← Eesti

1-06-9377\1

Kriminaalasi nr. 1-06-9377 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL 04.12.2006.a. Harju Maakohtu kohtunik: Alari Möldre sekretär: Kairit Mikkini, tõlgi: Silvi Hindriksoni juuresolekul prokuröri abi: Egon Oja kaitsja: Uido Truija osavõtul arutas avalikul kohtuistungil Tallinnas kriminaalasja S.P, rahvuselt venelane, Venemaa kodanik, keskharidusega, vabaabielus, ülalpidamisel 1 alaealine laps, varem kriminaalkorras karistatud: 1) 14.03.1996.a. Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 139 lg.2 p.2 - § 17 lg.5 järgi 6 kuulise vabaduskaotusega tingimisi 1 aastase katseajaga; 2) 23.12.2002.a. Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 210-2 lg.2 p.1,4 järgi 4 aastase vangistusega, KarS § 74 lg.1 ja lg.3 sätete kohaldamisega tingimisi 3 aastase katseajaga; 3) 26.09.2005.a. Harju Maakohtu poolt KarS § 424 järgi rahalise karistusega 20000.-EEK-i, ühes mootorsõiduki juhtimise õiguse ära võtmisega 2 aastaks; 4) 23.02.2006.a. Harju Maakohtu poolt KarS § 329 järgi rahalise karistusega 22500.-EEKi, KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendatud mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks rahalise karistuse 15000.-EEK-i süüdistuses KarS § 169 järgi Asja kohtulikul arutamisel kohus t u v a s t a s: S.P süüdistatakse selles, et tema, olles kohustatud vastavalt Tallinna Linnakohtu 20.12.2005 otsusele nr. 2/30-9075/04 maksma alaealise lapse, tütar J., ülalpidamiseks igakuise elatusrahana 2000 krooni lapse ema I. V kasuks alates 26.10.2004.a. kuni tütre täisealiseks saamiseni (s.o 19.10.2007), kuid ta ei ole tahtlikult seda kohtuotsust täitnud alates

  1. aasta oktoobrist, maksis ka enne seda raha äärmiselt ebaregulaarselt, tütre kasvatamisega ei tegele. Materiaalset abi mistahes teises vormis ei osuta. Töötades firmas A. OÜ, ei maksnud S.P saadud sissetulekust tütre elatusraha ülalpidamiseks. Elatusraha võlg 31.03.2006 seisuga on 53 627,25 krooni. Seega S.P /S.P/, hoides kuritahtlikult kõrvale oma nooremale kui kaheksateistaastasele lapsele kohtu poolt väljamõistetud igakuise elatusraha maksmisest, pani toime KarS § 169 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohtuistungil süüdistatavana üle kuulatud S.P seletas, et on süüdistusest aru saanud ja tunnistas end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi osaliselt, sisuliselt süüdistuse täies mahus ning nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Kaitsja Uido Truija asus seisukohale, et esitatud süüdistus on põhjendatud ning kvalifitseeritud õigesti. Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid tõendeid: - kannatanu I. V kinnitas kohtuistungil tema poolt eeluurimise käigus antud ütluste tõepärasust. - kannatanu I. V poolt 11.04.2006.a. antud ütlusi.(t.l. 2 – 4, 5); - kohtutäiturilt tõendit.(t.l. 7); - äriregistri teabesüsteemi väljatrükki.(t.l. 20 – 21); - kahtlustatava S.P poolt 04.05.2006.a. antud ütlusi.(t.l. 23 - 24, 25); - tõendit maksustava tulu kohta.(t.l. 35, 36, 37); - jt. kriminaalasja materjale. Kohus, kuulanud ära süüdistatava poolt kohtuistungil antud süüd tunnistavad ütlused ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealhulgas kohtutäiturilt tõendit, äriregistri teabesüsteemi väljatrükki, tõendit maksustava tulu kohta, samuti kannatanu I. V poolt nii kohtuistungil kui ka kohtueelsel menetlusel antud S.P süüd kinnitavaid ütlusi ning süüdistatava S.P poolt nii kohtuistungil kui ka kohtueelsel menetlusel antud süüd tunnistavaid ütlusi, asub seisukohale, et kriminaalasjas kogutud ja kohtuistungil kontrollitud tõenditega on S.P süü temale KarS § 169 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemises kogu süüdistuse mahus tõendamist leidnud ning kohtueelsel menetlusel on S.P käitumine õigesti kvalifitseeritud KarS § 169 ettenähtud kuriteona. Tsiviilhagi summas 53627.25.-EEK-i topelt väljamõistmisele ei kuulu, kuna Tallinna Linnakohtu otsusega välja mõistetud. varem Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava isikut, süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust ning vastutust raskendavate asjaolude puudumist. Süüdistatavat varem korduvalt kriminaal korras karistatud, karistatus kustumata.(t.l. 31 - 33). Süüdistatavat on varem korduvalt karistatud väärtegude toimepanemise eest.(t.l. 31 - 33). Vastutust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus. Süüdistatav on toime pannud teise astme kuriteo. Kuna süüdistatav puhtsüdamlikult kahetseb toimepandut, kuriteoga tekitatud kahju on ta nõus hüvitama, siis asub kohus seisukohale, et süüdistatavale võib mõista karistuse ettenähtud sanktsiooni keskmisest määrast allapoole jäävana. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KrMS §- dest 173 lg 1 p 1; 175 lg 1 p 4, 9; 237, 238 lg 1 p 4; lg 2; 311; 312; 313 kohtunik O t s u s t a s: Süüdi mõista S.P KarS § 169 järgi ja karistada teda 3 /kolme/ kuulise vangistusega. Vähendada KrMS § 238 lg 2 kohaselt mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 2 /kaks/ kuud. Kohaldades KarS § 74 lg.1 ja lg.3 sätteid, määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui S.P ei pane katseaja – 18 kuu jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle käesoleva seadustiku §-s 75 lg.1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid. Tõkend – elukohast lahkumise keeld jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni, siis tühistada. Määrata S.P katseajaks Harju Maakohtu Kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla. 2 Kohaldada S.P-le katseajaks KarS § 75 lg.1 alusel ettenähtud kontrollnõudeid:
  2. elada kohtu määratud alalises elukohas;
  3. ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
  4. alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
  5. saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;
  6. saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. S.P-lt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu 1221.30.-EEK-i, mis tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas , viitenumbriga 2800049777 või nr. 221023778606 Hansapangas, viitenumbriga
  7. S.P-lt välja mõista KrMS §-de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 4500.-EEK-i (pooleteise palga alammäära ulatuses) riigituludesse, mis tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas , viitenumbriga 2800049777 või nr. 221023778606 Hansapangas, viitenumbriga
  8. Vastavalt KrMS §-le 318 ja § 319 on kohtuotsusele õigus esitada apellatsioon 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamise päevast Harju Maakohtule, apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb kohtule teatada seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kusjuures vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Kohtunik:/allkiri/ Koopia õige Kohtunik: 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.