← Eesti

1-06-10532\1

Kriminaalasi nr. 1 – 06 – 10532 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL 05.12.2006.a. Harju Maakohtu kohtunik: Alari Möldre sekretär: Kairit Mikkini juuresolekul prokuröri abi: Natalja Kutepova kaitsja: Toomas Bekkeri osavõtul arutas avalikul kohtuistungil Tallinnas kriminaalasja G.G, rahvuselt eestlane, EV kodanik, põhiharidusega, vallaline, ülalpeetavaid ei ole, ei tööta, varem kriminaalkorras karistatud: 1) 26.10.1995.a. Järva Maakohtu poolt KrK § 139 lg.2 p.2,3 ja KrK § 140 lg.2 p.1,3,4 järgi, kohaldades KrK § 40 lg.1 sätteid kokku karistatud 1 aastase vabaduskaotusega tingimisi 2 aastase katseajaga; 2) 14.04.2003.a. Tallinna Linnakohtu poolt KarS § 263 p.1,4 järgi 1 aastase vangistusega tingimisi 2 aastase katseajaga; 3) 31.08.2006.a. Pärnu Maakohtu poolt KarS § 201 lg.2 p.1,4 järgi rahalise karistusega 200 päevamäära ulatuses,s.o. summas 10000.-EEK-i süüdistuses KarS § 201 lg.2 p.1 järgi Asja kohtulikul arutamisel kohus t u v a s t a s: G.G süüdistatakse selles, et tema, 2006.a. maikuu alguses sai E. K-lt enda valdusesse ajutiseks kasutamiseks mobiiltelefoni №kia 5210, mida kasutas ca 2 nädala jooksul ning siis omastas temale usaldatud vara, nimelt viis mobiiltelefoni Tallinnas, Pronksi tänaval asuvasse pandimajja, kus pööras temale usaldatud vara-telefoni- ebaseaduslikult enda kasuks, nimelt pantis nimetatud telefoni ning sai selle eest 100 krooni. Ka tema jälle, olles isik, kes on varem toime pannud omastamise, sai 12.05.2006.a. Tallinnas, Pirita tee 20 asuvas Laferme baaris E. K-lt enda valdusesse ( hoidmiseks) E. K-le kuuluva Hansapanga pangakaardi, ning teades PIN-koodi läks samal kuupäeval Tallinnas, Gonsiori 2 asuva Hansapanga pangaautomaadi juurde, kus pööras ebaseaduslikult enda kasuks valduses oleva võõra vallasasja , nimelt võttis Elise Kapsi arveldusarvelt maha 4000 krooni ning saadud raha omastas. Seega G.G isikuna, kes on varem toime pannud omastamise, pani toime valduses oleva võõra vallasasja ebaseaduslikult enda kasuks pööramise, ehk omastamise, mis on KarS § 201 lg 2 p.1 järgi kvalifitseeritav kuritegu. Kohtuistungil süüdistatavana üle kuulatud G.G seletas, et on süüdistusest aru saanud ja tunnistas end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi süüdistuse täies mahus ning nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Tsiviilhagi summas 2700.-EEK-i kannatanu E. K-le on ta nõus hüvitama. Kaitsja Toomas Bekker kvalifitseeritud õigesti. asus seisukohale, et esitatud süüdistus on põhjendatud ning Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid tõendeid: • kannatanu E. K kinnitas kohtuistungil tema poolt eeluurimise käigus antud ütluste tõepärasust. Lisades ka seda, et tsiviilhagi käesolevaks momendiks on summas 2700.-EEK-i, sest käesoleva aasta juuni kuus G.G hüvitas talle 2000.-EEK-i. • E. K suulise kuriteoteate protokolli 18.05.2006.a..(t.l. 4 – 5); • kannatanu E. K poolt 18.05.2006.a. antud ütlusi.(t.l. 6 - 7 pö.); • konto väljavõtet.(t.l. 8); • äratundmiseks esitamise protokolli ja sinna juurde kuuluvat fototabelit.(t.l. 12 – 13, 14, 15); • puhtsüdamlikku ülestunnistust.(t.l. 17); • kahtlustatava G.G poolt 24.07.2006.a. antud ütlusi.(t.l. 20 - 21 pö.); • jt. kriminaalasja materjale. Kohus, kuulanud ära süüdistatava süüd tunnistavad ütlused ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealhulgas E. K suulise kuriteoteate protokolli 18.05.2006.a., konto väljavõtet, äratundmiseks esitamise protokolli ja sinna juurde kuuluvat fototabelit, puhtsüdamlikku ülestunnistust ning süüdistatava G.G poolt nii kohtuistungil kui ka kohtueelsel menetlusel antud süüd tunnistavaid ütlusi, samuti kannatanu E. K poolt nii kohtuistungil kui ka kohtueelsel menetlusel antud G.G süüd kinnitavaid ütlusi asub seisukohale, et kriminaalasjas kogutud ja kohtuistungil kontrollitud tõenditega on G.G süü temale inkrimineeritud varavastase kuriteo toimepanemises kogu süüdistuse mahus tõendamist leidnud ning kohtueelsel menetlusel on G.G käitumine õigesti kvalifitseeritud KarS § 201 lg. 2 p. 1 ettenähtud kuriteona , s.o. võõra vallasasja ebaseadusliku enda kasuks pööramisena, olles isikuks, kes on varem toime pannud varguse. Kannatanu E. K tsiviilhagi 2700.