← Eesti

1-06-16305\3

Kriminaalasi nr.1-06-16305 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Raplas 08.jaanuar 2007.a. Pärnu Maakohus kooseisus kohtunik Indrek Saar, kohtuistungi sekretär Aivi Meister’i juuresolekul, prokurör Liia Piirisalu ja kaitsja vandeadvokaat Eve Jundas’e osavõtul arutas 08.jaanuaril 2007.a. avalikul kohtuistungil kokkuleppemenetluses kriminaalasja, milles oli kohtu alla antud E.K, rahvuselt eestlane, EV kodanik, põhiharidusega, perekonnaseisult vallaline, ülalpeetavaid mitteomav, ilma kindla tegevusalata, varem kohtu poolt karistamata, süüdistuses KarS § 424 järgi. Asja kohtulikul arutamisel maakohus tegi k i n d l a k s: E.K on antud kohtu alla ja teda süüdistatakse selles, et tema, olles 17.juunil 2005.a karistatud Lääne Politseiprefektuuri Rapla politseijaoskonna poolt Liiklusseaduse § 74-19 järgi s.o. mootorsõiduki alkoholijoobes juhtimise eest rahatrahviga, juhtis 20.novembril 2006.a. kella 07.25 paiku Rapla maakonnas Juuru vallas Juuru-Mahtra tee 0,2 km-l sõiduautot Mercedes Benz reg. märgiga 267 AUL alkoholijoobe seisundis. E.K tegu on kvalifitseeritud KarS § 424 ette nähtud kuriteona. Süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt on põhikaristuseks KarS § 424 järgi vangistus kolm

(3)kuud, mida ei pöörata KarS § 74 lg. 1 kohaselt täies ulatuses täitmisele, kui E.K kaheksateist
(18)kuulise katseaja jooksul ei pane toime tahtlikku kuritegu ja täidab KarS § 75 lg. 1 ette nähtud käitumiskontrolli nõudeid. Lisakaristuseks on mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine neljaks
(4)kuuks. Süüdistatav tunnistas end täielikult süüdi ja jäi kokkuleppe juurde. Ta võtab omaks, et on teadlik varasemast karistusest samasuguse rikkumise eest. Süüdistuses nimetatud ajal oli ta autoga teel tööle, alkoholi oli ta joonud eelmisel õhtul ja arvas, et tal ei ole enam mingit joovet. Prokurör ja kaitsja jäid samuti kokkuleppe juurde. Kriminaaltoimiku materjalide ja kohtuliku arutamise põhjal kohus leiab, et enda süüditunnistamine ja kokkuleppe sõlmimine on süüdistatava tõeline tahe ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. E.K tuleb KarS § 424 järgi süüdi tunnistada ja mõista karistus vastavalt kokkuleppele. Juhindudes KrMS §§ 248 lg. 1 p.4; 249; 315 lg.4; 318 lg.3 p.4 ja 319 lg. 1 ja 2, maakohus o t s u s t a s: Süüdi tunnistada E.K KarS § 424 järgi ja karistada teda vangistusega kolm
(3)kuud. KarS § 74 lg. 1 kohaselt ei pöörata vangistust täies ulatuses täitmisele, kui E.K kaheksateist
(18)kuulise katseaja jooksul ei pane toime tahtlikku kuritegu ja täidab KarS § 75 lg. 1 ette nähtud käitumiskontrolli nõudeid- elab xxx, ilmub määratud aegadel kriminaalhooldaja juurde registreerimistele, allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas, esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, kauemaks kui viieteistkümneks päevaks lahkub oma elukohast ainult kriminaalhooldaja eelneval loal ja elu, töö -või õppimiskoha vahetamiseks taotleb kriminaalhooldajalt eelneva loa. Katseaja algust arvestatakse kohtuotsuse kuulutamise päevast. Võtta E.K-lt ära mootorsõiduki juhtimise õigus neljaks
(4)kuuks. Karistuse tähtaega arvestada kohtuotsuse jõustumise päevast. Tõkend- allkiri elukohast mittelahkumise kohta tühistada alates kohtuotsuse jõustumise päevast. Välja mõista E.K-lt riigi tuludesse 5400.- krooni sundraha ja 2485.10 krooni kaitsja töötasu hüvituseks. Sundraha ja kaitsja töötasu on võimalik tasuda vabatahtlikult ühe kuu jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist Rahandusministeeriumi kontole nr. 10220034800017 Eesti Ühispangas, viitenumbriga 2800049696. Mittetasumise korral saadetakse kohtuotsus sundtäitmisele. Kohtuotsusele võib esitada kokkuleppemenetluse läbiviimise normide osas apellatsiooni Pärnu Maakohtu (Rapla kohtumaja) kaudu Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb seitsme päeva jooksul arvates otsuse kuulutamisest maakohtule teatada. Apellatsioon tuleb esitada viieteistkümne päeva jooksul, arvates päevast, mil kohtumenetluse poolel oli võimalik kohtus kohtuotsusega tutvuda. Indrek Saar Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.