selle kohta, et asjas kogutud tõendid ei kinnita X vigastusi 26.10.2005.a toimunud tüli käigus, kuna tunnistaja ei märganud kannatanul pärast juhtunut mingeid vigastusi ning sõrmevigastuste tekkimine ei ole tõenditega kindlaks tehtud. Kannatanu vigastuste kohta ütles tunnistaja kohtus, et ei näinud neid, ei vaadanud. See ei anna alust järelduseks, et kannatanul vigastusi ei olnud, kuna tunnistaja ütluste kohaselt ta kannatanut otseselt ei vaadanud. Samas arvestab kohus sellega, et tunnistaja on süüdistatava ja kannatanu alaealine poeg, sõltudes neist majanduslikult ning tegemist on komplitseeritud perekonnaeluga, mistõttu on arusaadav, et tunnistajal oli kohtus raske anda konkreetseid vastuseid ühe või teise vanema poolt või vastu. Kannatanu ütlusi nii löömise tagajärjel saadud vigastuste kui sõrmevigastuse kohta tõendab traumakaart, millega on tuvastatud järgmised vigastused: paremal põsel verevalum, mõlemal pool parietaalsel verevalumid ning III sõrme PIP liigese kohal vähene pehmete kudede turse. Asjaolu, et P.E põhjustas 26.10.2005.a X tervisekahjustuse ja füüsilist valu, on tõendatud kogumis kannatanu ütlustega tema löömise kohta ning traumakaardiga. Kohus ei pea võimalikuks, et kannatanu oleks traumakaardil kirjeldatud vigastused saanud muul viisil, kui süüdistatava poolt löömise tagajärjel.
§ 121sätestab vastutuse tervise kahjustamise eest.
Oluline on, et tegu oma iseloomult oleks selline, mis suudab tekitada kehalise tervisekahjustuse, s.o inimorganismi koe või elundi terviklikkuse rikutuse või nende toime häire. Käesoleval juhul on kannatanu vigastused tuvastatud traumakaardiga. Süüdistatav pani teo toime tahtlikult. Teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Kohtu seisukoht karistuse kohta Karistuse mõistmisel arvestab kohus vastavalt
§ 56
lg 1 süüdistatava karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdistatavat edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
§ 121
kirjeldatud teo eest nähakse ette rahaline karistus või kuni kolmeaastane vangistus. Prokurör taotleb P.E-le karistuseks 6 kuud vangistust.
§ 73
lg 1 alusel määrata, et tingimisi jäetakse vangistus P.E suhtes kohaldamata ja mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui P.E ei pane 3 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Käesolevas kriminaalasjas on P.E pannud toime teise astme kuriteo. P.E poolt kuriteo toimepanemisel puuduvad karistust raskendavad asjaolud. Süüdistatav on varem kriminaalkorras karistamata, väärteo korras on teda karistatud korduvalt. Kohus, hinnanud kõiki karistuse mõistmisel arvestatavaid tegureid, nõustub prokuröri seisukohaga karistuse osas. Tegu oli endiste abikaasade vahelise tüliga, mis lõppes sellega, et süüdistatav lõi kannatanut näkku, mille tagajärjel sai viimane kergeid kehavigastusi. Arvestades asjaolu, et kannatanu on süüdistatava endine abikaasa ning vahejuhtumi tunnistajaiks olid nende alaealised lapsed, leiab kohus, et selline vägivalla tarvitamine pereliikme suhtes on äärmiselt taunitav ning P.E karistamine vangistusega on põhjendatud. Kohus arvestab kergendava asjaoluna, et P.E on varem kriminaalkorras karistamata, mistõttu temale mõistetud vangistus jäetakse
§ 73alusel tingimisi kohaldamata. Tsiviilhagid ja asitõendid 4
(5)Tsiviilhagi esitatud ei ole. Asitõendid kriminaalasjas puuduvad. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 alusel tuleb P.E-lt välja mõista järgmised menetluskulud: 1) KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 4500 krooni; 2) KrMS § 175 lg 1 p 5 alusel kriminaaltoimikust koopia tegemise kulu 7 krooni; Kohtunik 5
(5)