-EEK-i nõudes rahuldada. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava isikut, süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust ning vastutust raskendavate asjaolude puudumist. Süüdistatavat on varem korduvalt kriminaalkorras karistatud .(t.l. 24 – 25, 32 – 34, 53 – 54, 55 - 56). Süüdistatavat on varem korduvalt karistatud väärtegude toimepanemise eest. (t.l. 26 - 28) Vastutust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus. Süüdistatav on toime pannud teise astme kuriteo. Võttes arvesse seda, et süüdistatavat on varem korduvalt kriminaalkorras karistatud, kuid süüdistatav endale sellest vajalikke järeldusi pole teinud ning on jätkanud uute tahtlike kuritegude toimepanemist, leiab kohus, et süüdistatavat tuleks karistada karistusega, mis on seotud reaalse isoleerimisega ühiskonnast ning nimelt vangistusega. Kuid võttes arvesse seda, et süüdistatav puhtsüdamlikult kahetseb toimepandut, kuriteoga kannatanule tekitatud materiaalse kahju on ta nõus hüvitama, siis annab kohus süüdistatavale viimase võimaluse asuda paranemise teele ning asub seisukohale, et süüdistatavale võib vaatamata tema korduvale karistatusele mõista karistuse ettenähtud sanktsiooni keskmisest määrast allapoole jäävana ning tingimisi. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KrMS §- dest 173 lg 1 p 1; 175 lg 1 p 4, 9; 237, 238 lg 1 p 4; lg 2; 311; 312; 313 kohtunik O t s u s t a s: Süüdi mõista G.G KarS § 201 lg. 2 p. 1 järgi ja karistada teda karistada teda 6 /kuue/ kuulise vangistusega. Vähendada KrMS § 238 lg 2 kohaselt mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 4 /neli/ kuud. Kohaldades KarS § 74 lg.1 ja lg.3 sätteid, määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui G.G ei pane katseaja – 18 /kaheksateistkümne/ kuu jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle käesoleva seadustiku §-s 75 lg.1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid. Tõkend – elukohast lahkumise keeld jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni, siis tühistada. Määrata G.G katseajaks Pärnu Maakohtu Kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla. Kohaldada G.G-le katseajaks KarS § 75 lg.1 alusel ettenähtud kontrollnõudeid: 1. elada kohtu määratud alalises elukohas; 2. ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3. alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4. saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5. saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Välja mõista G.G-lt 2700.-EEK-i (kaks tuhat seitsesada krooni) E. K kasuks. Pärnu Maakohtu kohtuotsus 31.08.2006.a. kuulub iseseisvale täitmisele. G.G-lt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu 1221.30.-EEK-i, mis tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas , viitenumbriga 2800049777 või nr. 221023778606 Hansapangas, viitenumbriga 2800049777. G.G-lt välja mõista KrMS §-de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 4500 (neli tuhat viissada ) krooni, mis tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas , viitenumbriga 2800049777 või nr. 221023778606 Hansapangas, viitenumbriga 2800049777. Vastavalt KrMS §-le 318 ja § 319 on kohtuotsusele õigus esitada apellatsioon 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamise päevast Harju Maakohtule, apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb kohtule teatada seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kusjuures vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Kohtunik:

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.